“Imaginad, monjes, que se presionara con la mano o con el pie a una espiga de arroz del monte o de cebada que estuviera mal direccionada. Entonces, monjes, sería imposible que la misma perforara la mano o el pie y derrama sangre. Y, ¿por qué no? Porque la espiga está mal direccionada.
“De la misma manera, monjes, sería imposible que el monje con una mente mal direccionada perforase la ignoranciaavijjāEs la falta de visión clara, el "no saber" o la ceguera espiritual. Se refiere específicamente a la incapacidad de comprender las Cuatro Nobles Verdades y la verdadera naturaleza de la realidad (impermanencia y el no-yo). Es el primer eslabón en el ciclo del origen dependiente. Ver también moha.Ver en el glosario, hiciese surgir el verdadero conocimiento o realizase el Nibbana. Y, ¿por qué no? Porque su mente está mal direccionada.
“Imaginad, monjes, que se presionara con la mano o con el pie a una espiga de arroz del monte o de cebada que estuviera bien direccionada. Entonces, monjes, sería posible que la misma perforara la mano o el pie y derrama sangre. Y, ¿por qué sí? Porque la espiga está bien direccionada.
“De la misma manera, monjes, sería imposible que el monje con una mente bien direccionada perforase la ignorancia, hiciese surgir el verdadero conocimiento y realizase el Nibbana. Y, ¿por qué sí? Porque su mente está bien direccionada.
“He aquí, monjes, habiendo abarcado la mente de una persona mentalmente corrompida con mi propia mente, comprendí que si esa persona muriese en este momento, estaría llevada y depositada en el infierno. Y, ¿por qué así? Porque su mente está corrompida. Es por las corrupciones mentales que, con el quiebre del cuerpo después de la muerte, algunos seres de aquí renacen en el plano de miseria, en el mal destino, en el mundo bajo, en el infierno.
“He aquí, monjes, habiendo abarcado la mente de una persona mentalmente apacible con mi propia mente, comprendí que si esa persona muriese en este momento, estaría llevada y depositada en el cielosaggaLa morada de los devas. Se dice que el renacimiento en los cielos es una de las recompensas por practicar la generosidad (ver dāna) y la virtud (ver sīla). Como todas las estaciones en el saṁsāra, sin embargo, el renacimiento aquí es temporal. Ver también sugati.Ver en el glosario. Y, ¿por qué así? Porque su mente es apacible. Es por la placidez mental que, con el quiebre del cuerpo después de la muerte, algunos seres de aquí renacen en el buen destino, en el mundo celestial.
“Imaginad, monjes, a un estanque de agua que fuese agitada, turbia y fangosa. Entonces, si un hombre se parase en la orilla, aún si tuviera buena vista, no podría ver las conchas, la gravilla, las piedritas, ni las escamas de los peces que nadan ahí y descansan. Y, ¿por qué no? Porque el agua es turbia.
“De la misma manera, monjes, es imposible para el monje con la mente turbia conocer su propio bien, el bien de los demás ni el bien de ambos, tampoco [le es posible] realizar la sobrehumana distinción en el conocimiento y la visión, dignoarahantUn «digno» o «perfeccionado»; una persona cuya mente está libre de impurezas (ver kilesa), que ha abandonado las diez cadenas que atan la mente al ciclo de renacimientos (ver saṁyojana), cuyo corazón está libre de contaminantes (ver āsava), y que por tanto no está destinado a un renacimiento ulterior. Un título para el Buddha y el nivel más alto de sus nobles discípulos. Aquel que ha alcanzado Nibbāna.Ver en el glosario de los nobles. Y, ¿por qué no? Porque su mente es turbia.
“Imaginad, monjes, a un estanque de agua que fuese clara, serena y limpia. Entonces, si un hombre se parase en la orilla y tuviese buena vista, podría ver las conchas, la gravilla, las piedritas y las escamas de los peces que nadan ahí y descansan. Y, ¿por qué sí? Porque el agua está limpia.
“De la misma manera, monjes, es posible para el monje con la mente limpia conocer su propio bien, el bien de los demás y el bien de ambos, también [le es posible] realizar la sobrehumana distinción en el conocimiento y la visión, digno de los nobles. Y, ¿por qué sí? Porque su mente es limpia.
“Monjes, así como el sándalo es declarado el mejor entre los diferentes tipos de árboles, con respecto a su flexibilidad, maleabilidad y desarrollo, de la misma manera, no veo otra cosa particular alguna que conduzca mejor, cuando es desarrollada y cultivada, a la flexibilidad y desarrollo, que la mente. La mente desarrollada y cultivada es flexible y maleable.
“Monjes, yo no veo otra cosa particular alguna que cambie tan rápidamente como la mente. Es muy difícil encontrar un símil para ilustrar qué tan rápido cambia la mente.
“Luminosa, monjes, es la mente, pero está contaminada por las impurezaskilesaImpureza de la mente: estado mental no saludable que oscurece la comprensión, perturba la conducta y se manifiesta en formas como codicia, aversión, confusión, ira, rencor, hipocresía, arrogancia, envidia, mezquindad, deshonestidad, jactancia, obstinación, violencia, orgullo, presunción, intoxicación y complacencia. En sentido doctrinal amplio, las impurezas se enraízan en lobha (codicia), dosa (aversión) y moha (confusión). A diferencia de āsava, que designa contaminantes profundos que sostienen el ciclo de muerte y renacimiento, kilesa funciona como término general para las impurezas o estados mentales no saludables que manchan la mente.Ver en el glosario que vienen de afuera.
“Luminosa, monjes, es la mente, cuando se purifica de las impurezas que vienen de afuera”.
“Seyyathāpi, bhikkhave, sālisūkaṁ vā yavasūkaṁ vā micchāpaṇihitaṁ hatthena vā pādena vā akkantaṁ hatthaṁ vā pādaṁ vā bhecchati lohitaṁ vā uppādessatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati.*bhecchati → bhejjati (si); bhijjissati (sya-all, km, mr)Taṁ kissa hetu? Micchāpaṇihitattā, bhikkhave, sūkassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhubhikkhuUn hombre que ha renunciado a la vida de hogar para vivir una vida de virtud elevada (ver sīla) de acuerdo con el Vinaya en general, y las reglas del Pātimokkha en particular. La raíz de la palabra significa «mendicante», es decir, uno que vive de limosnas. Como el masculino se usa como género por defecto en pali, el término bhikkhu a menudo incluye también a las monjas, por lo que «mendicante» puede usarse como traducción de género neutro. Ver saṅgha, parisā, upasampadā.Ver en el glosario micchāpaṇihitena cittena avijjaṁ bhecchati, vijjaṁ uppādessati, nibbānaṁ sacchikarissatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Micchāpaṇihitattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, sālisūkaṁ vā yavasūkaṁ vā micchāpaṇihitaṁ hatthena vā pādena vā akkantaṁ hatthaṁ vā pādaṁ vā bhecchati lohitaṁ vā uppādessatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati.*bhecchati → bhejjati (si); bhijjissati (sya-all, km, mr)
Micchāpaṇihitattā, bhikkhave, sūkassa.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata
bhikkhubhikkhuUn hombre que ha renunciado a la vida de hogar para vivir una vida de virtud elevada (ver sīla) de acuerdo con el Vinaya en general, y las reglas del Pātimokkha en particular. La raíz de la palabra significa «mendicante», es decir, uno que vive de limosnas. Como el masculino se usa como género por defecto en pali, el término bhikkhu a menudo incluye también a las monjas, por lo que «mendicante» puede usarse como traducción de género neutro. Ver saṅgha, parisā, upasampadā.Ver en el glosario micchāpaṇihitena cittena avijjaṁ bhecchati, vijjaṁ uppādessati, nibbānaṁ sacchikarissatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati.
Micchāpaṇihitattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, sālisūkaṁ vā yavasūkaṁ vā micchāpaṇihitaṁ hatthena vā pādena vā akkantaṁ hatthaṁ vā pādaṁ vā bhecchati lohitaṁ vā uppādessatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati.*bhecchati → bhejjati (si); bhijjissati (sya-all, km, mr)Taṁ kissa hetu? Micchāpaṇihitattā, bhikkhave, sūkassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhubhikkhuUn hombre que ha renunciado a la vida de hogar para vivir una vida de virtud elevada (ver sīla) de acuerdo con el Vinaya en general, y las reglas del Pātimokkha en particular. La raíz de la palabra significa «mendicante», es decir, uno que vive de limosnas. Como el masculino se usa como género por defecto en pali, el término bhikkhu a menudo incluye también a las monjas, por lo que «mendicante» puede usarse como traducción de género neutro. Ver saṅgha, parisā, upasampadā.Ver en el glosario micchāpaṇihitena cittena avijjaṁ bhecchati, vijjaṁ uppādessati, nibbānaṁ sacchikarissatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Micchāpaṇihitattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, sālisūkaṁ vā yavasūkaṁ vā sammāpaṇihitaṁ hatthena vā pādena vā akkantaṁ hatthaṁ vā pādaṁ vā bhecchati lohitaṁ vā uppādessatīti ṭhānametaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Sammāpaṇihitattā, bhikkhave, sūkassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu sammāpaṇihitena cittena avijjaṁ bhecchati, vijjaṁ uppādessati, nibbānaṁ sacchikarissatīti ṭhānametaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Sammāpaṇihitattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, sālisūkaṁ vā yavasūkaṁ vā sammāpaṇihitaṁ hatthena vā pādena vā akkantaṁ hatthaṁ vā pādaṁ vā bhecchati lohitaṁ vā uppādessatīti ṭhānametaṁ vijjati.
Sammāpaṇihitattā, bhikkhave, sūkassa.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu sammāpaṇihitena cittena avijjaṁ bhecchati, vijjaṁ uppādessati, nibbānaṁ sacchikarissatīti ṭhānametaṁ vijjati.
Sammāpaṇihitattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, sālisūkaṁ vā yavasūkaṁ vā sammāpaṇihitaṁ hatthena vā pādena vā akkantaṁ hatthaṁ vā pādaṁ vā bhecchati lohitaṁ vā uppādessatīti ṭhānametaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Sammāpaṇihitattā, bhikkhave, sūkassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu sammāpaṇihitena cittena avijjaṁ bhecchati, vijjaṁ uppādessati, nibbānaṁ sacchikarissatīti ṭhānametaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Sammāpaṇihitattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Idhāhaṁ, bhikkhave, ekaccaṁ puggalaṁ paduṭṭhacittaṁ evaṁ cetasā ceto paricca pajānāmi:*Idhāhaṁ → idāhaṁ (bj)‘imamhi ce ayaṁ samaye puggalo kālaṁ kareyya, yathābhataṁ nikkhitto evaṁ niraye’. Taṁ kissa hetu? Cittaṁ hissa, bhikkhave, paduṭṭhaṁ. Cetopadosahetu pana, bhikkhave, evam’idhekacce sattā kāyassa bhedā paraṁ maraṇā apāyaṁ duggatiṁ vinipātaṁ nirayaṁ upapajjantī”ti.
“Idhāhaṁ, bhikkhave, ekaccaṁ puggalaṁ paduṭṭhacittaṁ evaṁ cetasā ceto paricca pajānāmi:*Idhāhaṁ → idāhaṁ (bj)
‘imamhi ce ayaṁ samaye puggalo kālaṁ kareyya, yathābhataṁ nikkhitto evaṁ niraye’.
Cittaṁ hissa, bhikkhave, paduṭṭhaṁ.
Cetopadosahetu pana, bhikkhave, evam’idhekacce sattā kāyassa bhedā paraṁ maraṇā apāyaṁ duggatiṁ vinipātaṁ nirayaṁ upapajjantī”ti.
“Idhāhaṁ, bhikkhave, ekaccaṁ puggalaṁ paduṭṭhacittaṁ evaṁ cetasā ceto paricca pajānāmi:*Idhāhaṁ → idāhaṁ (bj)‘imamhi ce ayaṁ samaye puggalo kālaṁ kareyya, yathābhataṁ nikkhitto evaṁ niraye’. Taṁ kissa hetu? Cittaṁ hissa, bhikkhave, paduṭṭhaṁ. Cetopadosahetu pana, bhikkhave, evam’idhekacce sattā kāyassa bhedā paraṁ maraṇā apāyaṁ duggatiṁ vinipātaṁ nirayaṁ upapajjantī”ti.
“Idhāhaṁ, bhikkhave, ekaccaṁ puggalaṁ pasannacittaṁ evaṁ cetasā ceto paricca pajānāmi:*Idhāhaṁ → idāhaṁ (bj)‘imamhi ce ayaṁ samaye puggalo kālaṁ kareyya, yathābhataṁ nikkhitto evaṁ sagge’. Taṁ kissa hetu? Cittaṁ hissa, bhikkhave, pasannaṁ. Cetopasādahetu pana, bhikkhave, evam’idhekacce sattā kāyassa bhedā paraṁ maraṇā sugatiṁ saggaṁ lokaṁ upapajjantī”ti.
“Idhāhaṁ, bhikkhave, ekaccaṁ puggalaṁ pasannacittaṁ evaṁ cetasā ceto paricca pajānāmi:*Idhāhaṁ → idāhaṁ (bj)
‘imamhi ce ayaṁ samaye puggalo kālaṁ kareyya, yathābhataṁ nikkhitto evaṁ sagge’.
Cittaṁ hissa, bhikkhave, pasannaṁ.
Cetopasādahetu pana, bhikkhave, evam’idhekacce sattā kāyassa bhedā paraṁ maraṇā sugatiṁ saggaṁ lokaṁ upapajjantī”ti.
“Idhāhaṁ, bhikkhave, ekaccaṁ puggalaṁ pasannacittaṁ evaṁ cetasā ceto paricca pajānāmi:*Idhāhaṁ → idāhaṁ (bj)‘imamhi ce ayaṁ samaye puggalo kālaṁ kareyya, yathābhataṁ nikkhitto evaṁ sagge’. Taṁ kissa hetu? Cittaṁ hissa, bhikkhave, pasannaṁ. Cetopasādahetu pana, bhikkhave, evam’idhekacce sattā kāyassa bhedā paraṁ maraṇā sugatiṁ saggaṁ lokaṁ upapajjantī”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, udakarahado āvilo luḷito kalalībhūto tattha cakkhumā puriso tīre ṭhito na passeyya sippisambukampi sakkharakaṭhalampi macchagumbampi carantampi tiṭṭhantampi.*luḷito → lulito (bj, sya-all) | sippisambukampi → sippikasambukampi (mr)Taṁ kissa hetu? Āvilattā, bhikkhave, udakassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu āvilena cittena attatthaṁ vā ñassati paratthaṁ vā ñassati ubhayatthaṁ vā ñassati uttariṁ vā manussadhammā alamariyañāṇadassanavisesaṁ sacchikarissatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Āvilattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, udakarahado āvilo luḷito kalalībhūto tattha cakkhumā puriso tīre ṭhito na passeyya sippisambukampi sakkharakaṭhalampi macchagumbampi carantampi tiṭṭhantampi.*luḷito → lulito (bj, sya-all) | sippisambukampi → sippikasambukampi (mr)
Āvilattā, bhikkhave, udakassa.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu āvilena cittena attatthaṁ vā ñassati paratthaṁ vā ñassati ubhayatthaṁ vā ñassati uttariṁ vā manussadhammā alamariyañāṇadassanavisesaṁ sacchikarissatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati.
Āvilattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, udakarahado āvilo luḷito kalalībhūto tattha cakkhumā puriso tīre ṭhito na passeyya sippisambukampi sakkharakaṭhalampi macchagumbampi carantampi tiṭṭhantampi.*luḷito → lulito (bj, sya-all) | sippisambukampi → sippikasambukampi (mr)Taṁ kissa hetu? Āvilattā, bhikkhave, udakassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu āvilena cittena attatthaṁ vā ñassati paratthaṁ vā ñassati ubhayatthaṁ vā ñassati uttariṁ vā manussadhammā alamariyañāṇadassanavisesaṁ sacchikarissatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Āvilattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, udakarahado accho vippasanno anāvilo tattha cakkhumā puriso tīre ṭhito passeyya sippisambukampi sakkharakaṭhalampi macchagumbampi carantampi tiṭṭhantampi. Taṁ kissa hetu? Anāvilattā, bhikkhave, udakassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu anāvilena cittena attatthaṁ vā ñassati paratthaṁ vā ñassati ubhayatthaṁ vā ñassati uttariṁ vā manussadhammā alamariyañāṇadassanavisesaṁ sacchikarissatīti ṭhānametaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Anāvilattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, udakarahado accho vippasanno anāvilo tattha cakkhumā puriso tīre ṭhito passeyya sippisambukampi sakkharakaṭhalampi macchagumbampi carantampi tiṭṭhantampi.
Anāvilattā, bhikkhave, udakassa.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu anāvilena cittena attatthaṁ vā ñassati paratthaṁ vā ñassati ubhayatthaṁ vā ñassati uttariṁ vā manussadhammā alamariyañāṇadassanavisesaṁ sacchikarissatīti ṭhānametaṁ vijjati.
Anāvilattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, udakarahado accho vippasanno anāvilo tattha cakkhumā puriso tīre ṭhito passeyya sippisambukampi sakkharakaṭhalampi macchagumbampi carantampi tiṭṭhantampi. Taṁ kissa hetu? Anāvilattā, bhikkhave, udakassa. Evamevaṁ kho, bhikkhave, so vata bhikkhu anāvilena cittena attatthaṁ vā ñassati paratthaṁ vā ñassati ubhayatthaṁ vā ñassati uttariṁ vā manussadhammā alamariyañāṇadassanavisesaṁ sacchikarissatīti ṭhānametaṁ vijjati. Taṁ kissa hetu? Anāvilattā, bhikkhave, cittassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, yāni kānici rukkhajātānaṁ phandano tesaṁ aggamakkhāyati yadidaṁ mudutāya ceva kammaññatāya ca. Evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, nāññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ bhāvitaṁ bahulīkataṁ mudu ca hoti kammaññañca yathayidaṁ cittaṁ. Cittaṁ, bhikkhave, bhāvitaṁ bahulīkataṁ mudu ca hoti kammaññañca hotī”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, yāni kānici rukkhajātānaṁ phandano tesaṁ aggamakkhāyati yadidaṁ mudutāya ceva kammaññatāya ca.
Evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, nāññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ bhāvitaṁ bahulīkataṁ mudu ca hoti kammaññañca yathayidaṁ cittaṁ.
Cittaṁ, bhikkhave, bhāvitaṁ bahulīkataṁ mudu ca hoti kammaññañca hotī”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, yāni kānici rukkhajātānaṁ phandano tesaṁ aggamakkhāyati yadidaṁ mudutāya ceva kammaññatāya ca. Evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, nāññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ bhāvitaṁ bahulīkataṁ mudu ca hoti kammaññañca yathayidaṁ cittaṁ. Cittaṁ, bhikkhave, bhāvitaṁ bahulīkataṁ mudu ca hoti kammaññañca hotī”ti.
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ lahuparivattaṁ yathayidaṁ cittaṁ. Yāvañcidaṁ, bhikkhave, upamāpi na sukarā yāva lahuparivattaṁ cittan”ti.
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ lahuparivattaṁ yathayidaṁ cittaṁ.
Yāvañcidaṁ, bhikkhave, upamāpi na sukarā yāva lahuparivattaṁ cittan”ti.
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ lahuparivattaṁ yathayidaṁ cittaṁ. Yāvañcidaṁ, bhikkhave, upamāpi na sukarā yāva lahuparivattaṁ cittan”ti.
“Pabhassaramidaṁ, bhikkhave, cittaṁ. Tañca kho āgantukehi upakkilesehi upakkiliṭṭhan”ti.
“Pabhassaramidaṁ, bhikkhave, cittaṁ.
Tañca kho āgantukehi upakkilesehi upakkiliṭṭhan”ti.
“Pabhassaramidaṁ, bhikkhave, cittaṁ. Tañca kho āgantukehi upakkilesehi upakkiliṭṭhan”ti.
“Pabhassaramidaṁ, bhikkhave, cittaṁ. Tañca kho āgantukehi upakkilesehi vippamuttan”ti.
“Pabhassaramidaṁ, bhikkhave, cittaṁ.
Tañca kho āgantukehi upakkilesehi vippamuttan”ti.
“Pabhassaramidaṁ, bhikkhave, cittaṁ. Tañca kho āgantukehi upakkilesehi vippamuttan”ti.
Paṇihitaacchavaggo pañcamo.
Paṇihitaacchavaggo pañcamo.
Paṇihitaacchavaggo pañcamo.