KARUNAPURA SUTTA PIṬAKA
KARUNAPURA Biblioteca de suttas

Colección de Suttas

Selecciona un sutta o una sección

La ficha activa reflejará aquí el sutta, sección o mapa seleccionado.

Diagnóstico
Esperando inicialización…
Preparando biblioteca…
Cargando árbol…
Mapa
Discursos Numerados
21. El capítulo sobre el cuerpo nacido de las acciones

El cuerpo nacido de la impureza

Aṅguttara Nikāya
21. Karajakāyavagga
Karajakāyasutta
Discursos Numerados
21. El capítulo sobre el cuerpo nacido de las acciones
El cuerpo nacido de la impureza
Aṅguttara Nikāya
21. Karajakāyavagga
Karajakāyasutta

El Buddha afirma que el propio kamma debe agotarse antes de poner fin al sufrimiento. Si uno desarrolla la liberación del corazón mediante el amor, ninguna mala acción puede persistir allí.

Ruta suttaAN 10.219Sutta Piṭaka›Aṅguttara Nikāya›10. Dasakanipāta›5. Pañcamapaṇṇāsaka›21. Karajakāyavagga›Karajakāyasutta
← Suttas
Versiones de traducción
Vista:
Datos de publicación
SuttaCentral
https://suttacentral.net/an10.219/es/isidatta
Título de la publicación
Discursos Numerados
Traductor
Isidatta
Título raíz
Aṅguttaranikāya
Idioma de traducción
Español
Idioma raíz
Pali
Source
https://suttacentral.net/
Número de publicación
sc-es-an-isidatta

“Monjes, yo no digo que existe el fin del kamma volitivo que ha sido hecho y acumulado mientras uno no haya experimentado [sus resultados]; lo cual puede ocurrir en esta presente vida, en el [siguiente] renacimiento o en alguna subsiguiente ocasión. Tampoco digo que se esté produciendo el fin de la insatisfacción, mientras uno no haya experimentado [los resultados] del kamma volitivo que ha sido hecho y acumulado.

“Este noble discípulo, monjes, que es libre del anhelo, libre de la animadversión, no confuso, comprendiendo claramente, siempre atento, mora impregnando el primer punto cardinal con la mente imbuida en el amor benevolente, al igual que el segundo punto, tercero y cuarto. Igualmente arriba y abajo, de un lado a otro y a todos los lados, a todos y a sí mismo, mora impregnando al mundo entero con la mente imbuida en el amor benevolente, vasto, excelso, inconmensurable, sin enemistad, sin animadversión. Y él comprende esto: ‘Anteriormente, mi mente era limitada y no desarrollada, pero ahora es inconmensurable y bien desarrollada. El kamma que no puede ser medido permanece o persiste aquí’.

“¿Qué opináis, monjes, si un joven desarrollase la liberación de la mente a través del amor benevolente desde su niñez, sería capaz de cometer malas acciones?”.

“No, Venerable Señor”.

“¿Podría afectarlo el sufrimiento si no cometiera malas acciones?”.

“No, Venerable Señor. ¿Por la cuenta de qué le afectaría el sufrimiento si no cometiese las malas acciones?”.

“Una mujer o un hombre debe desarrollar esta liberación de la mente a través del amor benevolente. Ninguna mujer u hombre puede llevar este cuerpo consigo cuando se va. Los mortales tienen la mente como su núcleo.

“[El noble discípulo] comprende: ‘Cualquier mala acción que cometí aquí en el pasado, con este cuerpo nacido de las impurezas, todo eso ha de ser experimentado aquí. Esto no pasará de largo’. Cuando la liberación de la mente a través del amor benevolente está desarrollada de esta manera, conduce al monje sabio, que aún no haya penetrado la liberación suprema, al no-retorno.

“Además, monjes, este noble discípulo que es libre del anhelo, libre de la animadversión, no confuso, comprendiendo claramente, siempre atento, mora impregnando el primer punto cardinal con la mente imbuida en la compasión… en el gozo altruista… en la ecuanimidad, al igual que el segundo punto, tercero y cuarto. Igualmente arriba y abajo, de un lado a otro y a todos los lados, a todos y a sí mismo, mora impregnando al mundo entero con la mente imbuida en la ecuanimidad, vasta, excelsa, inconmensurable, sin enemistad, sin animadversión. Y él comprende esto: ‘Anteriormente, mi mente era limitada y no desarrollada, pero ahora es inconmensurable y bien desarrollada. El kamma que no puede ser medido permanece o persiste aquí’.

“¿Qué opináis, monjes, si un joven desarrollase la liberación de la mente a través de la ecuanimidad desde su niñez, sería capaz de cometer malas acciones?”.

“No, Venerable Señor”.

“¿Podría afectarlo el sufrimiento si no cometiera malas acciones?”.

“No, Venerable Señor. ¿Por la cuenta de qué le afectaría el sufrimiento si no cometiese las malas acciones?”.

“Una mujer o un hombre debe desarrollar esta liberación de la mente a través de la ecuanimidad. Ninguna mujer u hombre puede llevar este cuerpo consigo cuando se va. Los mortales tienen la mente como su núcleo.

“[El noble discípulo] comprende: ‘Cualquier mala acción que cometí aquí en el pasado, con este cuerpo nacido de las impurezas, todo eso ha de ser experimentado aquí. Esto no pasará de largo’. Cuando la liberación de la mente a través de la ecuanimidad está desarrollada de esta manera, conduce al monje sabio, que no haya penetrado aún la liberación suprema, al no-retorno”.

“Nāhaṁ, bhikkhave, sañcetanikānaṁ kammānaṁ katānaṁ upacitānaṁ appaṭisaṁveditvā byantībhāvaṁ vadāmi, tañca kho diṭṭheva dhamme upapajje vā apare vā pariyāye. Na tvevāhaṁ, bhikkhave, sañcetanikānaṁ kammānaṁ katānaṁ upacitānaṁ appaṭisaṁveditvā dukkhassantakiriyaṁ vadāmi.

“Nāhaṁ, bhikkhave, sañcetanikānaṁ kammānaṁ katānaṁ upacitānaṁ appaṭisaṁveditvā byantībhāvaṁ vadāmi,
tañca kho diṭṭheva dhamme upapajje vā apare vā pariyāye.
Na tvevāhaṁ, bhikkhave, sañcetanikānaṁ kammānaṁ katānaṁ upacitānaṁ appaṭisaṁveditvā dukkhassantakiriyaṁ vadāmi.

“Nāhaṁ, bhikkhave, sañcetanikānaṁ kammānaṁ katānaṁ upacitānaṁ appaṭisaṁveditvā byantībhāvaṁ vadāmi, tañca kho diṭṭheva dhamme upapajje vā apare vā pariyāye. Na tvevāhaṁ, bhikkhave, sañcetanikānaṁ kammānaṁ katānaṁ upacitānaṁ appaṭisaṁveditvā dukkhassantakiriyaṁ vadāmi.

Sa kho so, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ vigatābhijjho vigatabyāpādo asammūḷho sampajāno paṭissato mettāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati tathā dutiyaṁ tathā tatiyaṁ tathā catutthaṁ. Iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati. *catutthaṁ → catutthiṁ (?)

Sa kho so, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ vigatābhijjho vigatabyāpādo asammūḷho sampajāno paṭissato mettāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati tathā dutiyaṁ tathā tatiyaṁ tathā catutthaṁ. Iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati. *catutthaṁ → catutthiṁ (?)

Sa kho so, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ vigatābhijjho vigatabyāpādo asammūḷho sampajāno paṭissato mettāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati tathā dutiyaṁ tathā tatiyaṁ tathā catutthaṁ. Iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati. *catutthaṁ → catutthiṁ (?)

So evaṁ pajānāti: ‘pubbe kho me idaṁ cittaṁ parittaṁ ahosi abhāvitaṁ, etarahi pana me idaṁ cittaṁ appamāṇaṁ subhāvitaṁ. Yaṁ kho pana kiñci pamāṇakataṁ kammaṁ, na taṁ tatrāvasissati na taṁ tatrāvatiṭṭhatī’ti.

So evaṁ pajānāti:
‘pubbe kho me idaṁ cittaṁ parittaṁ ahosi abhāvitaṁ, etarahi pana me idaṁ cittaṁ appamāṇaṁ subhāvitaṁ. Yaṁ kho pana kiñci pamāṇakataṁ kammaṁ, na taṁ tatrāvasissati na taṁ tatrāvatiṭṭhatī’ti.

So evaṁ pajānāti: ‘pubbe kho me idaṁ cittaṁ parittaṁ ahosi abhāvitaṁ, etarahi pana me idaṁ cittaṁ appamāṇaṁ subhāvitaṁ. Yaṁ kho pana kiñci pamāṇakataṁ kammaṁ, na taṁ tatrāvasissati na taṁ tatrāvatiṭṭhatī’ti.

Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, daharatagge ce so ayaṁ kumāro mettaṁ cetovimuttiṁ bhāveyya, api nu kho pāpakammaṁ kareyyā”ti? *ayaṁ → ce ayaṁ (sya-all) | api nu kho → api nu so (?)

Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave,
daharatagge ce so ayaṁ kumāro mettaṁ cetovimuttiṁ bhāveyya, api nu kho pāpakammaṁ kareyyā”ti? *ayaṁ → ce ayaṁ (sya-all) | api nu kho → api nu so (?)

Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, daharatagge ce so ayaṁ kumāro mettaṁ cetovimuttiṁ bhāveyya, api nu kho pāpakammaṁ kareyyā”ti? *ayaṁ → ce ayaṁ (sya-all) | api nu kho → api nu so (?)

“No hetaṁ, bhante”.

“No hetaṁ, bhante”.

“No hetaṁ, bhante”.

“Akarontaṁ kho pana pāpakammaṁ api nu kho dukkhaṁ phuseyyā”ti?

“Akarontaṁ kho pana pāpakammaṁ api nu kho dukkhaṁ phuseyyā”ti?

“Akarontaṁ kho pana pāpakammaṁ api nu kho dukkhaṁ phuseyyā”ti?

“No hetaṁ, bhante. Akarontañhi, bhante, pāpakammaṁ kuto dukkhaṁ phusissatī”ti.

“No hetaṁ, bhante.
Akarontañhi, bhante, pāpakammaṁ kuto dukkhaṁ phusissatī”ti.

“No hetaṁ, bhante. Akarontañhi, bhante, pāpakammaṁ kuto dukkhaṁ phusissatī”ti.

“Bhāvetabbā kho panāyaṁ, bhikkhave, mettācetovimutti itthiyā vā purisena vā. Itthiyā vā, bhikkhave, purisassa vā nāyaṁ kāyo ādāya gamanīyo. Cittantaro ayaṁ, bhikkhave, macco. So evaṁ pajānāti: ‘yaṁ kho me idaṁ kiñci pubbe iminā karajakāyena pāpakammaṁ kataṁ, sabbaṁ taṁ idha vedanīyaṁ; na taṁ anugaṁ bhavissatī’ti. Evaṁ bhāvitā kho, bhikkhave, mettā cetovimutti anāgāmitāya saṁvattati, idha paññassa bhikkhuno uttari vimuttiṁ appaṭivijjhato. *uttari → uttariṁ (bj, sya-all, pts1ed)

“Bhāvetabbā kho panāyaṁ, bhikkhave, mettācetovimutti itthiyā vā purisena vā.
Itthiyā vā, bhikkhave, purisassa vā nāyaṁ kāyo ādāya gamanīyo.
Cittantaro ayaṁ, bhikkhave, macco.
So evaṁ pajānāti:
‘yaṁ kho me idaṁ kiñci pubbe iminā karajakāyena pāpakammaṁ kataṁ, sabbaṁ taṁ idha vedanīyaṁ;
na taṁ anugaṁ bhavissatī’ti.
Evaṁ bhāvitā kho, bhikkhave, mettā cetovimutti anāgāmitāya saṁvattati, idha paññassa bhikkhuno uttari vimuttiṁ appaṭivijjhato. *uttari → uttariṁ (bj, sya-all, pts1ed)

“Bhāvetabbā kho panāyaṁ, bhikkhave, mettācetovimutti itthiyā vā purisena vā. Itthiyā vā, bhikkhave, purisassa vā nāyaṁ kāyo ādāya gamanīyo. Cittantaro ayaṁ, bhikkhave, macco. So evaṁ pajānāti: ‘yaṁ kho me idaṁ kiñci pubbe iminā karajakāyena pāpakammaṁ kataṁ, sabbaṁ taṁ idha vedanīyaṁ; na taṁ anugaṁ bhavissatī’ti. Evaṁ bhāvitā kho, bhikkhave, mettā cetovimutti anāgāmitāya saṁvattati, idha paññassa bhikkhuno uttari vimuttiṁ appaṭivijjhato. *uttari → uttariṁ (bj, sya-all, pts1ed)

Karuṇāsahagatena cetasā … muditāsahagatena cetasā … upekkhāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati tathā dutiyaṁ tathā tatiyaṁ tathā catutthaṁ. Iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ upekkhāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati.

Karuṇāsahagatena cetasā …
muditāsahagatena cetasā …
upekkhāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati tathā dutiyaṁ tathā tatiyaṁ tathā catutthaṁ.
Iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ upekkhāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati.

Karuṇāsahagatena cetasā … muditāsahagatena cetasā … upekkhāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati tathā dutiyaṁ tathā tatiyaṁ tathā catutthaṁ. Iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ upekkhāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati.

So evaṁ pajānāti: ‘pubbe kho me idaṁ cittaṁ parittaṁ ahosi abhāvitaṁ, etarahi pana me idaṁ cittaṁ appamāṇaṁ subhāvitaṁ. Yaṁ kho pana kiñci pamāṇakataṁ kammaṁ, na taṁ tatrāvasissati na taṁ tatrāvatiṭṭhatī’ti.

So evaṁ pajānāti:
‘pubbe kho me idaṁ cittaṁ parittaṁ ahosi abhāvitaṁ, etarahi pana me idaṁ cittaṁ appamāṇaṁ subhāvitaṁ. Yaṁ kho pana kiñci pamāṇakataṁ kammaṁ, na taṁ tatrāvasissati na taṁ tatrāvatiṭṭhatī’ti.

So evaṁ pajānāti: ‘pubbe kho me idaṁ cittaṁ parittaṁ ahosi abhāvitaṁ, etarahi pana me idaṁ cittaṁ appamāṇaṁ subhāvitaṁ. Yaṁ kho pana kiñci pamāṇakataṁ kammaṁ, na taṁ tatrāvasissati na taṁ tatrāvatiṭṭhatī’ti.

Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, daharatagge ce so ayaṁ kumāro upekkhaṁ cetovimuttiṁ bhāveyya, api nu kho pāpakammaṁ kareyyā”ti?

Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave,
daharatagge ce so ayaṁ kumāro upekkhaṁ cetovimuttiṁ bhāveyya, api nu kho pāpakammaṁ kareyyā”ti?

Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, daharatagge ce so ayaṁ kumāro upekkhaṁ cetovimuttiṁ bhāveyya, api nu kho pāpakammaṁ kareyyā”ti?

“No hetaṁ, bhante”.

“No hetaṁ, bhante”.

“No hetaṁ, bhante”.

“Akarontaṁ kho pana pāpakammaṁ api nu kho dukkhaṁ phuseyyā”ti?

“Akarontaṁ kho pana pāpakammaṁ api nu kho dukkhaṁ phuseyyā”ti?

“Akarontaṁ kho pana pāpakammaṁ api nu kho dukkhaṁ phuseyyā”ti?

“No hetaṁ, bhante. Akarontañhi, bhante, pāpakammaṁ kuto dukkhaṁ phusissatī”ti.

“No hetaṁ, bhante.
Akarontañhi, bhante, pāpakammaṁ kuto dukkhaṁ phusissatī”ti.

“No hetaṁ, bhante. Akarontañhi, bhante, pāpakammaṁ kuto dukkhaṁ phusissatī”ti.

“Bhāvetabbā kho panāyaṁ, bhikkhave, upekkhā cetovimutti itthiyā vā purisena vā. Itthiyā vā, bhikkhave, purisassa vā nāyaṁ kāyo ādāya gamanīyo. Cittantaro ayaṁ, bhikkhave, macco. So evaṁ pajānāti: ‘yaṁ kho me idaṁ kiñci pubbe iminā karajakāyena pāpakammaṁ kataṁ, sabbaṁ taṁ idha vedanīyaṁ; na taṁ anugaṁ bhavissatī’ti. Evaṁ bhāvitā kho, bhikkhave, upekkhā cetovimutti anāgāmitāya saṁvattati, idha paññassa bhikkhuno uttari vimuttiṁ appaṭivijjhato”ti.

“Bhāvetabbā kho panāyaṁ, bhikkhave, upekkhā cetovimutti itthiyā vā purisena vā.
Itthiyā vā, bhikkhave, purisassa vā nāyaṁ kāyo ādāya gamanīyo.
Cittantaro ayaṁ, bhikkhave, macco.
So evaṁ pajānāti:
‘yaṁ kho me idaṁ kiñci pubbe iminā karajakāyena pāpakammaṁ kataṁ, sabbaṁ taṁ idha vedanīyaṁ;
na taṁ anugaṁ bhavissatī’ti.
Evaṁ bhāvitā kho, bhikkhave, upekkhā cetovimutti anāgāmitāya saṁvattati, idha paññassa bhikkhuno uttari vimuttiṁ appaṭivijjhato”ti.

“Bhāvetabbā kho panāyaṁ, bhikkhave, upekkhā cetovimutti itthiyā vā purisena vā. Itthiyā vā, bhikkhave, purisassa vā nāyaṁ kāyo ādāya gamanīyo. Cittantaro ayaṁ, bhikkhave, macco. So evaṁ pajānāti: ‘yaṁ kho me idaṁ kiñci pubbe iminā karajakāyena pāpakammaṁ kataṁ, sabbaṁ taṁ idha vedanīyaṁ; na taṁ anugaṁ bhavissatī’ti. Evaṁ bhāvitā kho, bhikkhave, upekkhā cetovimutti anāgāmitāya saṁvattati, idha paññassa bhikkhuno uttari vimuttiṁ appaṭivijjhato”ti.

Navamaṁ.

Navamaṁ.

Navamaṁ.

AnteriorIntencional (2.º)AN 10.218·DutiyasañcetanikasuttaEl Buddha afirma que el propio kamma debe agotarse antes de poner fin al sufrimiento. Esta afirmación precede a una larga explicación de las acciones…SiguienteConducta sin principiosAN 10.220·AdhammacariyāsuttaEl Buddha enseña a un brahmán que la mala conducta conduce al infierno y la buena conducta al cielo.

Texto original en pali: Mahāsaṅgīti Tipiṭaka Buddhavasse 2500.

Datos pali, segmentación, variantes y metadatos: importados desde SuttaCentral.

Traducción al español: Isidatta.

Gestionar consentimiento

🍪 En KarunaPura usamos cookies para ofrecerte una experiencia más consciente y respetuosa.

Funcionales Siempre activo
Estas cookies son esenciales para el funcionamiento básico de la web y no se pueden desactivar.
Permiten recordar tus ajustes y preferencias para que tu experiencia sea más fluida.
El almacenamiento o acceso técnico es necesario para la finalidad legítima de almacenar preferencias no solicitadas por el abonado o usuario.
Estadísticas
El almacenamiento o acceso técnico que es utilizado exclusivamente con fines estadísticos. Nos ayudan a entender cómo se usa el sitio de forma anónima, para seguir mejorando.
Marketing
Se utilizan para ofrecer contenido personalizado y relevante según tu comportamiento de navegación.
  • Administrar opciones
  • Gestionar los servicios
  • Gestionar {vendor_count} proveedores
  • Leer más sobre estos propósitos
Ver preferencias
  • {title}
  • {title}
  • {title}