Entonces, cierto monje se acercó al Bienaventurado, le rindió homenaje, se sentó a un lado y le dijo:
“Venerable Señor, ¿qué es lo que conduce al mundo? ¿Qué es lo que arrastra el mundo? ¿Qué es aquello que cuando surge lo tiene bajo control?”.
“¡Bien, muy bien, monje! Tu agudeza mental es excelente. Tu discernimiento es excelente. Tu indagación es excelente. Así que has preguntado: ‘Venerable Señor, ¿qué es lo que conduce al mundo? ¿Qué es lo que arrastra el mundo? ¿Qué es aquello que cuando surge lo tiene bajo control?’”.
“Sí, Venerable Señor”.
“Lo que conduce al mundo, monje, es la mente; el mundo está arrastrado por la mente; es la mente que cuando surge tiene [al mundo] bajo control”.
Diciendo “bien, Venerable Señor”, aquel monje se deleitó y se regocijó en la declaración del Bienaventurado. Acto seguido, hizo otra pregunta al Bienaventurado:
“Se ha dicho, Venerable Señor, ‘un instruido experto en el Dhamma, un instruido experto en el Dhamma’. ¿En qué manera uno es un instruido experto en el Dhamma?”.
“¡Bien, muy bien, monje! Tu agudeza mental es excelente. Tu discernimiento es excelente. Tu indagación es excelente. Así que has preguntado: ‘«Un instruido experto en el Dhamma, un instruido experto en el Dhamma». ¿En qué manera uno es un instruido experto en el Dhamma?’”.
“Sí, Venerable Señor”.
“Yo he impartido muchas enseñanzas, monje: discursos, prosa mezclada con versos, exposiciones, poesía, exclamaciones inspiracionales, citas, historias de nacimientos, cuentos asombrosos, preguntas y respuestas. Si, luego de aprender el significado del Dhamma, uno practica de acuerdo con el Dhamma aunque sea cuatro líneas de versos, eso es suficiente para que se llame ‘un instruido experto del Dhamma’”.
Diciendo “bien, Venerable Señor”, aquel monje se deleitó y se regocijó en la declaración del Bienaventurado. Acto seguido, hizo otra pregunta al Bienaventurado:
“Se ha dicho, Venerable Señor, ‘un instruido de penetrante sabiduría, un instruido, de penetrante sabiduría. ¿En qué manera uno es un instruido de penetrante sabiduría?”.
“¡Bien, muy bien, monje! Tu agudeza mental es excelente. Tu discernimiento es excelente. Tu indagación es excelente. Así que has preguntado: ‘«Un instruido de penetrante sabiduría, un instruido de penetrante sabiduría». ¿En qué manera uno es un instruido de penetrante sabiduría?’”.
“Sí, Venerable Señor”.
“He aquí, monje, el monje ha escuchado: ‘Esta es la insatisfacción’ y, habiéndolo penetrado con sabiduría, ve su significado. Además ha escuchado: ‘Este es el origen de la insatisfacción’ y, habiéndolo penetrado con sabiduría, ve su significado. Además ha escuchado: ‘Este es el cese de la insatisfacción’ y, habiéndolo penetrado con sabiduría, ve su significado. Además ha escuchado: ‘Este es el sendero que conduce al cese de la insatisfacción’ y, habiéndolo penetrado con sabiduría, ve su significado. Es de esta manera que uno es instruido de penetrante sabiduría”.
Diciendo “bien, Venerable Señor”, aquel monje se deleitó y se regocijó en la declaración del Bienaventurado. Acto seguido, hizo otra pregunta al Bienaventurado:
“Se ha dicho, Venerable Señor, ‘una persona sabia de gran sabiduría, una persona sabia de gran sabiduría. ¿En qué manera uno es una persona sabia de gran sabiduría?”.
“¡Bien, muy bien, monje! Tu agudeza mental es excelente. Tu discernimiento es excelente. Tu indagación es excelente. Así que has preguntado: ‘«Una persona sabia de gran sabiduría, una persona sabia de gran sabiduría». ¿En qué manera uno es una persona sabia de gran sabiduría?’”.
“Sí, Venerable Señor”.
“He aquí, monje, una persona sabia de gran sabiduría no guarda intención de afligirse a sí mismo, afligir a otros ni afligir a ambos. Más bien, cuando piensa solamente piensa en su propio bienestar, en el bienestar de los demás, en el bienestar de ambos y en el bienestar del mundo entero. Es de esta manera que uno es una persona sabia de gran sabiduría”.
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho so bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho so bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho so bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
“kena nu kho, bhante, loko nīyati, kena loko parikassati, kassa ca uppannassa vasaṁ gacchatī”ti?
“kena nu kho, bhante, loko nīyati, kena loko parikassati, kassa ca uppannassa vasaṁ gacchatī”ti?
“kena nu kho, bhante, loko nīyati, kena loko parikassati, kassa ca uppannassa vasaṁ gacchatī”ti?
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. *ummaggo → ummaṅgo (sya-all, mr) | kalyāṇī → kalyāṇā (mr)Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi: ‘kena nu kho, bhante, loko nīyati, kena loko parikassati, kassa ca uppannassa vasaṁ gacchatī’”ti?
Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. *ummaggo → ummaṅgo (sya-all, mr) | kalyāṇī → kalyāṇā (mr)
Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi:
‘kena nu kho, bhante, loko nīyati, kena loko parikassati, kassa ca uppannassa vasaṁ gacchatī’”ti?
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. *ummaggo → ummaṅgo (sya-all, mr) | kalyāṇī → kalyāṇā (mr)Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi: ‘kena nu kho, bhante, loko nīyati, kena loko parikassati, kassa ca uppannassa vasaṁ gacchatī’”ti?
“Evaṁ, bhante”.
“Evaṁ, bhante”.
“Cittena kho, bhikkhu, loko nīyati, cittena parikassati, cittassa uppannassa vasaṁ gacchatī”ti.
“Cittena kho, bhikkhu, loko nīyati, cittena parikassati, cittassa uppannassa vasaṁ gacchatī”ti.
“Cittena kho, bhikkhu, loko nīyati, cittena parikassati, cittassa uppannassa vasaṁ gacchatī”ti.
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“‘bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharo’ti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, bahussuto dhammadharo hotī”ti?
“‘bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharo’ti, bhante, vuccati.
Kittāvatā nu kho, bhante, bahussuto dhammadharo hotī”ti?
“‘bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharo’ti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, bahussuto dhammadharo hotī”ti?
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi: ‘bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharoti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, bahussuto dhammadharo hotī’”ti? “Evaṁ, bhante”. “Bahū kho, bhikkhu, mayā dhammā desitā—*Bahū → bahu (pts1ed, mr) | dhammā desitā → dhammo desito (mr)suttaṁ, geyyaṁ, veyyākaraṇaṁ, gāthā, udānaṁ, itivuttakaṁ, jātakaṁ, abbhutadhammaṁ, vedallaṁ. Catuppadāya cepi, bhikkhu, gāthāya atthamaññāya dhammamaññāya dhammānudhammappaṭipanno hoti bahussuto dhammadharoti alaṁvacanāyā”ti.
Bhaddako kho te, bhikkhu ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā.
Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi:
‘bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharoti, bhante, vuccati.
Kittāvatā nu kho, bhante, bahussuto dhammadharo hotī’”ti?
“Bahū kho, bhikkhu, mayā dhammā desitā—*Bahū → bahu (pts1ed, mr) | dhammā desitā → dhammo desito (mr)
suttaṁ, geyyaṁ, veyyākaraṇaṁ, gāthā, udānaṁ, itivuttakaṁ, jātakaṁ, abbhutadhammaṁ, vedallaṁ.
Catuppadāya cepi, bhikkhu, gāthāya atthamaññāya dhammamaññāya dhammānudhammappaṭipanno hoti bahussuto dhammadharoti alaṁvacanāyā”ti.
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi: ‘bahussuto dhammadharo, bahussuto dhammadharoti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, bahussuto dhammadharo hotī’”ti? “Evaṁ, bhante”. “Bahū kho, bhikkhu, mayā dhammā desitā—*Bahū → bahu (pts1ed, mr) | dhammā desitā → dhammo desito (mr)suttaṁ, geyyaṁ, veyyākaraṇaṁ, gāthā, udānaṁ, itivuttakaṁ, jātakaṁ, abbhutadhammaṁ, vedallaṁ. Catuppadāya cepi, bhikkhu, gāthāya atthamaññāya dhammamaññāya dhammānudhammappaṭipanno hoti bahussuto dhammadharoti alaṁvacanāyā”ti.
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“‘sutavā nibbedhikapañño, sutavā nibbedhikapañño’ti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, sutavā nibbedhikapañño hotī”ti?
“‘sutavā nibbedhikapañño, sutavā nibbedhikapañño’ti, bhante, vuccati.
Kittāvatā nu kho, bhante, sutavā nibbedhikapañño hotī”ti?
“‘sutavā nibbedhikapañño, sutavā nibbedhikapañño’ti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, sutavā nibbedhikapañño hotī”ti?
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi: ‘sutavā nibbedhikapañño, sutavā nibbedhikapaññoti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, sutavā nibbedhikapañño hotī’”ti? “Evaṁ, bhante”. “Idha, bhikkhu, bhikkhuno ‘idaṁ dukkhan’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati; ‘ayaṁ dukkhasamudayo’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati; ‘ayaṁ dukkhanirodho’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati; ‘ayaṁ dukkhanirodhagāminī paṭipadā’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati. Evaṁ kho, bhikkhu, sutavā nibbedhikapañño hotī”ti.
Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā.
Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi:
‘sutavā nibbedhikapañño, sutavā nibbedhikapaññoti, bhante, vuccati.
Kittāvatā nu kho, bhante, sutavā nibbedhikapañño hotī’”ti?
“Idha, bhikkhu, bhikkhuno ‘idaṁ dukkhan’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati;
‘ayaṁ dukkhasamudayo’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati;
‘ayaṁ dukkhanirodho’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati;
‘ayaṁ dukkhanirodhagāminī paṭipadā’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati.
Evaṁ kho, bhikkhu, sutavā nibbedhikapañño hotī”ti.
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. Evañhi tvaṁ, bhikkhu, pucchasi: ‘sutavā nibbedhikapañño, sutavā nibbedhikapaññoti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, sutavā nibbedhikapañño hotī’”ti? “Evaṁ, bhante”. “Idha, bhikkhu, bhikkhuno ‘idaṁ dukkhan’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati; ‘ayaṁ dukkhasamudayo’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati; ‘ayaṁ dukkhanirodho’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati; ‘ayaṁ dukkhanirodhagāminī paṭipadā’ti sutaṁ hoti, paññāya cassa atthaṁ ativijjha passati. Evaṁ kho, bhikkhu, sutavā nibbedhikapañño hotī”ti.
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“Sādhu, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā bhagavantaṁ uttari pañhaṁ apucchi:
“‘paṇḍito mahāpañño, paṇḍito mahāpañño’ti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, paṇḍito mahāpañño hotī”ti?
“‘paṇḍito mahāpañño, paṇḍito mahāpañño’ti, bhante, vuccati.
Kittāvatā nu kho, bhante, paṇḍito mahāpañño hotī”ti?
“‘paṇḍito mahāpañño, paṇḍito mahāpañño’ti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, paṇḍito mahāpañño hotī”ti?
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. Evañhi tvaṁ bhikkhu pucchasi: ‘paṇḍito mahāpañño, paṇḍito mahāpaññoti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, paṇḍito mahāpañño hotī’”ti? “Evaṁ, bhante”. “Idha, bhikkhu, paṇḍito mahāpañño nevattabyābādhāya ceteti na parabyābādhāya ceteti na ubhayabyābādhāya ceteti attahitaparahitaubhayahitasabbalokahitameva cintayamāno cinteti. Evaṁ kho, bhikkhu, paṇḍito mahāpañño hotī”ti.
Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā.
Evañhi tvaṁ bhikkhu pucchasi:
‘paṇḍito mahāpañño, paṇḍito mahāpaññoti, bhante, vuccati.
Kittāvatā nu kho, bhante, paṇḍito mahāpañño hotī’”ti?
“Idha, bhikkhu, paṇḍito mahāpañño nevattabyābādhāya ceteti na parabyābādhāya ceteti na ubhayabyābādhāya ceteti attahitaparahitaubhayahitasabbalokahitameva cintayamāno cinteti.
Evaṁ kho, bhikkhu, paṇḍito mahāpañño hotī”ti.
“Sādhu sādhu, bhikkhu. Bhaddako kho te, bhikkhu, ummaggo, bhaddakaṁ paṭibhānaṁ, kalyāṇī paripucchā. Evañhi tvaṁ bhikkhu pucchasi: ‘paṇḍito mahāpañño, paṇḍito mahāpaññoti, bhante, vuccati. Kittāvatā nu kho, bhante, paṇḍito mahāpañño hotī’”ti? “Evaṁ, bhante”. “Idha, bhikkhu, paṇḍito mahāpañño nevattabyābādhāya ceteti na parabyābādhāya ceteti na ubhayabyābādhāya ceteti attahitaparahitaubhayahitasabbalokahitameva cintayamāno cinteti. Evaṁ kho, bhikkhu, paṇḍito mahāpañño hotī”ti.