Mendicantes, un agricultor tiene tres tareas urgentes. ¿Cuáles? Arar el campo enseguida, plantar las semillas enseguida, y regar y drenar el agua enseguida. Éstas son sus tres tareas urgentes. Ahora bien, este agricultor no tiene la facultad o el poder de ordenar: “¡Que el grano salga hoy, que crezca mañana, que madure pasado mañana!” Sino que con el cambio de las estaciones, cuando es el momento, su grano sale, crece y madura.
De la misma forma, un mendicante tiene tres tareas urgentes. ¿Cuáles? Practicar para mejorar la virtud, practicar para mejorar la mente y practicar para mejorar la comprensión. Éstas son sus tres tareas urgentes. Ahora bien, un mendicante no tiene la facultad o el poder de ordenar: “¡Que mi mente, debido a no aferrarse, se libere de contaminantes hoy, o mañana, o pasado mañana!” Sino que, al practicar para mejorar la virtud, la mente y la comprensión, cuando es el momento, su mente se libera de contaminantes debido a no aferrarse.
Por lo tanto, mendicantes, debéis practicar así: “nuestro deseo de mejorar la virtud, de mejorar la mente y de mejorar la comprensión será intenso.” Así es como debéis practicar.
“Tīṇimāni, bhikkhave, kassakassa gahapatissa accāyikāni karaṇīyāni. Katamāni tīṇi? Idha, bhikkhave, kassako gahapati sīghaṁ sīghaṁ khettaṁ sukaṭṭhaṁ karoti sumatikataṁ. Sīghaṁ sīghaṁ khettaṁ sukaṭṭhaṁ karitvā sumatikataṁ sīghaṁ sīghaṁ bījāni patiṭṭhāpeti. Sīghaṁ sīghaṁ bījāni patiṭṭhāpetvā sīghaṁ sīghaṁ udakaṁ abhinetipi apanetipi. Imāni kho, bhikkhave, tīṇi kassakassa gahapatissa accāyikāni karaṇīyāni. Tassa kho taṁ, bhikkhave, kassakassa gahapatissa natthi sā iddhi vā ānubhāvo vā: ‘ajjeva me dhaññāni jāyantu, sveva gabbhīni hontu, uttarasveva paccantū’ti. Atha kho, bhikkhave, hoti so samayo yaṁ tassa kassakassa gahapatissa tāni dhaññāni utupariṇāmīni jāyantipi gabbhīnipi honti paccantipi.
“Tīṇimāni, bhikkhave, kassakassa gahapatissa accāyikāni karaṇīyāni.
Idha, bhikkhave, kassako gahapati sīghaṁ sīghaṁ khettaṁ sukaṭṭhaṁ karoti sumatikataṁ.
Sīghaṁ sīghaṁ khettaṁ sukaṭṭhaṁ karitvā sumatikataṁ sīghaṁ sīghaṁ bījāni patiṭṭhāpeti.
Sīghaṁ sīghaṁ bījāni patiṭṭhāpetvā sīghaṁ sīghaṁ udakaṁ abhinetipi apanetipi.
Imāni kho, bhikkhave, tīṇi kassakassa gahapatissa accāyikāni karaṇīyāni.
Tassa kho taṁ, bhikkhave, kassakassa gahapatissa natthi sā iddhi vā ānubhāvo vā:
‘ajjeva me dhaññāni jāyantu, sveva gabbhīni hontu, uttarasveva paccantū’ti.
Atha kho, bhikkhave, hoti so samayo yaṁ tassa kassakassa gahapatissa tāni dhaññāni utupariṇāmīni jāyantipi gabbhīnipi honti paccantipi.
“Tīṇimāni, bhikkhave, kassakassa gahapatissa accāyikāni karaṇīyāni. Katamāni tīṇi? Idha, bhikkhave, kassako gahapati sīghaṁ sīghaṁ khettaṁ sukaṭṭhaṁ karoti sumatikataṁ. Sīghaṁ sīghaṁ khettaṁ sukaṭṭhaṁ karitvā sumatikataṁ sīghaṁ sīghaṁ bījāni patiṭṭhāpeti. Sīghaṁ sīghaṁ bījāni patiṭṭhāpetvā sīghaṁ sīghaṁ udakaṁ abhinetipi apanetipi. Imāni kho, bhikkhave, tīṇi kassakassa gahapatissa accāyikāni karaṇīyāni. Tassa kho taṁ, bhikkhave, kassakassa gahapatissa natthi sā iddhi vā ānubhāvo vā: ‘ajjeva me dhaññāni jāyantu, sveva gabbhīni hontu, uttarasveva paccantū’ti. Atha kho, bhikkhave, hoti so samayo yaṁ tassa kassakassa gahapatissa tāni dhaññāni utupariṇāmīni jāyantipi gabbhīnipi honti paccantipi.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, tīṇimāni bhikkhussa accāyikāni karaṇīyāni. Katamāni tīṇi? Adhisīlasikkhāsamādānaṁ, adhicittasikkhāsamādānaṁ, adhipaññāsikkhāsamādānaṁ—imāni kho, bhikkhave, tīṇi bhikkhussa accāyikāni karaṇīyāni. Tassa kho taṁ, bhikkhave, bhikkhuno natthi sā iddhi vā ānubhāvo vā: ‘ajjeva me anupādāya āsavehi cittaṁ vimuccatu sve vā uttarasve vā’ti. Atha kho, bhikkhave, hoti so samayo yaṁ tassa bhikkhuno adhisīlampi sikkhato adhicittampi sikkhato adhipaññampi sikkhato anupādāya āsavehi cittaṁ vimuccati.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, tīṇimāni bhikkhussa accāyikāni karaṇīyāni.
Adhisīlasikkhāsamādānaṁ, adhicittasikkhāsamādānaṁ, adhipaññāsikkhāsamādānaṁ—
imāni kho, bhikkhave, tīṇi bhikkhussa accāyikāni karaṇīyāni.
Tassa kho taṁ, bhikkhave, bhikkhuno natthi sā iddhi vā ānubhāvo vā:
‘ajjeva me anupādāya āsavehi cittaṁ vimuccatu sve vā uttarasve vā’ti.
Atha kho, bhikkhave, hoti so samayo yaṁ tassa bhikkhuno adhisīlampi sikkhato adhicittampi sikkhato adhipaññampi sikkhato anupādāya āsavehi cittaṁ vimuccati.
Evamevaṁ kho, bhikkhave, tīṇimāni bhikkhussa accāyikāni karaṇīyāni. Katamāni tīṇi? Adhisīlasikkhāsamādānaṁ, adhicittasikkhāsamādānaṁ, adhipaññāsikkhāsamādānaṁ—imāni kho, bhikkhave, tīṇi bhikkhussa accāyikāni karaṇīyāni. Tassa kho taṁ, bhikkhave, bhikkhuno natthi sā iddhi vā ānubhāvo vā: ‘ajjeva me anupādāya āsavehi cittaṁ vimuccatu sve vā uttarasve vā’ti. Atha kho, bhikkhave, hoti so samayo yaṁ tassa bhikkhuno adhisīlampi sikkhato adhicittampi sikkhato adhipaññampi sikkhato anupādāya āsavehi cittaṁ vimuccati.
Tasmātiha, bhikkhave, evaṁ sikkhitabbaṁ: ‘tibbo no chando bhavissati adhisīlasikkhāsamādāne, tibbo chando bhavissati adhicittasikkhāsamādāne, tibbo chando bhavissati adhipaññāsikkhāsamādāne’ti. Evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabban”ti.
Tasmātiha, bhikkhave, evaṁ sikkhitabbaṁ:
‘tibbo no chando bhavissati adhisīlasikkhāsamādāne, tibbo chando bhavissati adhicittasikkhāsamādāne, tibbo chando bhavissati adhipaññāsikkhāsamādāne’ti.
Evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabban”ti.
Tasmātiha, bhikkhave, evaṁ sikkhitabbaṁ: ‘tibbo no chando bhavissati adhisīlasikkhāsamādāne, tibbo chando bhavissati adhicittasikkhāsamādāne, tibbo chando bhavissati adhipaññāsikkhāsamādāne’ti. Evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabban”ti.