KARUNAPURA SUTTA PIṬAKA
KARUNAPURA Biblioteca de suttas

Colección de Suttas

Selecciona un sutta o una sección

La ficha activa reflejará aquí el sutta, sección o mapa seleccionado.

Diagnóstico
Esperando inicialización…
Preparando biblioteca…
Cargando árbol…
Mapa
Minor Collection
3. Examination

Thought and sight

Khuddaka Nikāya
3. Vicāravagga
Cakkhuviññāṇādipañha
Minor Collection
3. Examination
Thought and sight
Khuddaka Nikāya
3. Vicāravagga
Cakkhuviññāṇādipañha
Ruta suttaMil 3.3.7Sutta Piṭaka›Khuddaka Nikāya›Milindapañha›3. Milindapañha›3. Vicāravagga›Cakkhuviññāṇādipañha
← Suttas
Versiones de traducción
Vista:
Datos de publicación
SuttaCentral
https://suttacentral.net/mil3.3.7/en/t-w-rhys-davids
Título de la publicación
Questions of King Milinda
Traductor
T W Rhys Davids
Título raíz
Milindapañha
Idioma de traducción
English
Idioma raíz
Pali
Source
https://suttacentral.net/
Número de publicación
sc-en-mil-t-w-rhys-davids

PTS cs 7 The king said: ‘Does thought-perception arise wherever sight arises ?’

‘Yes, O king, where the one is there is the other.’ And which of the two arises first?’

‘First sight, then thought.’

‘Then does the sight issue, as it were, a command to thought, saying: “Do you spring up there where I have? or does thought issue command to sight, saying: Where you spring up there will I.”’

‘It is not so, great king. There is no intercourse between the one and the other.’

‘Then how is it, Sir, that thought arises wherever sight does?’

‘Because of there being a sloping down, and because of there being a door, and because of there being a habit, and because of there being an association.’

‘How is that? Give me an illustration of mind arising where sight arises because of there being a sloping down.’

‘Now what do you think, great king? When it rains, where will the water go to?’ PTS vp En 90

‘It will follow the slope of the ground.’

‘And if it were to rain again, where would the water go to?’

‘It would go the same way as the first water had gone.’

‘What then? Does the first water issue, as it were, command to the second, saying: “Do you go where I have?” Or does the second issue command to the first, saying: “Whithersoever you go, thither will I”?’

‘It is not so, Sir. There is no intercourse between the two. Each goes its way because of the slope of the ground.’

‘Just so, great king, PTS vp Pali 58 is it by reason of the natural slope that where sight has arisen there also does thought arise. And neither does the sight-perception issue command to the mind-perception, saying: “Where I have arisen, there do thou also spring up;” nor does the mind-perception inform the sight-perception, saying: “Where thou hast arisen, there will I also spring up.” There is no conversation, as it were, between them. All that happens, happens through natural slope.’

‘Now give me an illustration of there being a door.’

‘What do you think, great king? Suppose a king had a frontier city, and it was strongly defended with towers and bulwarks, and had only one gateway. If a man wanted to leave the city, how would he go out?’

‘By the gate, certainly.’

‘And if another man wanted to leave it, how would he go out?’

‘The same way as the first.’

‘What then? Would the first man tell the second: PTS vp En 91 “Mind you go out the same way as I do”? Or would the second tell the first: “The way you go out, I shall go out too”?’

‘Certainly not, Sir. There would be no communication between them. They would go that way because that was the gate.’

‘Just so, great king, with thought and sight.’

‘Now give me an illustration of thought arising where sight is because of habit.’

‘What do you think, great king? If one cart went ahead, which way would a second cart go?’

‘The same as the first.’

‘But would the first tell the second to go where it went, PTS vp Pali 59 or the second tell the first that it would go where it (the first) had gone?’

‘No, Sir. There would be no communication between the two. The second would follow the first out of habit.’

‘Just so, great king, with sight and thought.’

‘Now give me an illustration of how thought arises, where sight has arisen, through association.’

‘In the art of calculating by using the joints of the fingers as signs or marks, in the art of arithmetic pure and simple, in the art of estimating the probable PTS vp En 92 yield of growing crops, and in the art of writing, O king, the beginner is clumsy. But after a certain time with attention and practice he becomes expert. just so is it that, where sight has arisen, thought too by association springs up.’

And in response to similar questions, the Elder declared that in the same way thought sprang up wherever there was hearing, or taste, or smell, or touch: that in each case it was subsequent to the other, but arose without communication from PTS vp Pali 60 The natural causes above set out.

7. Cakkhuviññāṇādipañha
7. Cakkhuviññāṇādipañha
7. Cakkhuviññāṇādipañha

Rājā āha—“bhante nāgasena, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti? “Āma, mahārāja, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti.

Rājā āha—
“bhante nāgasena, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti?
“Āma, mahārāja, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti.

Rājā āha—“bhante nāgasena, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti? “Āma, mahārāja, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, paṭhamaṁ cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇaṁ, udāhu manoviññāṇaṁ paṭhamaṁ uppajjati, pacchā cakkhuviññāṇan”ti? “Paṭhamaṁ, mahārāja, cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇan”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, paṭhamaṁ cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇaṁ, udāhu manoviññāṇaṁ paṭhamaṁ uppajjati, pacchā cakkhuviññāṇan”ti?
“Paṭhamaṁ, mahārāja, cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇan”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, paṭhamaṁ cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇaṁ, udāhu manoviññāṇaṁ paṭhamaṁ uppajjati, pacchā cakkhuviññāṇan”ti? “Paṭhamaṁ, mahārāja, cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇan”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, udāhu manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’”ti? “Na hi, mahārāja, anālāpo tesaṁ aññamaññehī”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, udāhu manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’”ti?
“Na hi, mahārāja, anālāpo tesaṁ aññamaññehī”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, udāhu manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’”ti? “Na hi, mahārāja, anālāpo tesaṁ aññamaññehī”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti? “Ninnattā ca, mahārāja, dvārattā ca ciṇṇattā ca samudācaritattā cā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti?
“Ninnattā ca, mahārāja, dvārattā ca ciṇṇattā ca samudācaritattā cā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti? “Ninnattā ca, mahārāja, dvārattā ca ciṇṇattā ca samudācaritattā cā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, ninnattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, deve vassante katamena udakaṁ gaccheyyā”ti? “Yena, bhante, ninnaṁ, tena gaccheyyā”ti. “Athāparena samayena devo vasseyya, katamena taṁ udakaṁ gaccheyyā”ti. “Yena, bhante, purimaṁ udakaṁ gataṁ, tampi tena gaccheyyā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, ninnattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati?
Opammaṁ karohī”ti.
“Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, deve vassante katamena udakaṁ gaccheyyā”ti?
“Yena, bhante, ninnaṁ, tena gaccheyyā”ti.
“Athāparena samayena devo vasseyya, katamena taṁ udakaṁ gaccheyyā”ti.
“Yena, bhante, purimaṁ udakaṁ gataṁ, tampi tena gaccheyyā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, ninnattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, deve vassante katamena udakaṁ gaccheyyā”ti? “Yena, bhante, ninnaṁ, tena gaccheyyā”ti. “Athāparena samayena devo vasseyya, katamena taṁ udakaṁ gaccheyyā”ti. “Yena, bhante, purimaṁ udakaṁ gataṁ, tampi tena gaccheyyā”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimaṁ udakaṁ pacchimaṁ udakaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimaṁ vā udakaṁ purimaṁ udakaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti. “Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ninnattā gacchantī”ti. “Evameva kho, mahārāja, ninnattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ninnattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimaṁ udakaṁ pacchimaṁ udakaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimaṁ vā udakaṁ purimaṁ udakaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti.
“Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ninnattā gacchantī”ti.
“Evameva kho, mahārāja, ninnattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ninnattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimaṁ udakaṁ pacchimaṁ udakaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimaṁ vā udakaṁ purimaṁ udakaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti. “Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ninnattā gacchantī”ti. “Evameva kho, mahārāja, ninnattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ninnattā uppajjantī”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, dvārattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, rañño paccantimaṁ nagaraṁ assa daḷhapākāratoraṇaṁ ekadvāraṁ, tato puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena nikkhameyyā”ti? “Dvārena, bhante, nikkhameyyā”ti. “Athāparo puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena so nikkhameyyā”ti? “Yena, bhante, purimo puriso nikkhanto, sopi tena nikkhameyyā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, dvārattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati?
Opammaṁ karohī”ti.
“Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, rañño paccantimaṁ nagaraṁ assa daḷhapākāratoraṇaṁ ekadvāraṁ, tato puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena nikkhameyyā”ti?
“Dvārena, bhante, nikkhameyyā”ti.
“Athāparo puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena so nikkhameyyā”ti?
“Yena, bhante, purimo puriso nikkhanto, sopi tena nikkhameyyā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, dvārattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, rañño paccantimaṁ nagaraṁ assa daḷhapākāratoraṇaṁ ekadvāraṁ, tato puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena nikkhameyyā”ti? “Dvārena, bhante, nikkhameyyā”ti. “Athāparo puriso nikkhamitukāmo bhaveyya, katamena so nikkhameyyā”ti? “Yena, bhante, purimo puriso nikkhanto, sopi tena nikkhameyyā”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimo puriso pacchimaṁ purisaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimo vā puriso purimaṁ purisaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti. “Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, dvārattā gacchantī”ti. “Evameva kho, mahārāja, dvārattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, dvārattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimo puriso pacchimaṁ purisaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimo vā puriso purimaṁ purisaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti.
“Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, dvārattā gacchantī”ti.
“Evameva kho, mahārāja, dvārattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, dvārattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimo puriso pacchimaṁ purisaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimo vā puriso purimaṁ purisaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti. “Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, dvārattā gacchantī”ti. “Evameva kho, mahārāja, dvārattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, dvārattā uppajjantī”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, ciṇṇattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, paṭhamaṁ ekaṁ sakaṭaṁ gaccheyya, atha dutiyaṁ sakaṭaṁ katamena gaccheyyā”ti? “Yena, bhante, purimaṁ sakaṭaṁ gataṁ, tampi tena gaccheyyā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, ciṇṇattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati?
Opammaṁ karohī”ti.
“Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, paṭhamaṁ ekaṁ sakaṭaṁ gaccheyya, atha dutiyaṁ sakaṭaṁ katamena gaccheyyā”ti?
“Yena, bhante, purimaṁ sakaṭaṁ gataṁ, tampi tena gaccheyyā”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, ciṇṇattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Taṁ kiṁ maññasi, mahārāja, paṭhamaṁ ekaṁ sakaṭaṁ gaccheyya, atha dutiyaṁ sakaṭaṁ katamena gaccheyyā”ti? “Yena, bhante, purimaṁ sakaṭaṁ gataṁ, tampi tena gaccheyyā”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimaṁ sakaṭaṁ pacchimaṁ sakaṭaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimaṁ vā sakaṭaṁ purimaṁ sakaṭaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti. “Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ciṇṇattā gacchantī”ti. “Evameva kho, mahārāja, ciṇṇattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ciṇṇattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimaṁ sakaṭaṁ pacchimaṁ sakaṭaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimaṁ vā sakaṭaṁ purimaṁ sakaṭaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti.
“Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ciṇṇattā gacchantī”ti.
“Evameva kho, mahārāja, ciṇṇattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ciṇṇattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, mahārāja, purimaṁ sakaṭaṁ pacchimaṁ sakaṭaṁ āṇāpeti ‘yenāhaṁ gacchāmi, tvampi tena gacchāhī’ti, pacchimaṁ vā sakaṭaṁ purimaṁ sakaṭaṁ āṇāpeti ‘yena tvaṁ gacchissasi, ahampi tena gacchissāmī’”ti. “Na hi, bhante, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ciṇṇattā gacchantī”ti. “Evameva kho, mahārāja, ciṇṇattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, ciṇṇattā uppajjantī”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, samudācaritattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Yathā, mahārāja, muddāgaṇanāsaṅkhyālekhāsippaṭṭhānesu ādikammikassa dandhāyanā bhavati, athāparena samayena nisammakiriyāya samudācaritattā adandhāyanā bhavati. Evameva kho, mahārāja, samudācaritattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, samudācaritattā uppajjantī”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, samudācaritattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati?
Opammaṁ karohī”ti.
“Yathā, mahārāja, muddāgaṇanāsaṅkhyālekhāsippaṭṭhānesu ādikammikassa dandhāyanā bhavati, athāparena samayena nisammakiriyāya samudācaritattā adandhāyanā bhavati.
Evameva kho, mahārāja, samudācaritattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, samudācaritattā uppajjantī”ti.

“Kathaṁ, bhante nāgasena, samudācaritattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati? Opammaṁ karohī”ti. “Yathā, mahārāja, muddāgaṇanāsaṅkhyālekhāsippaṭṭhānesu ādikammikassa dandhāyanā bhavati, athāparena samayena nisammakiriyāya samudācaritattā adandhāyanā bhavati. Evameva kho, mahārāja, samudācaritattā yattha cakkhuviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjati, na cakkhuviññāṇaṁ manoviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yatthāhaṁ uppajjāmi, tvampi tattha uppajjāhī’ti, nāpi manoviññāṇaṁ cakkhuviññāṇaṁ āṇāpeti ‘yattha tvaṁ uppajjissasi, ahampi tattha uppajjissāmī’ti, anālāpo tesaṁ aññamaññehi, samudācaritattā uppajjantī”ti.

“Bhante nāgasena, yattha sotaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatīti …pe… yattha ghānaviññāṇaṁ uppajjati … yattha jivhāviññāṇaṁ uppajjati … yattha kāyaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti? “Āma, mahārāja, yattha kāyaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti.

“Bhante nāgasena, yattha sotaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatīti …pe…
yattha ghānaviññāṇaṁ uppajjati … yattha jivhāviññāṇaṁ uppajjati … yattha kāyaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti?
“Āma, mahārāja, yattha kāyaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti.

“Bhante nāgasena, yattha sotaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatīti …pe… yattha ghānaviññāṇaṁ uppajjati … yattha jivhāviññāṇaṁ uppajjati … yattha kāyaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti? “Āma, mahārāja, yattha kāyaviññāṇaṁ uppajjati, tattha manoviññāṇampi uppajjatī”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, paṭhamaṁ kāyaviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇaṁ, udāhu manoviññāṇaṁ paṭhamaṁ uppajjati, pacchā kāyaviññāṇan”ti? “Kāyaviññāṇaṁ, mahārāja, paṭhamaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇan”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, paṭhamaṁ kāyaviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇaṁ, udāhu manoviññāṇaṁ paṭhamaṁ uppajjati, pacchā kāyaviññāṇan”ti?
“Kāyaviññāṇaṁ, mahārāja, paṭhamaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇan”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena, paṭhamaṁ kāyaviññāṇaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇaṁ, udāhu manoviññāṇaṁ paṭhamaṁ uppajjati, pacchā kāyaviññāṇan”ti? “Kāyaviññāṇaṁ, mahārāja, paṭhamaṁ uppajjati, pacchā manoviññāṇan”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena …pe… anālāpo tesaṁ aññamaññehi, samudācaritattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena …pe…
anālāpo tesaṁ aññamaññehi, samudācaritattā uppajjantī”ti.

“Kiṁ nu kho, bhante nāgasena …pe… anālāpo tesaṁ aññamaññehi, samudācaritattā uppajjantī”ti.

“Kallosi, bhante nāgasenā”ti.

“Kallosi, bhante nāgasenā”ti.

“Kallosi, bhante nāgasenā”ti.

Cakkhuviññāṇādipañho sattamo. *Cakkhuviññāṇādipañho → cakkhuviññāṇamanoviññāṇapañho (maku)

Cakkhuviññāṇādipañho sattamo. *Cakkhuviññāṇādipañho → cakkhuviññāṇamanoviññāṇapañho (maku)

Cakkhuviññāṇādipañho sattamo. *Cakkhuviññāṇādipañho → cakkhuviññāṇamanoviññāṇapañho (maku)

AnteriorLa pregunta sobre quien conoceMil 3.3.6·VedagūpañhaSiguienteLa pregunta sobre la característica del contactoMil 3.3.8·Phassalakkhaṇapañha

Texto original en pali: Mahāsaṅgīti Tipiṭaka Buddhavasse 2500.

Datos pali, segmentación, variantes y metadatos: importados desde SuttaCentral.

Traducción al inglés: T W Rhys Davids.

Gestionar consentimiento

🍪 En KarunaPura usamos cookies para ofrecerte una experiencia más consciente y respetuosa.

Funcionales Siempre activo
Estas cookies son esenciales para el funcionamiento básico de la web y no se pueden desactivar.
Permiten recordar tus ajustes y preferencias para que tu experiencia sea más fluida.
El almacenamiento o acceso técnico es necesario para la finalidad legítima de almacenar preferencias no solicitadas por el abonado o usuario.
Estadísticas
El almacenamiento o acceso técnico que es utilizado exclusivamente con fines estadísticos. Nos ayudan a entender cómo se usa el sitio de forma anónima, para seguir mejorando.
Marketing
Se utilizan para ofrecer contenido personalizado y relevante según tu comportamiento de navegación.
  • Administrar opciones
  • Gestionar los servicios
  • Gestionar {vendor_count} proveedores
  • Leer más sobre estos propósitos
Ver preferencias
  • {title}
  • {title}
  • {title}