En una ocasión el Bienaventurado estaba morando en la arboleda de los bambúes, donde la gente alimenta a las ardillas, cerca de Rajagaha. Entonces el brahmán Vassakara, el primer ministro de Magadha se acercó al Bienaventurado e intercambió con él cordiales saludos. Cuando concluyeron sus saludos y amables palabras de bienvenida, se sentó a un lado y dijo al Bienaventurado:
“Maestro Gotama, nosotros describimos a alguien que posee cuatro cualidades como a un gran hombre con gran sabiduría. Y, ¿cuáles son esas cuatro? He aquí, ese alguien es altamente instruido en varios campos del saber. Comprende el significado de varias declaraciones, de manera que es capaz de decir: ‘Este es el significado de esta declaración; este es el significado de aquella otra’. Tiene una buena memoria: se recuerda y mantiene en la memoria lo que hizo y se dijo mucho tiempo atrás. Es hábil y diligente en atender distintas tareas del hombre hogareño; posee el sentido juicioso acerca de ellas para llevarlas a cabo y organizarlas apropiadamente. Nosotros describimos a alguien que posee estas cuatro cualidades como un gran hombre con gran sabiduría. Si el maestro Gotama piensa que lo que dije debe ser aprobado, que lo apruebe. Si piensa que lo que dije debe ser reprobado, que lo repruebe”.
“Sin aprobar tu [declaración], brahmán, ni reprobarla, voy a describir más bien a alguien que posee [otras] cuatro cualidades de un gran hombre con gran conocimiento. Y, ¿cuáles son esas cuatro? He aquí, él está practicando por el bienestar y la felicidad de mucha gente; es alguien que establece a mucha gente en el noble método, es decir, en la bondad del Dhamma, en lo beneficioso del Dhamma. Piensa en lo que quiere pensar y no piensa en lo que no quiere pensar; intenta lo que quiere intentar y no intenta lo que no quiere intentar; de esta manera alcanza la maestría mental sobre las maneras de pensar. Gana a voluntad y sin problema, ni dificultad, los cuatro jhanas que constituyen la mente elevada y una placentera morada en esta presente vida. Con la destrucción de las contaminaciones, ha descubierto por sí mismo y con el conocimiento directo, en esta presente vida, la inmaculada liberación de la mente, liberación a través de la sabiduría y, habiendo entrado en ella, permanece allí.
“Así que sin aprobar tu [declaración], brahmán, ni reprobarla, te describo bien a alguien que posee estas [otras] cuatro cualidades de un gran hombre con gran conocimiento.
“Es maravilloso y asombroso, maestro Gotama, que bien esto fue declarado por el maestro Gotama. Y nosotros consideramos al maestro Gotama como a alguien que posee esas cuatro cualidades. Como a alguien que está practicando por el bienestar y la felicidad de mucha gente; alguien que establece a mucha gente en el noble método, es decir, en la bondad del Dhamma, en lo beneficioso del Dhamma. Alguien que piensa en lo que quiere pensar y no piensa en lo que no quiere pensar; intenta lo que quiere intentar y no intenta lo que no quiere intentar; y que alcanza, de esta manera, la maestría mental sobre las maneras de pensar. Alguien que gana a voluntad y sin problema, ni dificultad, los cuatro jhanas que constituyen la mente elevada y una placentera morada en esta presente vida. Y alguien que, con la destrucción de las contaminaciones, ha descubierto por sí mismo y con el conocimiento directo, en esta presente vida, la inmaculada liberación de la mente, liberación a través de la sabiduría y, habiendo entrado en ella, permanece allí”.
“Ciertamente, brahmán, tus palabras son entrometidas e intrusivas, pero sin embargo, voy a responderte. Realmente estoy practicando por el bienestar y la felicidad de mucha gente; establezco a mucha gente en el noble método, es decir, en la bondad del Dhamma, en lo beneficioso del Dhamma. Pienso en lo que quiero pensar y no pienso en lo que no quiero pensar; intento lo que quiero intentar y no intento lo que no quiero intentar; y alcanzo, de esta manera, la maestría mental sobre las maneras de pensar. Gano a voluntad y sin problema, ni dificultad, los cuatro jhanas que constituyen la mente elevada y una placentera morada en esta presente vida. Y, con la destrucción de las contaminaciones, he descubierto por mí mismo y con el conocimiento directo, en esta presente vida, la inmaculada liberación de la mente, liberación a través de la sabiduría y, habiendo entrado en ella, permanezco allí”.
El que encontró, por el bien de todos los seres,
La liberación de la trampa de la muerte;
Quien reveló el Dhamma, el método,
Para beneficiar a los devas y los seres humanos;
En quien mucha gente ha depositado la confianza
Cuando lo ven y lo escuchan;
Que es hábil en el sendero y lo que no es el sendero,
Uno sin mancha que completó la tarea;
El Iluminado que soporta su último cuerpo
Es llamado “el gran hombre con gran sabiduría”.
Ekaṁ samayaṁ bhagavā rājagahe viharati veḷuvane kalandakanivāpe. Atha kho vassakāro brāhmaṇo magadhamahāmatto yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavatā saddhiṁ sammodi. Sammodanīyaṁ kathaṁ sāraṇīyaṁ vītisāretvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho vassakāro brāhmaṇo magadhamahāmatto bhagavantaṁ etadavoca:
Ekaṁ samayaṁ bhagavā rājagahe viharati veḷuvane kalandakanivāpe.
Atha kho vassakāro brāhmaṇo magadhamahāmatto yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavatā saddhiṁ sammodi.
Sammodanīyaṁ kathaṁ sāraṇīyaṁ vītisāretvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho vassakāro brāhmaṇo magadhamahāmatto bhagavantaṁ etadavoca:
Ekaṁ samayaṁ bhagavā rājagahe viharati veḷuvane kalandakanivāpe. Atha kho vassakāro brāhmaṇo magadhamahāmatto yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavatā saddhiṁ sammodi. Sammodanīyaṁ kathaṁ sāraṇīyaṁ vītisāretvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho vassakāro brāhmaṇo magadhamahāmatto bhagavantaṁ etadavoca:
“Catūhi kho mayaṁ, bho gotama, dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpema. Katamehi catūhi?
“Catūhi kho mayaṁ, bho gotama, dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpema.
“Catūhi kho mayaṁ, bho gotama, dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpema. Katamehi catūhi?
Idha, bho gotama, bahussuto hoti tassa tasseva sutajātassa
Idha, bho gotama, bahussuto hoti tassa tasseva sutajātassa
Idha, bho gotama, bahussuto hoti tassa tasseva sutajātassa
tassa tasseva kho pana bhāsitassa atthaṁ jānāti: ‘ayaṁ imassa bhāsitassa attho, ayaṁ imassa bhāsitassa attho’ti.
tassa tasseva kho pana bhāsitassa atthaṁ jānāti: ‘ayaṁ imassa bhāsitassa attho, ayaṁ imassa bhāsitassa attho’ti.
tassa tasseva kho pana bhāsitassa atthaṁ jānāti: ‘ayaṁ imassa bhāsitassa attho, ayaṁ imassa bhāsitassa attho’ti.
Satimā kho pana hoti cirakatampi cirabhāsitampi saritā anussaritā
Satimā kho pana hoti cirakatampi cirabhāsitampi saritā anussaritā
Satimā kho pana hoti cirakatampi cirabhāsitampi saritā anussaritā
yāni kho pana tāni gahaṭṭhakāni kiṅkaraṇīyāni, tattha dakkho hoti analaso, tatrupāyāya vīmaṁsāya samannāgato alaṁ kātuṁ alaṁ saṁvidhātuṁ.
yāni kho pana tāni gahaṭṭhakāni kiṅkaraṇīyāni, tattha dakkho hoti analaso, tatrupāyāya vīmaṁsāya samannāgato alaṁ kātuṁ alaṁ saṁvidhātuṁ.
yāni kho pana tāni gahaṭṭhakāni kiṅkaraṇīyāni, tattha dakkho hoti analaso, tatrupāyāya vīmaṁsāya samannāgato alaṁ kātuṁ alaṁ saṁvidhātuṁ.
Imehi kho mayaṁ, bho gotama, catūhi dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpema. Sace me, bho gotama, anumoditabbaṁ anumodatu me bhavaṁ gotamo; *Sace me → sace pana me (bj, mr); sace me pana (pts1ed)sace pana me, bho gotama, paṭikkositabbaṁ paṭikkosatu me bhavaṁ gotamo”ti.
Imehi kho mayaṁ, bho gotama, catūhi dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpema.
Sace me, bho gotama, anumoditabbaṁ anumodatu me bhavaṁ gotamo; *Sace me → sace pana me (bj, mr); sace me pana (pts1ed)
sace pana me, bho gotama, paṭikkositabbaṁ paṭikkosatu me bhavaṁ gotamo”ti.
Imehi kho mayaṁ, bho gotama, catūhi dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpema. Sace me, bho gotama, anumoditabbaṁ anumodatu me bhavaṁ gotamo; *Sace me → sace pana me (bj, mr); sace me pana (pts1ed)sace pana me, bho gotama, paṭikkositabbaṁ paṭikkosatu me bhavaṁ gotamo”ti.
“Neva kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, anumodāmi na paṭikkosāmi. Catūhi kho ahaṁ, brāhmaṇa, dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpemi. Katamehi catūhi?
“Neva kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, anumodāmi na paṭikkosāmi.
Catūhi kho ahaṁ, brāhmaṇa, dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpemi.
“Neva kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, anumodāmi na paṭikkosāmi. Catūhi kho ahaṁ, brāhmaṇa, dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpemi. Katamehi catūhi?
Idha, brāhmaṇa, bahujanahitāya paṭipanno hoti bahujanasukhāya; bahu’ssa janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā.
Idha, brāhmaṇa, bahujanahitāya paṭipanno hoti bahujanasukhāya;
bahu’ssa janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā.
Idha, brāhmaṇa, bahujanahitāya paṭipanno hoti bahujanasukhāya; bahu’ssa janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā.
So yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhati vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhati vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakketi; yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhati saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhati saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti. Iti cetovasippatto hoti vitakkapathe.
So yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhati vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhati vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakketi;
yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhati saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhati saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti.
Iti cetovasippatto hoti vitakkapathe.
So yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhati vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhati vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakketi; yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhati saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhati saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti. Iti cetovasippatto hoti vitakkapathe.
Catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī hoti akicchalābhī akasiralābhī.
Catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī hoti akicchalābhī akasiralābhī.
Catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī hoti akicchalābhī akasiralābhī.
Āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharati.
Āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharati.
Āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharati.
Neva kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, anumodāmi na pana paṭikkosāmi. Imehi kho ahaṁ, brāhmaṇa, catūhi dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpemī”ti.
Neva kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, anumodāmi na pana paṭikkosāmi.
Imehi kho ahaṁ, brāhmaṇa, catūhi dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpemī”ti.
Neva kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, anumodāmi na pana paṭikkosāmi. Imehi kho ahaṁ, brāhmaṇa, catūhi dhammehi samannāgataṁ mahāpaññaṁ mahāpurisaṁ paññāpemī”ti.
“Acchariyaṁ, bho gotama, abbhutaṁ, bho gotama. Yāva subhāsitañcidaṁ bhotā gotamena. Imehi ca mayaṁ, bho gotama, catūhi dhammehi samannāgataṁ bhavantaṁ gotamaṁ dhārema; bhavañhi gotamo bahujanahitāya paṭipanno bahujanasukhāya; bahu te janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā. *bahu te → bahussa (sya-all, km, mr)Bhavañhi gotamo yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhati vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhati vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhati saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhati saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti. Bhavañhi gotamo cetovasippatto vitakkapathe. Bhavañhi gotamo catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī akicchalābhī akasiralābhī. Bhavañhi gotamo āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharatī”ti.
“Acchariyaṁ, bho gotama, abbhutaṁ, bho gotama.
Yāva subhāsitañcidaṁ bhotā gotamena.
Imehi ca mayaṁ, bho gotama, catūhi dhammehi samannāgataṁ bhavantaṁ gotamaṁ dhārema;
bhavañhi gotamo bahujanahitāya paṭipanno bahujanasukhāya;
bahu te janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā. *bahu te → bahussa (sya-all, km, mr)
Bhavañhi gotamo yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhati vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhati vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhati saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhati saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti.
Bhavañhi gotamo cetovasippatto vitakkapathe.
Bhavañhi gotamo catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī akicchalābhī akasiralābhī.
Bhavañhi gotamo āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharatī”ti.
“Acchariyaṁ, bho gotama, abbhutaṁ, bho gotama. Yāva subhāsitañcidaṁ bhotā gotamena. Imehi ca mayaṁ, bho gotama, catūhi dhammehi samannāgataṁ bhavantaṁ gotamaṁ dhārema; bhavañhi gotamo bahujanahitāya paṭipanno bahujanasukhāya; bahu te janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā. *bahu te → bahussa (sya-all, km, mr)Bhavañhi gotamo yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhati vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhati vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakketi, yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhati saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhati saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappeti. Bhavañhi gotamo cetovasippatto vitakkapathe. Bhavañhi gotamo catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī akicchalābhī akasiralābhī. Bhavañhi gotamo āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharatī”ti.
“Addhā kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, āsajja upanīya vācā bhāsitā. Api ca tyāhaṁ byākarissāmi: ‘ahañhi, brāhmaṇa, bahujanahitāya paṭipanno bahujanasukhāya; bahu me janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā. *bahu me → bahussa (sya-all, km, mr)Ahañhi, brāhmaṇa, yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhāmi vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakkemi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhāmi vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakkemi, yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhāmi saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappemi, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhāmi saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappemi. Ahañhi, brāhmaṇa, cetovasippatto vitakkapathe. Ahañhi, brāhmaṇa, catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī akicchalābhī akasiralābhī. Ahañhi, brāhmaṇa, āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharāmī’ti.
“Addhā kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, āsajja upanīya vācā bhāsitā.
Api ca tyāhaṁ byākarissāmi:
‘ahañhi, brāhmaṇa, bahujanahitāya paṭipanno bahujanasukhāya;
bahu me janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā. *bahu me → bahussa (sya-all, km, mr)
Ahañhi, brāhmaṇa, yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhāmi vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakkemi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhāmi vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakkemi, yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhāmi saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappemi, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhāmi saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappemi.
Ahañhi, brāhmaṇa, cetovasippatto vitakkapathe.
Ahañhi, brāhmaṇa, catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī akicchalābhī akasiralābhī.
Ahañhi, brāhmaṇa, āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharāmī’ti.
“Addhā kho tyāhaṁ, brāhmaṇa, āsajja upanīya vācā bhāsitā. Api ca tyāhaṁ byākarissāmi: ‘ahañhi, brāhmaṇa, bahujanahitāya paṭipanno bahujanasukhāya; bahu me janatā ariye ñāye patiṭṭhāpitā, yadidaṁ kalyāṇadhammatā kusaladhammatā. *bahu me → bahussa (sya-all, km, mr)Ahañhi, brāhmaṇa, yaṁ vitakkaṁ ākaṅkhāmi vitakketuṁ taṁ vitakkaṁ vitakkemi, yaṁ vitakkaṁ nākaṅkhāmi vitakketuṁ na taṁ vitakkaṁ vitakkemi, yaṁ saṅkappaṁ ākaṅkhāmi saṅkappetuṁ taṁ saṅkappaṁ saṅkappemi, yaṁ saṅkappaṁ nākaṅkhāmi saṅkappetuṁ na taṁ saṅkappaṁ saṅkappemi. Ahañhi, brāhmaṇa, cetovasippatto vitakkapathe. Ahañhi, brāhmaṇa, catunnaṁ jhānānaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ nikāmalābhī akicchalābhī akasiralābhī. Ahañhi, brāhmaṇa, āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharāmī’ti.
Yo vedi sabbasattānaṁ, maccupāsappamocanaṁ; Hitaṁ devamanussānaṁ, ñāyaṁ dhammaṁ pakāsayi; Yaṁ ve disvā ca sutvā ca, pasīdanti bahū janā. *pasīdanti bahū janā → pasīdati bahujjano (bj, sya-all, km, pts1ed)
Yaṁ ve disvā ca sutvā ca,
pasīdanti bahū janā. *pasīdanti bahū janā → pasīdati bahujjano (bj, sya-all, km, pts1ed)
Yo vedi sabbasattānaṁ, maccupāsappamocanaṁ; Hitaṁ devamanussānaṁ, ñāyaṁ dhammaṁ pakāsayi; Yaṁ ve disvā ca sutvā ca, pasīdanti bahū janā. *pasīdanti bahū janā → pasīdati bahujjano (bj, sya-all, km, pts1ed)
Maggāmaggassa kusalo, Katakicco anāsavo; Buddho antimasārīro, *antimasārīro → antimāsarīro (pts1ed); antimadhārito (mr)Mahāpañño mahāpurisoti vuccatī”ti. *Mahāpañño → idaṁ padaṁ sya-all potthakesu
Buddho antimasārīro, *antimasārīro → antimāsarīro (pts1ed); antimadhārito (mr)
Mahāpañño mahāpurisoti vuccatī”ti. *Mahāpañño → idaṁ padaṁ sya-all potthakesu
Maggāmaggassa kusalo, Katakicco anāsavo; Buddho antimasārīro, *antimasārīro → antimāsarīro (pts1ed); antimadhārito (mr)Mahāpañño mahāpurisoti vuccatī”ti. *Mahāpañño → idaṁ padaṁ sya-all potthakesu