“Monjes, voy a enseñaros el discurso del Dhamma, que es un discurso penetrante. Escuchad y prestad atención, que voy a hablar.”
“Sí, Venerable Señor”, respondieron los monjes y el Bienaventurado continuó:
“Y, ¿cuál es el discurso del Dhamma que es un discurso penetrante?
“Monjes, la sensualidad debe ser conocida. La causa, por la cual la sensualidad llega a operar, debe ser conocida. La diversidad de la sensualidad debe ser conocida. Los resultados de la sensualidad deben ser conocidos. El cese de la sensualidad debe ser conocido. El sendero que conduce al cese de la sensualidad debe ser conocido.
“Monjes, las sensaciones deben ser conocidas…
“Monjes, las percepciones deben ser conocidas…
“Monjes, las corrupciones mentales deben ser conocidas…
“Monjes, el kamma debe ser conocido…
“Monjes, la insatisfacción debe ser conocida. La causa, por la cual la insatisfacción llega a operar, debe ser conocida. La diversidad de la insatisfacción debe ser conocida. El resultado de la insatisfacción debe ser conocido. El cese de la insatisfacción debe ser conocido. El sendero que conduce al cese de la insatisfacción debe ser conocido.
“Monjes, ¿y cómo, la sensualidad, la causa, por la cual la sensualidad llega a operar, la diversidad de la sensualidad, el resultado de la sensualidad, el cese de la sensualidad y el sendero que conduce al cese de la sensualidad, deben ser conocidos?
“Monjes, existen estos cinco objetos de la sensualidad. Y, ¿cuáles son esos cinco? Las formas cognoscibles a través del ojo: agradables, placenteras, encantadoras, atrayentes, que fomentan el deseo y la seducción. Los sonidos cognoscibles a través del oído… los olores cognoscibles a través de la nariz… los sabores cognoscibles a través de la lengua… las sensaciones táctiles cognoscibles a través del cuerpo: agradables, placenteras, encantadoras, atrayentes, que fomentan el deseo y la seducción. Monjes, en esta Disciplina de los Nobles, todo esto no es la sensualidad, sino que se llama ‘los objetos de la sensualidad’.
Las decisiones apasionadas ligan al hombre a la sensualidad,
No hay alegría, en el brillo mundano de la sensualidad.
Las decisiones apasionadas ligan al hombre a la sensualidad,
Mientras que el brillo mundano de la sensualidad permanece igual,
El sabio, domina sus deseos.
“¿Y qué es la causa, por la cual la sensualidad llega a operar? El contacto, monjes, es la causa, por la cual la sensualidad llega a operar.
“¿Y qué es la diversidad de la sensualidad? La sensualidad respecto a las formas es una, la sensualidad respecto a los sonidos es otra, la sensualidad respecto a los olores es otra, la sensualidad respecto a los sabores es otra y la sensualidad respecto a las sensaciones táctiles es otra: esto es, monjes, lo que se llama ‘la diversidad de la sensualidad’.
“¿Y qué es el resultado de la sensualidad? Alguien que desea la sensualidad engendra los correspondientes estados de existencia, alimentados con el mérito o el desmérito. Esto es, monjes, lo que se llama ‘el resultado de la sensualidad’.
“¿Y qué es el cese de la sensualidad? El fin del contacto es el cese de la sensualidad. Y éste óctuple noble sendero—recta visión, recta resolución, recta forma de hablar, recta acción, recta forma de vida, recto esfuerzo, recta atención consciente y recta concentración- es el camino que conduce al cese de la sensualidad.
“Ahora bien, cuando el noble discípulo conoce la sensualidad de esta manera, conoce la causa, por la cual la sensualidad llega a operar de esta manera, conoce la diversidad de la sensualidad de esta manera, conoce el resultado de la sensualidad de esta manera, conoce el cese de la sensualidad de esta manera y conoce el sendero que conduce al cese de la sensualidad de esta manera, entonces su conocimiento penetra esta vida santa del cese de la sensualidad.
“Monjes, es por eso que la sensualidad debe ser conocida, la causa, por la cual la sensualidad llega a operar, debe ser conocida, la diversidad de la sensualidad debe ser conocida, los resultados de la sensualidad deben ser conocidos, el cese de la sensualidad debe ser conocido y el sendero que conduce al cese de la sensualidad debe ser conocido.
“Monjes, ¿y cómo, las sensaciones, la causa, por la cual las sensaciones llegan a operar, la diversidad de las sensaciones, el resultado de las sensaciones, el cese de las sensaciones y el sendero que conduce al cese de las sensaciones, deben ser conocidos?
“Monjes, existen estas tres clases de sensaciones: sensación placentera, sensación dolorosa y sensación ni placentera ni dolorosa.
“¿Y qué es la causa, por la cual las sensaciones llegan a operar? El contacto, monjes, es la causa, por la cual las sensaciones llegan a operar.
“¿Y qué es la diversidad de las sensaciones? Hay sensaciones placenteras conectadas con la esfera mundana y hay sensaciones placenteras no conectadas con la esfera mundana. Hay sensaciones dolorosas conectadas con la esfera mundana y hay sensaciones dolorosas no conectadas con la esfera mundana. Hay sensaciones ni placenteras ni dolorosas conectadas con la esfera mundana y hay sensaciones ni placenteras ni dolorosas no conectadas con la esfera mundana. Esto es, monjes, lo que se llama ‘la diversidad de la sensación’.
“¿Y qué es el resultado de las sensaciones? Alguien que siente la sensación, engendra los correspondientes estados de existencia, alimentados con el mérito o el desmérito. Esto es, monjes, lo que se llama ‘el resultado de la sensación’.
“¿Y qué es el cese de las sensaciones? El fin del contacto es el cese de las sensaciones. Y éste óctuple noble sendero—recta visión, recta resolución, recta forma de hablar, recta acción, recta forma de vida, recto esfuerzo, recta atención consciente y recta concentración- es el camino que conduce al cese de las sensaciones.
“Ahora bien, cuando el noble discípulo conoce las sensaciones de esta manera, conoce la causa, por la cual las sensaciones llegan a operar de esta manera, conoce la diversidad de las sensaciones de esta manera, conoce el resultado de las sensaciones de esta manera, conoce el cese de las sensaciones de esta manera y conoce el sendero que conduce al cese de las sensaciones de esta manera, entonces su conocimiento penetra esta vida santa del cese de las sensaciones.
“Monjes, es por eso que las sensaciones deben ser conocidas, la causa, por la cual las sensaciones llegan a operar, debe ser conocida, la diversidad de las sensaciones debe ser conocida, los resultados de las sensaciones deben ser conocidos, el cese de las sensaciones debe ser conocido y el sendero que conduce al cese de las sensaciones debe ser conocido.
“Monjes, ¿y cómo, las percepciones, la causa, por la cual las percepciones llegan a operar, la diversidad de las percepciones, el resultado de las percepciones, el cese de las percepciones y el sendero que conduce al cese de las percepciones, deben ser conocidos?
“Monjes, existen estas seis clases de percepciones: la percepción de la forma, la percepción del sonido, la percepción del olor, la percepción del sabor, la percepción de la sensación táctil y la percepción de las ideas.
“¿Y qué es la causa, por la cual las percepciones llegan a operar? El contacto, monjes, es la causa, por la cual las percepciones llegan a operar.
“¿Y qué es la diversidad de las percepciones? La percepción respecto a las formas es una, la percepción respecto a los sonidos es otra, la percepción respecto a los olores es otra, la percepción respecto a los sabores es otra, la percepción respecto a las sensaciones táctiles es otra y la percepción respecto a las ideas es otra: esto es, monjes, lo que se llama ‘la diversidad de las percepciones’.
“¿Y qué es el resultado de las percepciones? Yo digo, que las percepciones tienen como resultado el hábito; cuando alguien está percibiendo una cosa, es así como se expresa: ‘estoy percibiendo esto’. Esto es, monjes, lo que se llama ‘el resultado de las percepciones’.
“¿Y qué es el cese de las percepciones? El fin del contacto es el cese de las percepciones. Y éste óctuple noble sendero—recta visión, recta resolución, recta forma de hablar, recta acción, recta forma de vida, recto esfuerzo, recta atención consciente y recta concentración- es el camino que conduce al cese de las percepciones.
“Ahora bien, cuando el noble discípulo conoce las percepciones de esta manera, conoce la causa, por la cual las percepciones llegan a operar de esta manera, conoce la diversidad de las percepciones de esta manera, conoce el resultado de las percepciones de esta manera, conoce el cese de las percepciones de esta manera y conoce el sendero que conduce al cese de las percepciones de esta manera, entonces su conocimiento penetra esta vida santa del cese de las percepciones.
“Monjes, es por eso que las percepciones deben ser conocidas, la causa, por la cual las percepciones llegan a operar, debe ser conocida, la diversidad de las percepciones debe ser conocida, los resultados de las percepciones deben ser conocidos, el cese de las percepciones debe ser conocido y el sendero que conduce al cese de las percepciones debe ser conocido.
“Monjes, ¿y cómo, las corrupciones mentales, la causa, por la cual las corrupciones mentales llegan a operar, la diversidad de las corrupciones mentales, el resultado de las corrupciones mentales, el cese de las corrupciones mentales y el sendero que conduce al cese de las corrupciones mentales, deben ser conocidos?
“Monjes, existen estas tres clases de corrupciones mentales: la impureza mental de la sensualidad, la impureza mental de la existencia y la impureza mental de la ignorancia.
“¿Y qué es la causa, por la cual las corrupciones mentales llegan a operar? La ignorancia, monjes, es la causa, por la cual las corrupciones mentales llegan a operar.
“¿Y qué es la diversidad de las corrupciones mentales? Existen corrupciones mentales que llevan al infierno, otras que llevan al útero animal, otras que llevan al plano de los espíritus hambrientos, otras que llevan al mundo humano y otras que llevan al mundo de los devas. Esto es, monjes, lo que se llama ‘la diversidad de las corrupciones mentales ’.
“¿Y qué es el resultado de las corrupciones mentales? Alguien que está inmerso en la ignorancia, engendra los correspondientes estados de existencia, alimentados con el mérito o el desmérito. Esto es, monjes, lo que se llama ‘el resultado de las corrupciones mentales ’.
“¿Y qué es el cese de las corrupciones mentales? El fin de la ignorancia es el cese de las corrupciones mentales. Y éste óctuple noble sendero—recta visión, recta resolución, recta forma de hablar, recta acción, recta forma de vida, recto esfuerzo, recta atención consciente y recta concentración- es el camino que conduce al cese de las corrupciones mentales.
“Ahora bien, cuando el noble discípulo conoce las corrupciones mentales de esta manera, conoce la causa, por la cual las corrupciones mentales llegan a operar de esta manera, conoce la diversidad de las corrupciones mentales de esta manera, conoce el resultado de las corrupciones mentales de esta manera, conoce el cese de las corrupciones mentales de esta manera y conoce el sendero que conduce al cese de las corrupciones mentales de esta manera, entonces su conocimiento penetra esta vida santa del cese de las corrupciones mentales.
“Monjes, es por eso que las corrupciones mentales deben ser conocidas, la causa, por la cual las corrupciones mentales llegan a operar, debe ser conocida, la diversidad de las corrupciones mentales debe ser conocida, los resultados de las corrupciones mentales deben ser conocidos, el cese de las corrupciones mentales debe ser conocido y el sendero que conduce al cese de las corrupciones mentales debe ser conocido.
“Monjes, ¿y cómo, el kamma, la causa, por la cual el kamma llega a operar, la diversidad del kamma, el resultado del kamma, el cese del kamma y el sendero que conduce al cese del kamma, deben ser conocidos?
“Monjes, yo digo que la volición es el kamma. Por haber querido uno realiza el kamma a través del cuerpo, el habla y la mente.
“¿Y qué es la causa, por la cual el kamma llega a operar? El contacto, monjes, es la causa, por la cual el kamma llega a operar.
“¿Y qué es la diversidad del kamma? Existe el kamma a ser experimentado en el infierno, otro experimentado en el reino animal, otro experimentado en el plano de los espíritus hambrientos, otro experimentado en el mundo humano y otro experimentado en el mundo de los devas. Esto es, monjes, lo que se llama ‘la diversidad del kamma’.
“¿Y qué es el resultado del kamma? Yo digo, existen estas tres clases de resultados del kamma: el que acontece aquí y ahora, el que acontece en el [siguiente] renacimiento y el que acontece en otra subsecuente ocasión. Esto es, monjes, lo que se llama ‘el resultado del kamma’.
“¿Y qué es el cese del kamma? El fin de la ignorancia es el cese del kamma. Y éste óctuple noble sendero—recta visión, recta resolución, recta forma de hablar, recta acción, recta forma de vida, recto esfuerzo, recta atención consciente y recta concentración- es el camino que conduce al cese del kamma.
“Ahora bien, cuando el noble discípulo conoce el kamma de esta manera, conoce la causa, por la cual el kamma llega a operar de esta manera, conoce la diversidad del kamma de esta manera, conoce el resultado del kamma de esta manera, conoce el cese del kamma de esta manera y conoce el sendero que conduce al cese del kamma de esta manera, entonces su conocimiento penetra esta vida santa del cese del kamma.
“Monjes, es por eso que el kamma debe ser conocido, la causa, por la cual el kamma llega a operar, debe ser conocida, la diversidad del kamma debe ser conocida, los resultados del kamma deben ser conocidos, el cese del kamma debe ser conocido y el sendero que conduce al cese del kamma debe ser conocido.
“Monjes, ¿y cómo, la insatisfacción, la causa, por la cual la insatisfacción llega a operar, la diversidad de la insatisfacción, el resultado de la insatisfacción, el cese de la insatisfacción y el sendero que conduce al cese de la insatisfacción, deben ser conocidos?
“El nacimiento es doloroso, la vejez es dolorosa y la muerte es dolorosa. La pena, lamentación, tristeza, angustia y desesperanza son dolorosas. Asociarse con lo que no es querido es doloroso. Separarse de lo querido es doloroso. No obtener lo deseable es doloroso. En resumen, los cinco cúmulos del apego son dolorosos.
“¿Y qué es la causa, por la cual la insatisfacción llega a operar? La avidez, monjes, es la causa, por la cual la insatisfacción llega a operar.
“¿Y qué es la diversidad de la insatisfacción? Hay insatisfacción mayor y menor. Hay insatisfacción que cambia pronto y el que dura mucho tiempo para cambiar. Esto es, monjes, lo que se llama ‘la diversidad de la insatisfacción’.
“¿Y qué es el resultado de la insatisfacción? Este es el caso de alguien que, vencido por el dolor, con su mente exhausta, sufre, llora, se lamenta y, golpeando su pecho, queda perplejo. O, es el caso de alguien que, vencido por el dolor, con su mente exhausta, emprende una búsqueda exterior: ‘¿quién conoce el camino para poner fin a este dolor?’ Yo digo, monjes, que el resultado de la insatisfacción se experimenta tanto en la perplejidad como en la búsqueda.
“¿Y qué es el cese de la insatisfacción? El fin de la avidez es el cese del kamma. Y éste óctuple noble sendero—recta visión, recta resolución, recta forma de hablar, recta acción, recta forma de vida, recto esfuerzo, recta atención consciente y recta concentración- es el camino que conduce al cese de la insatisfacción.
“Ahora bien, cuando el noble discípulo conoce la insatisfacción de esta manera, conoce la causa, por la cual la insatisfacción llega a operar de esta manera, conoce la diversidad de la insatisfacción de esta manera, conoce el resultado de la insatisfacción de esta manera, conoce el cese de la insatisfacción de esta manera y conoce el sendero que conduce al cese de la insatisfacción de esta manera, entonces su conocimiento penetra esta vida santa del cese de la insatisfacción.
“Monjes, es por eso que la insatisfacción debe ser conocida, la causa, por la cual la insatisfacción llega a operar, debe ser conocida, la diversidad de la insatisfacción debe ser conocida, los resultados de la insatisfacción deben ser conocidos, el cese de la insatisfacción debe ser conocido y el sendero que conduce al cese de la insatisfacción debe ser conocido.
“Monjes, éste es el discurso del Dhamma que es un discurso penetrante”
“Nibbedhikapariyāyaṁ vo, bhikkhave, dhammapariyāyaṁ desessāmi. Taṁ suṇātha, sādhukaṁ manasi karotha, bhāsissāmī”ti.
“Nibbedhikapariyāyaṁ vo, bhikkhave, dhammapariyāyaṁ desessāmi.
Taṁ suṇātha, sādhukaṁ manasi karotha, bhāsissāmī”ti.
“Nibbedhikapariyāyaṁ vo, bhikkhave, dhammapariyāyaṁ desessāmi. Taṁ suṇātha, sādhukaṁ manasi karotha, bhāsissāmī”ti.
“Evaṁ, bhante”ti kho te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
“Evaṁ, bhante”ti kho te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ.
“Evaṁ, bhante”ti kho te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
“Katamo ca so, bhikkhave, nibbedhikapariyāyo dhammapariyāyo? Kāmā, bhikkhave, veditabbā, kāmānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kāmānaṁ vemattatā veditabbā, kāmānaṁ vipāko veditabbo, kāmanirodho veditabbo, kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.*kāmanirodho → kāmānaṁ nirodho (mr) | kāmanirodhagāminī → kāmanirodhagāmini (pts1ed); kāmānaṁ nirodhagāminī (mr)
“Katamo ca so, bhikkhave, nibbedhikapariyāyo dhammapariyāyo?
Kāmā, bhikkhave, veditabbā, kāmānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kāmānaṁ vemattatā veditabbā, kāmānaṁ vipāko veditabbo, kāmanirodho veditabbo, kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.*kāmanirodho → kāmānaṁ nirodho (mr) | kāmanirodhagāminī → kāmanirodhagāmini (pts1ed); kāmānaṁ nirodhagāminī (mr)
“Katamo ca so, bhikkhave, nibbedhikapariyāyo dhammapariyāyo? Kāmā, bhikkhave, veditabbā, kāmānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kāmānaṁ vemattatā veditabbā, kāmānaṁ vipāko veditabbo, kāmanirodho veditabbo, kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.*kāmanirodho → kāmānaṁ nirodho (mr) | kāmanirodhagāminī → kāmanirodhagāmini (pts1ed); kāmānaṁ nirodhagāminī (mr)
Vedanā, bhikkhave, veditabbā, vedanānaṁ nidānasambhavo veditabbo, vedanānaṁ vemattatā veditabbā, vedanānaṁ vipāko veditabbo, vedanānirodho veditabbo, vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Vedanā, bhikkhave, veditabbā, vedanānaṁ nidānasambhavo veditabbo, vedanānaṁ vemattatā veditabbā, vedanānaṁ vipāko veditabbo, vedanānirodho veditabbo, vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Vedanā, bhikkhave, veditabbā, vedanānaṁ nidānasambhavo veditabbo, vedanānaṁ vemattatā veditabbā, vedanānaṁ vipāko veditabbo, vedanānirodho veditabbo, vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Saññā, bhikkhave, veditabbā, saññānaṁ nidānasambhavo veditabbo, saññānaṁ vemattatā veditabbā, saññānaṁ vipāko veditabbo, saññānirodho veditabbo, saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Saññā, bhikkhave, veditabbā, saññānaṁ nidānasambhavo veditabbo, saññānaṁ vemattatā veditabbā, saññānaṁ vipāko veditabbo, saññānirodho veditabbo, saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Saññā, bhikkhave, veditabbā, saññānaṁ nidānasambhavo veditabbo, saññānaṁ vemattatā veditabbā, saññānaṁ vipāko veditabbo, saññānirodho veditabbo, saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā, āsavānaṁ nidānasambhavo veditabbo, āsavānaṁ vemattatā veditabbā, āsavānaṁ vipāko veditabbo, āsavanirodho veditabbo, āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā, āsavānaṁ nidānasambhavo veditabbo, āsavānaṁ vemattatā veditabbā, āsavānaṁ vipāko veditabbo, āsavanirodho veditabbo, āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā, āsavānaṁ nidānasambhavo veditabbo, āsavānaṁ vemattatā veditabbā, āsavānaṁ vipāko veditabbo, āsavanirodho veditabbo, āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, kammānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kammānaṁ vemattatā veditabbā, kammānaṁ vipāko veditabbo, kammanirodho veditabbo, kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, kammānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kammānaṁ vemattatā veditabbā, kammānaṁ vipāko veditabbo, kammanirodho veditabbo, kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, kammānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kammānaṁ vemattatā veditabbā, kammānaṁ vipāko veditabbo, kammanirodho veditabbo, kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbā.
‘Kāmā, bhikkhave, veditabbā, kāmānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kāmānaṁ vemattatā veditabbā, kāmānaṁ vipāko veditabbo, kāmanirodho veditabbo, kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbā’ti, iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Pañcime, bhikkhave, kāmaguṇā—cakkhuviññeyyā rūpā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasaṁhitā rajanīyā, sotaviññeyyā saddā … ghānaviññeyyā gandhā … jivhāviññeyyā rasā … kāyaviññeyyā phoṭṭhabbā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasaṁhitā rajanīyā. Api ca kho, bhikkhave, nete kāmā kāmaguṇā nāmete ariyassa vinaye vuccanti—*ca kho, bhikkhave, nete kāmā kāmaguṇā nāmete → te kāmaguṇā nāma nete kāmā (mr)
‘Kāmā, bhikkhave, veditabbā, kāmānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kāmānaṁ vemattatā veditabbā, kāmānaṁ vipāko veditabbo, kāmanirodho veditabbo, kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbā’ti, iti kho panetaṁ vuttaṁ.
Pañcime, bhikkhave, kāmaguṇā—
cakkhuviññeyyā rūpā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasaṁhitā rajanīyā,
kāyaviññeyyā phoṭṭhabbā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasaṁhitā rajanīyā.
Api ca kho, bhikkhave, nete kāmā kāmaguṇā nāmete ariyassa vinaye vuccanti—*ca kho, bhikkhave, nete kāmā kāmaguṇā nāmete → te kāmaguṇā nāma nete kāmā (mr)
‘Kāmā, bhikkhave, veditabbā, kāmānaṁ nidānasambhavo veditabbo, kāmānaṁ vemattatā veditabbā, kāmānaṁ vipāko veditabbo, kāmanirodho veditabbo, kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbā’ti, iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Pañcime, bhikkhave, kāmaguṇā—cakkhuviññeyyā rūpā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasaṁhitā rajanīyā, sotaviññeyyā saddā … ghānaviññeyyā gandhā … jivhāviññeyyā rasā … kāyaviññeyyā phoṭṭhabbā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasaṁhitā rajanīyā. Api ca kho, bhikkhave, nete kāmā kāmaguṇā nāmete ariyassa vinaye vuccanti—*ca kho, bhikkhave, nete kāmā kāmaguṇā nāmete → te kāmaguṇā nāma nete kāmā (mr)
Saṅkapparāgo purisassa kāmo, Nete kāmā yāni citrāni loke;*Nete → na te (sya-all)Saṅkapparāgo purisassa kāmo, Tiṭṭhanti citrāni tatheva loke; Athettha dhīrā vinayanti chandanti.
Saṅkapparāgo purisassa kāmo,
Nete kāmā yāni citrāni loke;*Nete → na te (sya-all)
Saṅkapparāgo purisassa kāmo,
Tiṭṭhanti citrāni tatheva loke;
Athettha dhīrā vinayanti chandanti.
Saṅkapparāgo purisassa kāmo, Nete kāmā yāni citrāni loke;*Nete → na te (sya-all)Saṅkapparāgo purisassa kāmo, Tiṭṭhanti citrāni tatheva loke; Athettha dhīrā vinayanti chandanti.
Katamo ca, bhikkhave, kāmānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, kāmānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, kāmānaṁ nidānasambhavo?
Phasso, bhikkhave, kāmānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, kāmānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, kāmānaṁ nidānasambhavo.
Katamā ca, bhikkhave, kāmānaṁ vemattatā? Añño, bhikkhave, kāmo rūpesu, añño kāmo saddesu, añño kāmo gandhesu, añño kāmo rasesu, añño kāmo phoṭṭhabbesu. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kāmānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, kāmānaṁ vemattatā?
Añño, bhikkhave, kāmo rūpesu, añño kāmo saddesu, añño kāmo gandhesu, añño kāmo rasesu, añño kāmo phoṭṭhabbesu.
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kāmānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, kāmānaṁ vemattatā? Añño, bhikkhave, kāmo rūpesu, añño kāmo saddesu, añño kāmo gandhesu, añño kāmo rasesu, añño kāmo phoṭṭhabbesu. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kāmānaṁ vemattatā.
Katamo ca, bhikkhave, kāmānaṁ vipāko? Yaṁ kho, bhikkhave, kāmayamāno tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā, ayaṁ vuccati, bhikkhave, kāmānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, kāmānaṁ vipāko?
Yaṁ kho, bhikkhave, kāmayamāno tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā, ayaṁ vuccati, bhikkhave, kāmānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, kāmānaṁ vipāko? Yaṁ kho, bhikkhave, kāmayamāno tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā, ayaṁ vuccati, bhikkhave, kāmānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, kāmanirodho? Phassanirodho, bhikkhave, kāmanirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo kāmanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi, sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati, sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, kāmanirodho?
Phassanirodho, bhikkhave, kāmanirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all)
Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo kāmanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—
sammādiṭṭhi, sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati, sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, kāmanirodho? Phassanirodho, bhikkhave, kāmanirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo kāmanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi, sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati, sammāsamādhi.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ kāme pajānāti, evaṁ kāmānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ kāmānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ kāmānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ kāmanirodhaṁ pajānāti, evaṁ kāmanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti kāmanirodhaṁ.*Yato kho → yato ca kho (bahūsu)Kāmā, bhikkhave, veditabbā …pe… kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,*kāmanirodhagāminī → … gāmini (bj, pts1ed)iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ kāme pajānāti, evaṁ kāmānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ kāmānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ kāmānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ kāmanirodhaṁ pajānāti, evaṁ kāmanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti kāmanirodhaṁ.*Yato kho → yato ca kho (bahūsu)
Kāmā, bhikkhave, veditabbā …pe… kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,*kāmanirodhagāminī → … gāmini (bj, pts1ed)
iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ kāme pajānāti, evaṁ kāmānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ kāmānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ kāmānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ kāmanirodhaṁ pajānāti, evaṁ kāmanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti kāmanirodhaṁ.*Yato kho → yato ca kho (bahūsu)Kāmā, bhikkhave, veditabbā …pe… kāmanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,*kāmanirodhagāminī → … gāmini (bj, pts1ed)iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Vedanā, bhikkhave, veditabbā …pe… vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Tisso imā, bhikkhave, vedanā—sukhā vedanā, dukkhā vedanā, adukkhamasukhā vedanā.
Vedanā, bhikkhave, veditabbā …pe… vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Tisso imā, bhikkhave, vedanā—
sukhā vedanā, dukkhā vedanā, adukkhamasukhā vedanā.
Vedanā, bhikkhave, veditabbā …pe… vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Tisso imā, bhikkhave, vedanā—sukhā vedanā, dukkhā vedanā, adukkhamasukhā vedanā.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, vedanānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānaṁ nidānasambhavo?
Phasso, bhikkhave, vedanānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, vedanānaṁ nidānasambhavo.
Katamā ca, bhikkhave, vedanānaṁ vemattatā? Atthi, bhikkhave, sāmisā sukhā vedanā, atthi nirāmisā sukhā vedanā, atthi sāmisā dukkhā vedanā, atthi nirāmisā dukkhā vedanā, atthi sāmisā adukkhamasukhā vedanā, atthi nirāmisā adukkhamasukhā vedanā. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, vedanānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, vedanānaṁ vemattatā?
Atthi, bhikkhave, sāmisā sukhā vedanā, atthi nirāmisā sukhā vedanā, atthi sāmisā dukkhā vedanā, atthi nirāmisā dukkhā vedanā, atthi sāmisā adukkhamasukhā vedanā, atthi nirāmisā adukkhamasukhā vedanā.
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, vedanānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, vedanānaṁ vemattatā? Atthi, bhikkhave, sāmisā sukhā vedanā, atthi nirāmisā sukhā vedanā, atthi sāmisā dukkhā vedanā, atthi nirāmisā dukkhā vedanā, atthi sāmisā adukkhamasukhā vedanā, atthi nirāmisā adukkhamasukhā vedanā. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, vedanānaṁ vemattatā.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānaṁ vipāko? Yaṁ kho, bhikkhave, vediyamāno tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā,*vediyamāno → vedayamāno (sya-all, km)ayaṁ vuccati, bhikkhave, vedanānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānaṁ vipāko?
Yaṁ kho, bhikkhave, vediyamāno tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā,*vediyamāno → vedayamāno (sya-all, km)
ayaṁ vuccati, bhikkhave, vedanānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānaṁ vipāko? Yaṁ kho, bhikkhave, vediyamāno tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā,*vediyamāno → vedayamāno (sya-all, km)ayaṁ vuccati, bhikkhave, vedanānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānirodho? Phassanirodho, bhikkhave, vedanānirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all, km, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo vedanānirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānirodho?
Phassanirodho, bhikkhave, vedanānirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all, km, mr)
Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo vedanānirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—
sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, vedanānirodho? Phassanirodho, bhikkhave, vedanānirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all, km, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo vedanānirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ vedanaṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ vedanānirodhaṁ pajānāti, evaṁ vedanānirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti. So imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti vedanānirodhaṁ. Vedanā, bhikkhave, veditabbā …pe… vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ vedanaṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ vedanānirodhaṁ pajānāti, evaṁ vedanānirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti. So imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti vedanānirodhaṁ.
Vedanā, bhikkhave, veditabbā …pe… vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,
iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ vedanaṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ vedanānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ vedanānirodhaṁ pajānāti, evaṁ vedanānirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti. So imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti vedanānirodhaṁ. Vedanā, bhikkhave, veditabbā …pe… vedanānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Saññā, bhikkhave, veditabbā …pe… saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Chayimā, bhikkhave, saññā—rūpasaññā, saddasaññā, gandhasaññā, rasasaññā, phoṭṭhabbasaññā, dhammasaññā.
Saññā, bhikkhave, veditabbā …pe… saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Chayimā, bhikkhave, saññā—
rūpasaññā, saddasaññā, gandhasaññā, rasasaññā, phoṭṭhabbasaññā, dhammasaññā.
Saññā, bhikkhave, veditabbā …pe… saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Chayimā, bhikkhave, saññā—rūpasaññā, saddasaññā, gandhasaññā, rasasaññā, phoṭṭhabbasaññā, dhammasaññā.
Katamo ca, bhikkhave, saññānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, saññānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, saññānaṁ nidānasambhavo?
Phasso, bhikkhave, saññānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, saññānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, saññānaṁ nidānasambhavo.
Katamā ca, bhikkhave, saññānaṁ vemattatā? Aññā, bhikkhave, saññā rūpesu, aññā saññā saddesu, aññā saññā gandhesu, aññā saññā rasesu, aññā saññā phoṭṭhabbesu, aññā saññā dhammesu.*bhikkhave, saññā rūpesu, aññā saññā saddesu → aññā bhikkhave rūpesu saññā aññā saddesu saññā (mr)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, saññānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, saññānaṁ vemattatā?
Aññā, bhikkhave, saññā rūpesu, aññā saññā saddesu, aññā saññā gandhesu, aññā saññā rasesu, aññā saññā phoṭṭhabbesu, aññā saññā dhammesu.*bhikkhave, saññā rūpesu, aññā saññā saddesu → aññā bhikkhave rūpesu saññā aññā saddesu saññā (mr)
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, saññānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, saññānaṁ vemattatā? Aññā, bhikkhave, saññā rūpesu, aññā saññā saddesu, aññā saññā gandhesu, aññā saññā rasesu, aññā saññā phoṭṭhabbesu, aññā saññā dhammesu.*bhikkhave, saññā rūpesu, aññā saññā saddesu → aññā bhikkhave rūpesu saññā aññā saddesu saññā (mr)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, saññānaṁ vemattatā.
Katamo ca, bhikkhave, saññānaṁ vipāko? Vohāravepakkaṁ, bhikkhave, saññaṁ vadāmi.*Vohāravepakkaṁ → vohāravepakkāhaṁ (bj, sya-all, pts1ed) | saññaṁ → saññā (sya-all, pts1ed)Yathā yathā naṁ sañjānāti tathā tathā voharati, evaṁ saññī ahosinti.*ahosinti → ahosīti (mr)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, saññānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, saññānaṁ vipāko?
Vohāravepakkaṁ, bhikkhave, saññaṁ vadāmi.*Vohāravepakkaṁ → vohāravepakkāhaṁ (bj, sya-all, pts1ed) | saññaṁ → saññā (sya-all, pts1ed)
Yathā yathā naṁ sañjānāti tathā tathā voharati, evaṁ saññī ahosinti.*ahosinti → ahosīti (mr)
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, saññānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, saññānaṁ vipāko? Vohāravepakkaṁ, bhikkhave, saññaṁ vadāmi.*Vohāravepakkaṁ → vohāravepakkāhaṁ (bj, sya-all, pts1ed) | saññaṁ → saññā (sya-all, pts1ed)Yathā yathā naṁ sañjānāti tathā tathā voharati, evaṁ saññī ahosinti.*ahosinti → ahosīti (mr)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, saññānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, saññānirodho? Phassanirodho, bhikkhave, saññānirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo saññānirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, saññānirodho?
Phassanirodho, bhikkhave, saññānirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all, mr)
Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo saññānirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—
sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, saññānirodho? Phassanirodho, bhikkhave, saññānirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (sya-all, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo saññānirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ saññaṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ saññānirodhaṁ pajānāti, evaṁ saññānirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti saññānirodhaṁ. Saññā, bhikkhave, veditabbā …pe… saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti. Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ saññaṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ saññānirodhaṁ pajānāti, evaṁ saññānirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti saññānirodhaṁ.
Saññā, bhikkhave, veditabbā …pe… saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti.
Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ saññaṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ saññānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ saññānirodhaṁ pajānāti, evaṁ saññānirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti saññānirodhaṁ. Saññā, bhikkhave, veditabbā …pe… saññānirodhagāminī paṭipadā veditabbāti. Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā …pe… āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evamevaiti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Tayome, bhikkhave, āsavā—kāmāsavo, bhavāsavo, avijjāsavo.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā …pe… āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evameva
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Tayome, bhikkhave, āsavā—
kāmāsavo, bhavāsavo, avijjāsavo.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā …pe… āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evamevaiti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Tayome, bhikkhave, āsavā—kāmāsavo, bhavāsavo, avijjāsavo.
Katamo ca, bhikkhave, āsavānaṁ nidānasambhavo? Avijjā, bhikkhave, āsavānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, āsavānaṁ nidānasambhavo?
Avijjā, bhikkhave, āsavānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, āsavānaṁ nidānasambhavo? Avijjā, bhikkhave, āsavānaṁ nidānasambhavo.
Katamā ca, bhikkhave, āsavānaṁ vemattatā? Atthi, bhikkhave, āsavā nirayagamanīyā, atthi āsavā tiracchānayonigamanīyā, atthi āsavā pettivisayagamanīyā, atthi āsavā manussalokagamanīyā, atthi āsavā devalokagamanīyā.*nirayagamanīyā → nirayagāminiyā (bj, mr); nirayagamaniyā (sya-all, pts1ed)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, āsavānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, āsavānaṁ vemattatā?
Atthi, bhikkhave, āsavā nirayagamanīyā, atthi āsavā tiracchānayonigamanīyā, atthi āsavā pettivisayagamanīyā, atthi āsavā manussalokagamanīyā, atthi āsavā devalokagamanīyā.*nirayagamanīyā → nirayagāminiyā (bj, mr); nirayagamaniyā (sya-all, pts1ed)
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, āsavānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, āsavānaṁ vemattatā? Atthi, bhikkhave, āsavā nirayagamanīyā, atthi āsavā tiracchānayonigamanīyā, atthi āsavā pettivisayagamanīyā, atthi āsavā manussalokagamanīyā, atthi āsavā devalokagamanīyā.*nirayagamanīyā → nirayagāminiyā (bj, mr); nirayagamaniyā (sya-all, pts1ed)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, āsavānaṁ vemattatā.
Katamo ca, bhikkhave, āsavānaṁ vipāko? Yaṁ kho, bhikkhave, avijjāgato tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā, ayaṁ vuccati, bhikkhave, āsavānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, āsavānaṁ vipāko?
Yaṁ kho, bhikkhave, avijjāgato tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā, ayaṁ vuccati, bhikkhave, āsavānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, āsavānaṁ vipāko? Yaṁ kho, bhikkhave, avijjāgato tajjaṁ tajjaṁ attabhāvaṁ abhinibbatteti puññabhāgiyaṁ vā apuññabhāgiyaṁ vā, ayaṁ vuccati, bhikkhave, āsavānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, āsavanirodho? Avijjānirodho, bhikkhave, āsavanirodho. Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo āsavanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evamevasammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, āsavanirodho?
Avijjānirodho, bhikkhave, āsavanirodho.
Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo āsavanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evameva
sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, āsavanirodho? Avijjānirodho, bhikkhave, āsavanirodho. Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo āsavanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evamevasammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ āsave pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nirodhaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti āsavanirodhaṁ. Āsavā, bhikkhave, veditabbā …pe… āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti.*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evamevaIti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ āsave pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nirodhaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti āsavanirodhaṁ.
Āsavā, bhikkhave, veditabbā …pe… āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti.*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evameva
Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ āsave pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nirodhaṁ pajānāti, evaṁ āsavānaṁ nirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti āsavanirodhaṁ. Āsavā, bhikkhave, veditabbā …pe… āsavanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti.*āsavanirodhagāminī → sabbatthapi evamevaIti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ …pe… kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ.*kammanirodhagāminī → sabbatthapi evamevaKiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Cetanāhaṁ, bhikkhave, kammaṁ vadāmi. Cetayitvā kammaṁ karoti—kāyena vācāya manasā.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ …pe… kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ.*kammanirodhagāminī → sabbatthapi evameva
Cetanāhaṁ, bhikkhave, kammaṁ vadāmi.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ …pe… kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti kho panetaṁ vuttaṁ.*kammanirodhagāminī → sabbatthapi evamevaKiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Cetanāhaṁ, bhikkhave, kammaṁ vadāmi. Cetayitvā kammaṁ karoti—kāyena vācāya manasā.
Katamo ca, bhikkhave, kammānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, kammānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, kammānaṁ nidānasambhavo?
Phasso, bhikkhave, kammānaṁ nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, kammānaṁ nidānasambhavo? Phasso, bhikkhave, kammānaṁ nidānasambhavo.
Katamā ca, bhikkhave, kammānaṁ vemattatā? Atthi, bhikkhave, kammaṁ nirayavedanīyaṁ, atthi kammaṁ tiracchānayonivedanīyaṁ, atthi kammaṁ pettivisayavedanīyaṁ, atthi kammaṁ manussalokavedanīyaṁ, atthi kammaṁ devalokavedanīyaṁ. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kammānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, kammānaṁ vemattatā?
Atthi, bhikkhave, kammaṁ nirayavedanīyaṁ, atthi kammaṁ tiracchānayonivedanīyaṁ, atthi kammaṁ pettivisayavedanīyaṁ, atthi kammaṁ manussalokavedanīyaṁ, atthi kammaṁ devalokavedanīyaṁ.
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kammānaṁ vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, kammānaṁ vemattatā? Atthi, bhikkhave, kammaṁ nirayavedanīyaṁ, atthi kammaṁ tiracchānayonivedanīyaṁ, atthi kammaṁ pettivisayavedanīyaṁ, atthi kammaṁ manussalokavedanīyaṁ, atthi kammaṁ devalokavedanīyaṁ. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kammānaṁ vemattatā.
Katamo ca, bhikkhave, kammānaṁ vipāko? Tividhāhaṁ, bhikkhave, kammānaṁ vipākaṁ vadāmi—*Tividhāhaṁ → imāhaṁ (mr)diṭṭheva dhamme, upapajje vā, apare vā pariyāye.*diṭṭheva → diṭṭhe vā (bj)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kammānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, kammānaṁ vipāko?
Tividhāhaṁ, bhikkhave, kammānaṁ vipākaṁ vadāmi—*Tividhāhaṁ → imāhaṁ (mr)
diṭṭheva dhamme, upapajje vā, apare vā pariyāye.*diṭṭheva → diṭṭhe vā (bj)
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kammānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, kammānaṁ vipāko? Tividhāhaṁ, bhikkhave, kammānaṁ vipākaṁ vadāmi—*Tividhāhaṁ → imāhaṁ (mr)diṭṭheva dhamme, upapajje vā, apare vā pariyāye.*diṭṭheva → diṭṭhe vā (bj)Ayaṁ vuccati, bhikkhave, kammānaṁ vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, kammanirodho? Phassanirodho, bhikkhave, kammanirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (si, sya-all, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo kammanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—*kammanirodhagāminī → sabbatthapi evamevasammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, kammanirodho?
Phassanirodho, bhikkhave, kammanirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (si, sya-all, mr)
Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo kammanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—*kammanirodhagāminī → sabbatthapi evameva
sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, kammanirodho? Phassanirodho, bhikkhave, kammanirodho.*Phassanirodho → phassanirodhā (si, sya-all, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo kammanirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—*kammanirodhagāminī → sabbatthapi evamevasammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ kammaṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ kammanirodhaṁ pajānāti, evaṁ kammanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti kammanirodhaṁ. Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ …pe… kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ kammaṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ kammanirodhaṁ pajānāti, evaṁ kammanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti kammanirodhaṁ.
Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ …pe… kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti,
iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ kammaṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ vemattataṁ pajānāti, evaṁ kammānaṁ vipākaṁ pajānāti, evaṁ kammanirodhaṁ pajānāti, evaṁ kammanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti kammanirodhaṁ. Kammaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ …pe… kammanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti, iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti. Iti kho panetaṁ vuttaṁ, kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Jātipi dukkhā, jarāpi dukkhā, byādhipi dukkho, maraṇampi dukkhaṁ, sokaparidevadukkhadomanassupāyāsāpi dukkhā, yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā.*byādhipi dukkho → vyādhipi dukkho (bj); byādhipi dukkhā (sya-all, mr); vyādhipi dukkhā (pts1ed) | pañcupādānakkhandhā → pañcupādānakkhandhāpi (mr)
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti.
Iti kho panetaṁ vuttaṁ, kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Jātipi dukkhā, jarāpi dukkhā, byādhipi dukkho, maraṇampi dukkhaṁ, sokaparidevadukkhadomanassupāyāsāpi dukkhā, yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā.*byādhipi dukkho → vyādhipi dukkho (bj); byādhipi dukkhā (sya-all, mr); vyādhipi dukkhā (pts1ed) | pañcupādānakkhandhā → pañcupādānakkhandhāpi (mr)
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti. Iti kho panetaṁ vuttaṁ, kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Jātipi dukkhā, jarāpi dukkhā, byādhipi dukkho, maraṇampi dukkhaṁ, sokaparidevadukkhadomanassupāyāsāpi dukkhā, yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā.*byādhipi dukkho → vyādhipi dukkho (bj); byādhipi dukkhā (sya-all, mr); vyādhipi dukkhā (pts1ed) | pañcupādānakkhandhā → pañcupādānakkhandhāpi (mr)
Katamo ca, bhikkhave, dukkhassa nidānasambhavo? Taṇhā, bhikkhave, dukkhassa nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhassa nidānasambhavo?
Taṇhā, bhikkhave, dukkhassa nidānasambhavo.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhassa nidānasambhavo? Taṇhā, bhikkhave, dukkhassa nidānasambhavo.
Katamā ca, bhikkhave, dukkhassa vemattatā? Atthi, bhikkhave, dukkhaṁ adhimattaṁ, atthi parittaṁ, atthi dandhavirāgi, atthi khippavirāgi. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhassa vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, dukkhassa vemattatā?
Atthi, bhikkhave, dukkhaṁ adhimattaṁ, atthi parittaṁ, atthi dandhavirāgi, atthi khippavirāgi.
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhassa vemattatā.
Katamā ca, bhikkhave, dukkhassa vemattatā? Atthi, bhikkhave, dukkhaṁ adhimattaṁ, atthi parittaṁ, atthi dandhavirāgi, atthi khippavirāgi. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhassa vemattatā.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhassa vipāko? Idha, bhikkhave, ekacco yena dukkhena abhibhūto pariyādinnacitto socati kilamati paridevati, urattāḷiṁ kandati, sammohaṁ āpajjati, yena vā pana dukkhena abhibhūto pariyādinnacitto bahiddhā pariyeṭṭhiṁ āpajjati:*pariyādinnacitto → pariyādiṇṇacitto (mr)‘ko ekapadaṁ dvipadaṁ jānāti imassa dukkhassa nirodhāyā’ti?*ko → so na (mr) | jānāti → pajānāti (bj, sya-all, mr)Sammohavepakkaṁ vāhaṁ, bhikkhave, dukkhaṁ vadāmi pariyeṭṭhivepakkaṁ vā. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhassa vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhassa vipāko?
Idha, bhikkhave, ekacco yena dukkhena abhibhūto pariyādinnacitto socati kilamati paridevati, urattāḷiṁ kandati, sammohaṁ āpajjati, yena vā pana dukkhena abhibhūto pariyādinnacitto bahiddhā pariyeṭṭhiṁ āpajjati:*pariyādinnacitto → pariyādiṇṇacitto (mr)
‘ko ekapadaṁ dvipadaṁ jānāti imassa dukkhassa nirodhāyā’ti?*ko → so na (mr) | jānāti → pajānāti (bj, sya-all, mr)
Sammohavepakkaṁ vāhaṁ, bhikkhave, dukkhaṁ vadāmi pariyeṭṭhivepakkaṁ vā.
Ayaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhassa vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhassa vipāko? Idha, bhikkhave, ekacco yena dukkhena abhibhūto pariyādinnacitto socati kilamati paridevati, urattāḷiṁ kandati, sammohaṁ āpajjati, yena vā pana dukkhena abhibhūto pariyādinnacitto bahiddhā pariyeṭṭhiṁ āpajjati:*pariyādinnacitto → pariyādiṇṇacitto (mr)‘ko ekapadaṁ dvipadaṁ jānāti imassa dukkhassa nirodhāyā’ti?*ko → so na (mr) | jānāti → pajānāti (bj, sya-all, mr)Sammohavepakkaṁ vāhaṁ, bhikkhave, dukkhaṁ vadāmi pariyeṭṭhivepakkaṁ vā. Ayaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhassa vipāko.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhanirodho? Taṇhānirodho, bhikkhave, dukkhanirodho.*Taṇhānirodho → taṇhānirodhā (si, sya-all, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo dukkhassa nirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhanirodho?
Taṇhānirodho, bhikkhave, dukkhanirodho.*Taṇhānirodho → taṇhānirodhā (si, sya-all, mr)
Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo dukkhassa nirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—
sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Katamo ca, bhikkhave, dukkhanirodho? Taṇhānirodho, bhikkhave, dukkhanirodho.*Taṇhānirodho → taṇhānirodhā (si, sya-all, mr)Ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo dukkhassa nirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ—sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ dukkhaṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa vemattataṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa vipākaṁ pajānāti, evaṁ dukkhanirodhaṁ pajānāti, evaṁ dukkhanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti dukkhanirodhaṁ. Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti. Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ dukkhaṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa vemattataṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa vipākaṁ pajānāti, evaṁ dukkhanirodhaṁ pajānāti, evaṁ dukkhanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti dukkhanirodhaṁ.
Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti.
Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Yato kho, bhikkhave, ariyasāvako evaṁ dukkhaṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa nidānasambhavaṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa vemattataṁ pajānāti, evaṁ dukkhassa vipākaṁ pajānāti, evaṁ dukkhanirodhaṁ pajānāti, evaṁ dukkhanirodhagāminiṁ paṭipadaṁ pajānāti, so imaṁ nibbedhikaṁ brahmacariyaṁ pajānāti dukkhanirodhaṁ. Dukkhaṁ, bhikkhave, veditabbaṁ, dukkhassa nidānasambhavo veditabbo, dukkhassa vemattatā veditabbā, dukkhassa vipāko veditabbo, dukkhanirodho veditabbo, dukkhanirodhagāminī paṭipadā veditabbāti. Iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Ayaṁ kho so, bhikkhave, nibbedhikapariyāyo dhammapariyāyo”ti.
Ayaṁ kho so, bhikkhave, nibbedhikapariyāyo dhammapariyāyo”ti.
Ayaṁ kho so, bhikkhave, nibbedhikapariyāyo dhammapariyāyo”ti.