En una ocasión, el Bienaventurado estaba morando en el parque de los venados de Isipatana, cerca de Baranasi. Estando allí, por la mañana temprano, el Bienaventurado se vistió, tomó su cuenco y hábito exterior, y entró a Baranasi en búsqueda de la comida de las limosnas. Mientras caminaba buscando la comida de las limosnas, cerca de la higuera donde uncían el ganado, el Bienaventurado vio desde cierta distancia a un monje que buscaba la gratificación externa, de mente confusa, sin clara comprensión, desconcentrado, de mente dispersa y con las facultades sensoriales perdidas. Habiéndolo visto, se dirigió a aquel monje así:
“Monje, monje: no te contamines a ti mismo. Es inevitable, monje, que las moscas persigan y ataquen a alguien que se ha contaminado a sí mismo y se ha manchado con la hediondez”.
Acto seguido, al ser exhortado así por el Bienaventurado, aquel monje adquirió el sentido de urgencia.
Cuando el Bienaventurado, después de haber caminado por Baranasi en búsqueda de la comida de las limosnas y, después de haber comido, retornó de su habitual ronda de buscar las limosnas, dijo a los monjes:
“Monjes, esta mañana temprano me vestí, tomé mi cuenco y hábito exterior, y entré a Baranasi en búsqueda de la comida de las limosnas. Mientras caminaba buscando la comida de las limosnas, cerca de la higuera donde uncen el ganado, vi desde cierta distancia a un monje que buscaba la gratificación externa, de mente confusa, sin clara comprensión, desconcentrado, de mente dispersa y con las facultades sensoriales perdidas. Habiéndolo visto, me dirigí a aquel monje así: ‘Monje, monje: no te contamines a ti mismo. Es inevitable, monje, que las moscas persigan y ataquen a alguien que se ha contaminado a sí mismo y se ha manchado con la hediondez’. Acto seguido, al ser exhortado así por mí, aquel monje adquirió el sentido de urgencia”.
Cuando se dijo esto, uno de los monjes preguntó al Bienaventurado: “Venerable Señor, ¿qué se entiende por ‘contaminación’?, ¿qué es ‘la hediondez’? y ¿qué son las ‘moscas’?”.
“El anhelo, monje, es lo que se entiende por ‘contaminación’. La animadversión es ‘la hediondez’. Y los malos y perjudiciales estados mentales son las ‘moscas’. Es inevitable, monje, que las moscas persigan y ataquen a alguien que se ha contaminado a sí mismo y se ha manchado con la hediondez”.
Las moscas—pensamientos producidos por la codicia—
corren persiguiendo a alguien
irrestricto en sus facultades mentales,
que no resguarda su ojo ni oído.
El monje contaminado,
manchado por la hediondez,
está muy lejos del Nibbana
y sólo cosecha dolor.
Sea en el pueblo o en el bosque,
cuando un tonto y estúpido
no alcanza paz por si sólo,
da vueltas perseguido por las moscas.
Pero aquellos realizados en la conducta virtuosa,
que se deleitan en la sabiduría y la paz,
aquellos pacíficos, viven felices,
habiendo destruido las moscas.
Ekaṁ samayaṁ bhagavā bārāṇasiyaṁ viharati isipatane migadāye.
Ekaṁ samayaṁ bhagavā bārāṇasiyaṁ viharati isipatane migadāye.
Ekaṁ samayaṁ bhagavā bārāṇasiyaṁ viharati isipatane migadāye.
Atha kho bhagavā pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya bārāṇasiṁ piṇḍāya pāvisi. Addasā kho bhagavā goyogapilakkhasmiṁ piṇḍāya caramāno aññataraṁ bhikkhuṁ rittassādaṁ bāhirassādaṁ muṭṭhassatiṁ asampajānaṁ asamāhitaṁ vibbhantacittaṁ pākatindriyaṁ. *goyogapilakkhasmiṁ → goyogamilakkhasmiṁ (sya-all, km, mr) | caramāno → caramānaṁ (mr)
Atha kho bhagavā pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya bārāṇasiṁ piṇḍāya pāvisi.
Addasā kho bhagavā goyogapilakkhasmiṁ piṇḍāya caramāno aññataraṁ bhikkhuṁ rittassādaṁ bāhirassādaṁ muṭṭhassatiṁ asampajānaṁ asamāhitaṁ vibbhantacittaṁ pākatindriyaṁ. *goyogapilakkhasmiṁ → goyogamilakkhasmiṁ (sya-all, km, mr) | caramāno → caramānaṁ (mr)
Atha kho bhagavā pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya bārāṇasiṁ piṇḍāya pāvisi. Addasā kho bhagavā goyogapilakkhasmiṁ piṇḍāya caramāno aññataraṁ bhikkhuṁ rittassādaṁ bāhirassādaṁ muṭṭhassatiṁ asampajānaṁ asamāhitaṁ vibbhantacittaṁ pākatindriyaṁ. *goyogapilakkhasmiṁ → goyogamilakkhasmiṁ (sya-all, km, mr) | caramāno → caramānaṁ (mr)
Disvā taṁ bhikkhuṁ etadavoca: “Mā kho tvaṁ, bhikkhu, attānaṁ kaṭuviyamakāsi. *kho tvaṁ, bhikkhu → bhikkhu bhikkhu mā kho tvaṁ (bj, pts1ed)Taṁ vata, bhikkhu, kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatī”ti. *āmagandhena → āmagandhe (bj, sya-all, km, pts1ed) | nānvāssavissantīti → nānvassavissanti (pts1ed); nānubandhissanti (mr)
Disvā taṁ bhikkhuṁ etadavoca:
“Mā kho tvaṁ, bhikkhu, attānaṁ kaṭuviyamakāsi. *kho tvaṁ, bhikkhu → bhikkhu bhikkhu mā kho tvaṁ (bj, pts1ed)
Taṁ vata, bhikkhu, kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatī”ti. *āmagandhena → āmagandhe (bj, sya-all, km, pts1ed) | nānvāssavissantīti → nānvassavissanti (pts1ed); nānubandhissanti (mr)
Disvā taṁ bhikkhuṁ etadavoca: “Mā kho tvaṁ, bhikkhu, attānaṁ kaṭuviyamakāsi. *kho tvaṁ, bhikkhu → bhikkhu bhikkhu mā kho tvaṁ (bj, pts1ed)Taṁ vata, bhikkhu, kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatī”ti. *āmagandhena → āmagandhe (bj, sya-all, km, pts1ed) | nānvāssavissantīti → nānvassavissanti (pts1ed); nānubandhissanti (mr)
Atha kho so bhikkhu bhagavatā iminā ovādena ovadito saṁvegamāpādi. Atha kho bhagavā bārāṇasiyaṁ piṇḍāya caritvā pacchābhattaṁ piṇḍapātapaṭikkanto bhikkhū āmantesi:
Atha kho so bhikkhu bhagavatā iminā ovādena ovadito saṁvegamāpādi.
Atha kho bhagavā bārāṇasiyaṁ piṇḍāya caritvā pacchābhattaṁ piṇḍapātapaṭikkanto bhikkhū āmantesi:
Atha kho so bhikkhu bhagavatā iminā ovādena ovadito saṁvegamāpādi. Atha kho bhagavā bārāṇasiyaṁ piṇḍāya caritvā pacchābhattaṁ piṇḍapātapaṭikkanto bhikkhū āmantesi:
“Idhāhaṁ, bhikkhave, pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya bārāṇasiṁ piṇḍāya pāvisiṁ. Addasaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, goyogapilakkhasmiṁ piṇḍāya caramāno aññataraṁ bhikkhuṁ rittassādaṁ bāhirassādaṁ muṭṭhassatiṁ asampajānaṁ asamāhitaṁ vibbhantacittaṁ pākatindriyaṁ. Disvā taṁ bhikkhuṁ etadavocaṁ:
“Idhāhaṁ, bhikkhave, pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya bārāṇasiṁ piṇḍāya pāvisiṁ.
Addasaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, goyogapilakkhasmiṁ piṇḍāya caramāno aññataraṁ bhikkhuṁ rittassādaṁ bāhirassādaṁ muṭṭhassatiṁ asampajānaṁ asamāhitaṁ vibbhantacittaṁ pākatindriyaṁ.
Disvā taṁ bhikkhuṁ etadavocaṁ:
“Idhāhaṁ, bhikkhave, pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya bārāṇasiṁ piṇḍāya pāvisiṁ. Addasaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, goyogapilakkhasmiṁ piṇḍāya caramāno aññataraṁ bhikkhuṁ rittassādaṁ bāhirassādaṁ muṭṭhassatiṁ asampajānaṁ asamāhitaṁ vibbhantacittaṁ pākatindriyaṁ. Disvā taṁ bhikkhuṁ etadavocaṁ:
‘Mā kho tvaṁ, bhikkhu, attānaṁ kaṭuviyamakāsi. Taṁ vata bhikkhu kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatī’ti. Atha kho, bhikkhave, so bhikkhu mayā iminā ovādena ovadito saṁvegamāpādī”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
‘Mā kho tvaṁ, bhikkhu, attānaṁ kaṭuviyamakāsi.
Taṁ vata bhikkhu kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatī’ti.
Atha kho, bhikkhave, so bhikkhu mayā iminā ovādena ovadito saṁvegamāpādī”ti.
Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
‘Mā kho tvaṁ, bhikkhu, attānaṁ kaṭuviyamakāsi. Taṁ vata bhikkhu kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatī’ti. Atha kho, bhikkhave, so bhikkhu mayā iminā ovādena ovadito saṁvegamāpādī”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
“kiṁ nu kho, bhante, kaṭuviyaṁ? Ko āmagandho? Kā makkhikā”ti?
“kiṁ nu kho, bhante, kaṭuviyaṁ?
“kiṁ nu kho, bhante, kaṭuviyaṁ? Ko āmagandho? Kā makkhikā”ti?
“Abhijjhā kho, bhikkhu, kaṭuviyaṁ; byāpādo āmagandho; pāpakā akusalā vitakkā makkhikā. Taṁ vata, bhikkhu, kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatīti.
“Abhijjhā kho, bhikkhu, kaṭuviyaṁ;
pāpakā akusalā vitakkā makkhikā.
Taṁ vata, bhikkhu, kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatīti.
“Abhijjhā kho, bhikkhu, kaṭuviyaṁ; byāpādo āmagandho; pāpakā akusalā vitakkā makkhikā. Taṁ vata, bhikkhu, kaṭuviyakataṁ attānaṁ āmagandhena avassutaṁ makkhikā nānupatissanti nānvāssavissantīti, netaṁ ṭhānaṁ vijjatīti.
Aguttaṁ cakkhusotasmiṁ, indriyesu asaṁvutaṁ; Makkhikānupatissanti, saṅkappā rāganissitā.
Aguttaṁ cakkhusotasmiṁ, indriyesu asaṁvutaṁ; Makkhikānupatissanti, saṅkappā rāganissitā.
Kaṭuviyakato bhikkhu, āmagandhe avassuto; Ārakā hoti nibbānā, vighātasseva bhāgavā.
Kaṭuviyakato bhikkhu, āmagandhe avassuto; Ārakā hoti nibbānā, vighātasseva bhāgavā.
Gāme vā yadi vāraññe, aladdhā samathamattano; *samathamattano → samamattano (bj, sya-all, km); sammamattano (pts1ed)Pareti bālo dummedho, *Pareti → care (sya-all); careti (mr)makkhikāhi purakkhato.
aladdhā samathamattano; *samathamattano → samamattano (bj, sya-all, km); sammamattano (pts1ed)
Pareti bālo dummedho, *Pareti → care (sya-all); careti (mr)
Gāme vā yadi vāraññe, aladdhā samathamattano; *samathamattano → samamattano (bj, sya-all, km); sammamattano (pts1ed)Pareti bālo dummedho, *Pareti → care (sya-all); careti (mr)makkhikāhi purakkhato.
Ye ca sīlena sampannā, paññāyūpasameratā; Upasantā sukhaṁ senti, nāsayitvāna makkhikā”ti.
Ye ca sīlena sampannā, paññāyūpasameratā; Upasantā sukhaṁ senti, nāsayitvāna makkhikā”ti.