PTS cs 16 The Elder said: ‘A hard thing there is, O king, which the Blessed One has done.’
‘And what is that?’
‘The fixing of all those mental conditions which depend on one organ of sense, telling us that such is contact, and such sensation, and such idea, and such intention, and such thought.’
‘Give me an illustration.’
‘Suppose, O king, a man were to wade down into the sea, and taking some water in the palm of his hand, were to taste it with his tongue. Would he PTS vp En 134 distinguish whether it were water from the Ganges, or from the Jumna, or from the Aciravatī, or from the Sarabhū, or from the Mahī?’
‘Impossible, Sir.’
‘More difficult than that, great king, is it to have distinguished between the mental conditions which follow on the exercise of any one of the organs of sense!’
‘Very good, Nāgasena!’
Here ends the Seventh Chapter.
16. Arūpadhammavavatthānadukkarapañha
16. Arūpadhammavavatthānadukkarapañha
16. Arūpadhammavavatthānadukkarapañha
Rājā āha—“bhante nāgasena, dukkaraṁ nu kho bhagavatā katan”ti? Thero āha—“dukkaraṁ, mahārāja, bhagavatā katan”ti. “Kiṁ pana, bhante nāgasena, bhagavatā dukkaraṁ katan”ti. “Dukkaraṁ, mahārāja, bhagavatā kataṁ imesaṁ arūpīnaṁ cittacetasikānaṁ dhammānaṁ ekārammaṇe vattamānānaṁ vavatthānaṁ akkhātaṁ ‘ayaṁ phasso, ayaṁ vedanā, ayaṁ saññā, ayaṁ cetanā, idaṁ cittan’”ti.
“bhante nāgasena, dukkaraṁ nu kho bhagavatā katan”ti?
“dukkaraṁ, mahārāja, bhagavatā katan”ti.
“Kiṁ pana, bhante nāgasena, bhagavatā dukkaraṁ katan”ti.
“Dukkaraṁ, mahārāja, bhagavatā kataṁ imesaṁ arūpīnaṁ cittacetasikānaṁ dhammānaṁ ekārammaṇe vattamānānaṁ vavatthānaṁ akkhātaṁ ‘ayaṁ phasso, ayaṁ vedanā, ayaṁ saññā, ayaṁ cetanā, idaṁ cittan’”ti.
Rājā āha—“bhante nāgasena, dukkaraṁ nu kho bhagavatā katan”ti? Thero āha—“dukkaraṁ, mahārāja, bhagavatā katan”ti. “Kiṁ pana, bhante nāgasena, bhagavatā dukkaraṁ katan”ti. “Dukkaraṁ, mahārāja, bhagavatā kataṁ imesaṁ arūpīnaṁ cittacetasikānaṁ dhammānaṁ ekārammaṇe vattamānānaṁ vavatthānaṁ akkhātaṁ ‘ayaṁ phasso, ayaṁ vedanā, ayaṁ saññā, ayaṁ cetanā, idaṁ cittan’”ti.
“Opammaṁ karohī”ti. “Yathā, mahārāja, kocideva puriso nāvāya mahāsamuddaṁ ajjhogāhetvā hatthapuṭena udakaṁ gahetvā jivhāya sāyitvā jāneyya nu kho, mahārāja, so puriso ‘idaṁ gaṅgāya udakaṁ, idaṁ yamunāya udakaṁ, idaṁ aciravatiyā udakaṁ, idaṁ sarabhuyā udakaṁ, idaṁ mahiyā udakan’”ti? “Dukkaraṁ, bhante, jānitun”ti. “Ito dukkarataraṁ kho, mahārāja, bhagavatā kataṁ imesaṁ arūpīnaṁ cittacetasikānaṁ dhammānaṁ ekārammaṇe vattamānānaṁ vavatthānaṁ akkhātaṁ ‘ayaṁ phasso, ayaṁ vedanā, ayaṁ saññā, ayaṁ cetanā, idaṁ cittan’”ti. “Suṭṭhu, bhante”ti rājā abbhānumodīti.
“Yathā, mahārāja, kocideva puriso nāvāya mahāsamuddaṁ ajjhogāhetvā hatthapuṭena udakaṁ gahetvā jivhāya sāyitvā jāneyya nu kho, mahārāja, so puriso ‘idaṁ gaṅgāya udakaṁ, idaṁ yamunāya udakaṁ, idaṁ aciravatiyā udakaṁ, idaṁ sarabhuyā udakaṁ, idaṁ mahiyā udakan’”ti?
“Dukkaraṁ, bhante, jānitun”ti.
“Ito dukkarataraṁ kho, mahārāja, bhagavatā kataṁ imesaṁ arūpīnaṁ cittacetasikānaṁ dhammānaṁ ekārammaṇe vattamānānaṁ vavatthānaṁ akkhātaṁ ‘ayaṁ phasso, ayaṁ vedanā, ayaṁ saññā, ayaṁ cetanā, idaṁ cittan’”ti.
“Suṭṭhu, bhante”ti rājā abbhānumodīti.
“Opammaṁ karohī”ti. “Yathā, mahārāja, kocideva puriso nāvāya mahāsamuddaṁ ajjhogāhetvā hatthapuṭena udakaṁ gahetvā jivhāya sāyitvā jāneyya nu kho, mahārāja, so puriso ‘idaṁ gaṅgāya udakaṁ, idaṁ yamunāya udakaṁ, idaṁ aciravatiyā udakaṁ, idaṁ sarabhuyā udakaṁ, idaṁ mahiyā udakan’”ti? “Dukkaraṁ, bhante, jānitun”ti. “Ito dukkarataraṁ kho, mahārāja, bhagavatā kataṁ imesaṁ arūpīnaṁ cittacetasikānaṁ dhammānaṁ ekārammaṇe vattamānānaṁ vavatthānaṁ akkhātaṁ ‘ayaṁ phasso, ayaṁ vedanā, ayaṁ saññā, ayaṁ cetanā, idaṁ cittan’”ti. “Suṭṭhu, bhante”ti rājā abbhānumodīti.
Arūpadhammavavatthānadukkarapañho soḷasamo. *Arūpadhammavavatthānadukkarapañho → arūpavavatthabhāvadukkarapañho (maku)
Arūpadhammavavatthānadukkarapañho soḷasamo. *Arūpadhammavavatthānadukkarapañho → arūpavavatthabhāvadukkarapañho (maku)
Arūpadhammavavatthānadukkarapañho soḷasamo. *Arūpadhammavavatthānadukkarapañho → arūpavavatthabhāvadukkarapañho (maku)
Arūpadhammavavatthānavaggo sattamo.
Arūpadhammavavatthānavaggo sattamo.
Arūpadhammavavatthānavaggo sattamo.
Imasmiṁ vagge soḷasa pañhā.
Imasmiṁ vagge soḷasa pañhā.
Imasmiṁ vagge soḷasa pañhā.