KARUNAPURA SUTTA PIṬAKA
KARUNAPURA Biblioteca de suttas

Colección de Suttas

Selecciona un sutta o una sección

La ficha activa reflejará aquí el sutta, sección o mapa seleccionado.

Diagnóstico
Esperando inicialización…
Preparando biblioteca…
Cargando árbol…
Mapa
Discursos Conectados
1. El capítulo sobre una cosa

Discurso con el símil de la lámpara

Saṁyutta Nikāya
1. Ekadhammavagga
Padīpopamasutta
Discursos Conectados
1. El capítulo sobre una cosa
Discurso con el símil de la lámpara
Saṁyutta Nikāya
1. Ekadhammavagga
Padīpopamasutta

Antes de su despertar, el Buddha practicaba por lo general la meditación de la respiración, que lo mantenía alerta y en paz y condujo al fin de las impurezas. Quien desee cualquiera de los frutos superiores de la vida renunciante debería practicar de la misma manera.

Ruta suttaSN 54.8Sutta Piṭaka›Saṃyutta Nikāya›5. Mahāvaggasaṁyutta›54. Ānāpānasaṁyutta›1. Ekadhammavagga›Padīpopamasutta
← Suttas
Versiones de traducción
Vista:
Datos de publicación
SuttaCentral
https://suttacentral.net/sn54.8/es/isidatta
Título de la publicación
Discursos Conectados
Traductor
Isidatta
Título raíz
Saṁyuttanikāya
Idioma de traducción
Español
Idioma raíz
Pali
Source
https://suttacentral.net/
Número de publicación
sc-es-sn-isidatta

{984} “Monjes, la concentración a través de la atención consciente en la respiración, cuando se la cultiva y desarrolla, trae muchos frutos y beneficios. ¿Y cómo, monjes, es la concentración a través de la atención consciente en la respiración que, cuando se la cultiva y desarrolla, trae muchos frutos y beneficios?

“He aquí, monjes, el monje habiendo ido al bosque, al pie de un árbol o a una choza vacía, se sienta. Habiendo cruzando las piernas, con el cuerpo erecto, pone su atención consciente enfrente, y siempre consciente, inhala y, siempre consciente, exhala.

“[i] Inhalando largo, él entiende: ‘Estoy inhalando largo’ o exhalando largo, entiende ‘Estoy exhalando largo’. [ii] Cuando inhala corto, él entiende ‘Estoy inhalando corto’ o cuando exhala corto, entiende ‘Estoy exhalando corto’. [iii] Y él se entrena así: ‘Voy a inhalar experimentado el cuerpo entero’ y se entrena así: ‘Voy a exhalar experimentado el cuerpo entero’. [iv] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar calmando las formaciones corporales’ y se entrena así: ‘Voy a exhalar, calmando las formaciones corporales’.

“[v] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar experimentando la alegría’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, experimentando la alegría’. [vi] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar experimentando el placer’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, experimentando el placer’. [vii] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar experimentando las formaciones mentales’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, experimentando las formaciones mentales’. [viii] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar calmando las formaciones mentales’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, calmando las formaciones mentales’.

“[ix] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar experimentando la mente’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, experimentando la mente’. [x] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar llenando de gozo la mente’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, llenando de gozo la mente’. [xi] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar concentrando la mente’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, concentrando la mente’. [xii] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar liberando la mente’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, liberando la mente’.

“[xiii] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar contemplando la impermanencia’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, contemplando la impermanencia’. [xiv] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar contemplando el desvanecimiento’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, contemplando el desvanecimiento’. [xv] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar contemplando el cese’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, contemplando el cese’. [xvi] Él se entrena así: ‘Voy a inhalar contemplando el renunciamiento’, y se entrena así: ‘Voy a exhalar, contemplando el renunciamiento’.

“Ésta es, monjes, la concentración a través de la atención consciente en la respiración, que cuando se la cultiva y desarrolla, trae muchos frutos y beneficios.

“Yo también, monjes, antes de mi despertar, mientras aún era el bodhisatta, todavía no plenamente despierto, generalmente permanecía en esta morada. Mientras que generalmente permanecía en esta morada, ni mi cuerpo ni los ojos llegaron a fatigarse y mi mente, a través del no-apego, podría ser liberada de las impurezas.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que ni mi cuerpo ni los ojos lleguen a fatigarse y mi mente, a través del no-apego, pueda ser liberada de las impurezas’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que los recuerdos y las intenciones relacionadas con la vida hogareña sean abandonadas por mi’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que permanezca percibiendo lo repulsivo como no repulsivo’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que permanezca percibiendo lo no repulsivo como repulsivo’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que permanezca percibiendo lo repulsivo en lo no-repulsivo y lo repulsivo’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que permanezca percibiendo lo no-repulsivo en lo repulsivo y lo no repulsivo’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘evitando a ambos, lo no-repulsivo y lo repulsivo, que permanezca ecuánime, atentamente consciente y comprendiendo claramente’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, recluido de los placeres sensuales, recluido de los insalubres estados mentales, entre y permanezca en el primer jhana, acompañado por el pensamiento aplicado y el pensamiento sostenido, con arrebatamiento y felicidad surgidos de la reclusión’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, con el aquietamiento del pensamiento aplicado y el pensamiento sostenido, entre y permanezca en el segundo jhana, con la confidencia interior y unificación de la mente, pero sin el pensamiento aplicado y el pensamiento sostenido, con arrobamiento y felicidad nacidos de la concentración’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, con el desvanecimiento del arrobamiento, permanezca ecuánime, conscientemente atento y comprendiendo claramente, pueda experimentar la felicidad con mi cuerpo y pueda entrar y permanecer en el tercer jhana, del cual los nobles declaran: «él es ecuánime, conscientemente atento y uno que mora en la felicidad»’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, con el abandono del placer y dolor, y con la previa desaparición del gozo y displacer, entre y permanezca en el cuarto jhana, el cual no es ni doloroso ni placentero, e incluye la purificación de la atención consciente a través de la ecuanimidad’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, al trascender completamente la percepción de las formas, con la desaparición de de la percepción del impacto sensorial, con la no-atención de la percepción de la diversidad, consciente que «el espacio es infinito», entre y permanezca en la base de la infinidad del espacio’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, al trascender completamente la base de la infinidad del espacio, consciente que «la conciencia es infinita», entre y permanezca en la base de la infinidad de la conciencia’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, al trascender completamente la base de la infinidad de la conciencia, consciente que «aquí no hay nada», entre y permanezca en la base de la nada’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Por lo tanto, monjes, cuando el monje desea ‘que, al trascender completamente la base de la nada, entre y permanezca en la base de ni-percepción-ni-no-percepción’, esa misma concentración, a través de la atención consciente en la respiración, también debería ser alcanzada de cerca.

“Monjes, cuando la concentración a través de la atención consciente en la respiración ha sido desarrollada y cultivada de esta manera, cuando él experimenta alguna sensación placentera, entiende que ‘esto no es permanente’; entiende que ‘esto no es [algo] para ser considerado’; entiende que ‘esto no es [algo] en qué deleitarse’. Cuando experimenta alguna sensación dolorosa, entiende que ‘esto no es permanente’; entiende que ‘esto no es [algo] para ser considerado’; entiende que ‘esto no es [algo] en qué deleitarse’.

“Cuando experimenta alguna sensación placentera, siente que la misma está suelta; cuando experimenta alguna sensación dolorosa, siente que la misma está suelta; cuando experimenta alguna sensación ni placentera ni dolorosa, siente que la misma está suelta.

“Cuando experimenta alguna sensación que termina con el cuerpo, entiende que ‘estoy experimentando una sensación que termina con el cuerpo’. Cuando experimenta alguna sensación que termina con la vida, entiende que ‘estoy experimentando una sensación que termina con la vida’. Y entiende así: ‘con la disolución del cuerpo, seguido por la extenuación de la vida, y siendo que todo lo que es sentido, no ha sido objeto de deleite, llegará la frescura aquí mismo’.

“Monjes, al igual que una lámpara arde dependiendo del aceite y la mecha, y con la extenuación del aceite y la mecha, se extingue por falta de combustible, de la misma manera, monjes, cuando el monje experimenta alguna sensación que termina con el cuerpo, entiende que ‘estoy experimentando una sensación que termina con el cuerpo’. Cuando experimenta alguna sensación que termina la vida, entiende que ‘estoy experimentando una sensación que termina con la vida’. Y entiende así: ‘con la disolución del cuerpo, seguido por la extenuación de la vida, y siendo que todo lo que es sentido, no ha sido objeto de deleite, llegará la frescura aquí mismo’”.

“Ānāpānassatisamādhi, bhikkhave, bhāvito bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso. Kathaṁ bhāvito ca, bhikkhave, ānāpānassatisamādhi kathaṁ bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso?

“Ānāpānassatisamādhi, bhikkhave, bhāvito bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso.
Kathaṁ bhāvito ca, bhikkhave, ānāpānassatisamādhi kathaṁ bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso?

“Ānāpānassatisamādhi, bhikkhave, bhāvito bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso. Kathaṁ bhāvito ca, bhikkhave, ānāpānassatisamādhi kathaṁ bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso?

Idha, bhikkhave, bhikkhu araññagato vā rukkhamūlagato vā suññāgāragato vā nisīdati pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā. So satova assasati, satova passasati. Dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti pajānāti …pe… ‘paṭinissaggānupassī assasissāmī’ti sikkhati, ‘paṭinissaggānupassī passasissāmī’ti sikkhati. Evaṁ bhāvito kho, bhikkhave, ānāpānassatisamādhi evaṁ bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso.

Idha, bhikkhave, bhikkhu araññagato vā rukkhamūlagato vā suññāgāragato vā nisīdati pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā.
So satova assasati, satova passasati.
Dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti pajānāti …pe…
‘paṭinissaggānupassī assasissāmī’ti sikkhati, ‘paṭinissaggānupassī passasissāmī’ti sikkhati.
Evaṁ bhāvito kho, bhikkhave, ānāpānassatisamādhi evaṁ bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso.

Idha, bhikkhave, bhikkhu araññagato vā rukkhamūlagato vā suññāgāragato vā nisīdati pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā. So satova assasati, satova passasati. Dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti pajānāti …pe… ‘paṭinissaggānupassī assasissāmī’ti sikkhati, ‘paṭinissaggānupassī passasissāmī’ti sikkhati. Evaṁ bhāvito kho, bhikkhave, ānāpānassatisamādhi evaṁ bahulīkato mahapphalo hoti mahānisaṁso.

Ahampi sudaṁ, bhikkhave, pubbeva sambodhā anabhisambuddho bodhisattova samāno iminā vihārena bahulaṁ viharāmi. Tassa mayhaṁ, bhikkhave, iminā vihārena bahulaṁ viharato neva kāyo kilamati na cakkhūni; anupādāya ca me āsavehi cittaṁ vimucci.

Ahampi sudaṁ, bhikkhave, pubbeva sambodhā anabhisambuddho bodhisattova samāno iminā vihārena bahulaṁ viharāmi.
Tassa mayhaṁ, bhikkhave, iminā vihārena bahulaṁ viharato neva kāyo kilamati na cakkhūni;
anupādāya ca me āsavehi cittaṁ vimucci.

Ahampi sudaṁ, bhikkhave, pubbeva sambodhā anabhisambuddho bodhisattova samāno iminā vihārena bahulaṁ viharāmi. Tassa mayhaṁ, bhikkhave, iminā vihārena bahulaṁ viharato neva kāyo kilamati na cakkhūni; anupādāya ca me āsavehi cittaṁ vimucci.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘neva me kāyo kilameyya na cakkhūni, anupādāya ca me āsavehi cittaṁ vimucceyyā’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘neva me kāyo kilameyya na cakkhūni, anupādāya ca me āsavehi cittaṁ vimucceyyā’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘neva me kāyo kilameyya na cakkhūni, anupādāya ca me āsavehi cittaṁ vimucceyyā’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘ye me gehasitā sarasaṅkappā te pahīyeyyun’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘ye me gehasitā sarasaṅkappā te pahīyeyyun’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘ye me gehasitā sarasaṅkappā te pahīyeyyun’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘appaṭikūle paṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘appaṭikūle paṭikūlasaññī vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘appaṭikūle paṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘paṭikūle appaṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘paṭikūle appaṭikūlasaññī vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘paṭikūle appaṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘paṭikūle ca appaṭikūle ca paṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘paṭikūle ca appaṭikūle ca paṭikūlasaññī vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘paṭikūle ca appaṭikūle ca paṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘paṭikūle ca appaṭikūle ca appaṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘paṭikūle ca appaṭikūle ca appaṭikūlasaññī vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘paṭikūle ca appaṭikūle ca appaṭikūlasaññī vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘appaṭikūlañca paṭikūlañca tadubhayaṁ abhinivajjetvā upekkhako vihareyyaṁ sato sampajāno’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘appaṭikūlañca paṭikūlañca tadubhayaṁ abhinivajjetvā upekkhako vihareyyaṁ sato sampajāno’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘appaṭikūlañca paṭikūlañca tadubhayaṁ abhinivajjetvā upekkhako vihareyyaṁ sato sampajāno’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaṁ savicāraṁ vivekajaṁ pītisukhaṁ paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaṁ savicāraṁ vivekajaṁ pītisukhaṁ paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaṁ savicāraṁ vivekajaṁ pītisukhaṁ paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘vitakkavicārānaṁ vūpasamā ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ avitakkaṁ avicāraṁ samādhijaṁ pītisukhaṁ dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘vitakkavicārānaṁ vūpasamā ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ avitakkaṁ avicāraṁ samādhijaṁ pītisukhaṁ dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘vitakkavicārānaṁ vūpasamā ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ avitakkaṁ avicāraṁ samādhijaṁ pītisukhaṁ dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘pītiyā ca virāgā upekkhako ca vihareyyaṁ sato ca sampajāno, sukhañca kāyena paṭisaṁvedeyyaṁ, yaṁ taṁ ariyā ācikkhanti—upekkhako satimā sukhavihārīti tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘pītiyā ca virāgā upekkhako ca vihareyyaṁ sato ca sampajāno, sukhañca kāyena paṭisaṁvedeyyaṁ, yaṁ taṁ ariyā ācikkhanti—upekkhako satimā sukhavihārīti tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘pītiyā ca virāgā upekkhako ca vihareyyaṁ sato ca sampajāno, sukhañca kāyena paṭisaṁvedeyyaṁ, yaṁ taṁ ariyā ācikkhanti—upekkhako satimā sukhavihārīti tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaṁ atthaṅgamā adukkhamasukhaṁ upekkhāsatipārisuddhiṁ catutthaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaṁ atthaṅgamā adukkhamasukhaṁ upekkhāsatipārisuddhiṁ catutthaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaṁ atthaṅgamā adukkhamasukhaṁ upekkhāsatipārisuddhiṁ catutthaṁ jhānaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ananto ākāsoti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ananto ākāsoti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ananto ākāsoti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma anantaṁ viññāṇanti viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma anantaṁ viññāṇanti viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma anantaṁ viññāṇanti viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma natthi kiñcīti ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma natthi kiñcīti ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma natthi kiñcīti ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya:
‘sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja vihareyyan’ti,
ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Tasmātiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ākaṅkheyya: ‘sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja vihareyyan’ti, ayameva ānāpānassatisamādhi sādhukaṁ manasi kātabbo.

Evaṁ bhāvite kho, bhikkhave, ānāpānassatisamādhimhi evaṁ bahulīkate, sukhañce vedanaṁ vedayati, sā ‘aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti; dukkhañce vedanaṁ vedayati, sā ‘aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti; adukkhamasukhañce vedanaṁ vedayati, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.

Evaṁ bhāvite kho, bhikkhave, ānāpānassatisamādhimhi evaṁ bahulīkate, sukhañce vedanaṁ vedayati, sā ‘aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti;
dukkhañce vedanaṁ vedayati, sā ‘aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti;
adukkhamasukhañce vedanaṁ vedayati, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.

Evaṁ bhāvite kho, bhikkhave, ānāpānassatisamādhimhi evaṁ bahulīkate, sukhañce vedanaṁ vedayati, sā ‘aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti; dukkhañce vedanaṁ vedayati, sā ‘aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti; adukkhamasukhañce vedanaṁ vedayati, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.

Sukhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati; *Sukhañce → so sukhaṁ ce (sya-all, km, pts1ed)dukkhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati; adukkhamasukhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati. So kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.

Sukhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati; *Sukhañce → so sukhaṁ ce (sya-all, km, pts1ed)
dukkhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati;
adukkhamasukhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati.
So kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti,
‘kāyassa bhedā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.

Sukhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati; *Sukhañce → so sukhaṁ ce (sya-all, km, pts1ed)dukkhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati; adukkhamasukhañce vedanaṁ vedayati, visaṁyutto naṁ vedayati. So kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.

Seyyathāpi, bhikkhave, telañca paṭicca, vaṭṭiñca paṭicca telappadīpo jhāyeyya, tasseva telassa ca vaṭṭiyā ca pariyādānā anāhāro nibbāyeyya; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānātī”ti.

Seyyathāpi, bhikkhave, telañca paṭicca, vaṭṭiñca paṭicca telappadīpo jhāyeyya,
tasseva telassa ca vaṭṭiyā ca pariyādānā anāhāro nibbāyeyya;
evameva kho, bhikkhave, bhikkhu kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti,
‘kāyassa bhedā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānātī”ti.

Seyyathāpi, bhikkhave, telañca paṭicca, vaṭṭiñca paṭicca telappadīpo jhāyeyya, tasseva telassa ca vaṭṭiyā ca pariyādānā anāhāro nibbāyeyya; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānātī”ti.

Aṭṭhamaṁ.

Aṭṭhamaṁ.

Aṭṭhamaṁ.

AnteriorSobre MahākappinaSN 54.7·MahākappinasuttaEl Buddha ve al venerable Mahākappina meditando cerca y señala que su estabilidad y tranquilidad se deben a la práctica de la meditación de la respira…SiguienteEn VesālīSN 54.9·VesālīsuttaEl Buddha enseñó la meditación sobre la fealdad del cuerpo, luego se marchó a un retiro. Sin embargo, muchos bhikkhus, malinterpretando las enseñanzas…

Texto original en pali: Mahāsaṅgīti Tipiṭaka Buddhavasse 2500.

Datos pali, segmentación, variantes y metadatos: importados desde SuttaCentral.

Traducción al español: Isidatta.

Gestionar consentimiento

🍪 En KarunaPura usamos cookies para ofrecerte una experiencia más consciente y respetuosa.

Funcionales Siempre activo
Estas cookies son esenciales para el funcionamiento básico de la web y no se pueden desactivar.
Permiten recordar tus ajustes y preferencias para que tu experiencia sea más fluida.
El almacenamiento o acceso técnico es necesario para la finalidad legítima de almacenar preferencias no solicitadas por el abonado o usuario.
Estadísticas
El almacenamiento o acceso técnico que es utilizado exclusivamente con fines estadísticos. Nos ayudan a entender cómo se usa el sitio de forma anónima, para seguir mejorando.
Marketing
Se utilizan para ofrecer contenido personalizado y relevante según tu comportamiento de navegación.
  • Administrar opciones
  • Gestionar los servicios
  • Gestionar {vendor_count} proveedores
  • Leer más sobre estos propósitos
Ver preferencias
  • {title}
  • {title}
  • {title}