Entonces, cierto monje se acercó al Bienaventurado, le rindió homenaje y, sentándose a un lado, le dijo:
“Venerable Señor, sería bueno si el Bienaventurado me enseñara el Dhamma en resumen, de este modo, habiendo oído el Dhamma del Bienaventurado, podría morar en soledad, retirado, diligente, fervoroso y resuelto”.
“En ese caso, monje, purifica el comienzo mismo de los estados saludables. ¿Y cuál es el comienzo de los estados saludables? He aquí, monje, habiendo abandonado la mala conducta corporal, deberás desarrollar una buena conducta corporal. Habiendo abandonado la mala conducta verbal, deberás desarrollar una buena conducta verbal. Habiendo abandonado la mala conducta mental, deberás desarrollar una buena conducta mental. Monje, cuando después de haber abandonado la mala conducta corporal… hayas desarrollado una buena conducta mental, entonces, basado en la virtud y establecido en la virtud, deberás desarrollar los cuatro fundamentos de la atención consciente.
“¿Cuáles cuatro? He aquí, monje, un monje permanece contemplando el cuerpo en el cuerpo… las sensaciones en las sensaciones… la mente en la mente… los fenómenos [mentales] en los fenómenos [mentales], con fervor, clara comprensión y atención consciente, habiendo eliminado la codicia y desagrado respecto al mundo.
“Monje, cuando basado en la virtud y establecido en la virtud, desarrollas estos cuatro fundamentos de la atención consciente de esta manera—tanto de día como de noche—, entonces solo podrás esperar un aumento de los estados saludables, no una disminución”.
Entonces, aquel monje… llegó a ser uno de los arahants.
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami …pe…
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami …pe…
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami …pe…
“sādhu me, bhante, bhagavā saṅkhittena dhammaṁ desetu, yamahaṁ bhagavato dhammaṁ sutvā eko vūpakaṭṭho appamatto ātāpī pahitatto vihareyyan”ti.
“sādhu me, bhante, bhagavā saṅkhittena dhammaṁ desetu, yamahaṁ bhagavato dhammaṁ sutvā eko vūpakaṭṭho appamatto ātāpī pahitatto vihareyyan”ti.
“sādhu me, bhante, bhagavā saṅkhittena dhammaṁ desetu, yamahaṁ bhagavato dhammaṁ sutvā eko vūpakaṭṭho appamatto ātāpī pahitatto vihareyyan”ti.
“Tasmātiha tvaṁ, bhikkhu, ādimeva visodhehi kusalesu dhammesu. Ko cādi kusalānaṁ dhammānaṁ? Idha tvaṁ, bhikkhu, kāyaduccaritaṁ pahāya kāyasucaritaṁ bhāvessasi. Vacīduccaritaṁ pahāya vacīsucaritaṁ bhāvessasi. Manoduccaritaṁ pahāya manosucaritaṁ bhāvessasi. Yato kho tvaṁ, bhikkhu, kāyaduccaritaṁ pahāya kāyasucaritaṁ bhāvessasi, vacīduccaritaṁ pahāya vacīsucaritaṁ bhāvessasi, manoduccaritaṁ pahāya manosucaritaṁ bhāvessasi, tato tvaṁ, bhikkhu, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya cattāro satipaṭṭhāne bhāveyyāsi.
“Tasmātiha tvaṁ, bhikkhu, ādimeva visodhehi kusalesu dhammesu.
Ko cādi kusalānaṁ dhammānaṁ?
Idha tvaṁ, bhikkhu, kāyaduccaritaṁ pahāya kāyasucaritaṁ bhāvessasi.
Vacīduccaritaṁ pahāya vacīsucaritaṁ bhāvessasi.
Manoduccaritaṁ pahāya manosucaritaṁ bhāvessasi.
Yato kho tvaṁ, bhikkhu, kāyaduccaritaṁ pahāya kāyasucaritaṁ bhāvessasi, vacīduccaritaṁ pahāya vacīsucaritaṁ bhāvessasi, manoduccaritaṁ pahāya manosucaritaṁ bhāvessasi, tato tvaṁ, bhikkhu, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya cattāro satipaṭṭhāne bhāveyyāsi.
“Tasmātiha tvaṁ, bhikkhu, ādimeva visodhehi kusalesu dhammesu. Ko cādi kusalānaṁ dhammānaṁ? Idha tvaṁ, bhikkhu, kāyaduccaritaṁ pahāya kāyasucaritaṁ bhāvessasi. Vacīduccaritaṁ pahāya vacīsucaritaṁ bhāvessasi. Manoduccaritaṁ pahāya manosucaritaṁ bhāvessasi. Yato kho tvaṁ, bhikkhu, kāyaduccaritaṁ pahāya kāyasucaritaṁ bhāvessasi, vacīduccaritaṁ pahāya vacīsucaritaṁ bhāvessasi, manoduccaritaṁ pahāya manosucaritaṁ bhāvessasi, tato tvaṁ, bhikkhu, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya cattāro satipaṭṭhāne bhāveyyāsi.
Katame cattāro? Idha tvaṁ, bhikkhu, kāye kāyānupassī viharāhi ātāpī sampajāno satimā, vineyya loke abhijjhādomanassaṁ; vedanāsu …pe… citte …pe… dhammesu dhammānupassī viharāhi ātāpī sampajāno satimā, vineyya loke abhijjhādomanassaṁ. Yato kho tvaṁ, bhikkhu, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāvessasi, tato tuyhaṁ, bhikkhu, yā ratti vā divaso vā āgamissati vuddhiyeva pāṭikaṅkhā kusalesu dhammesu, no parihānī”ti …pe…
Idha tvaṁ, bhikkhu, kāye kāyānupassī viharāhi ātāpī sampajāno satimā, vineyya loke abhijjhādomanassaṁ;
dhammesu dhammānupassī viharāhi ātāpī sampajāno satimā, vineyya loke abhijjhādomanassaṁ.
Yato kho tvaṁ, bhikkhu, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāvessasi, tato tuyhaṁ, bhikkhu, yā ratti vā divaso vā āgamissati vuddhiyeva pāṭikaṅkhā kusalesu dhammesu, no parihānī”ti …pe…
Katame cattāro? Idha tvaṁ, bhikkhu, kāye kāyānupassī viharāhi ātāpī sampajāno satimā, vineyya loke abhijjhādomanassaṁ; vedanāsu …pe… citte …pe… dhammesu dhammānupassī viharāhi ātāpī sampajāno satimā, vineyya loke abhijjhādomanassaṁ. Yato kho tvaṁ, bhikkhu, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāvessasi, tato tuyhaṁ, bhikkhu, yā ratti vā divaso vā āgamissati vuddhiyeva pāṭikaṅkhā kusalesu dhammesu, no parihānī”ti …pe…
aññataro ca pana so bhikkhu arahataṁ ahosīti.
aññataro ca pana so bhikkhu arahataṁ ahosīti.
aññataro ca pana so bhikkhu arahataṁ ahosīti.