Esto he escuchado:
En una ocasión el Bienaventurado estaba morando en la arboleda de Jeta del parque de Anathapindika, cerca de Savatthi. Estando allí, el Bienaventurado de dirigió a los monjes: “Monjes.”—“Sí, Venerable SeñorbhanteEn los textos pali, se usa como vocativo para dirigirse al Buddha o a un monje budista. En el uso moderno a menudo se emplea también como título.Ver en el glosario”, respondieron aquellos monjes y el Bienaventurado continuó:
“Monjes, una vez, en el pasado remoto los asurasasuraUna raza de seres que, como los Titanes de la mitología griega, lucharon contra los devas por la soberanía de los cielos y perdieron. Ver apāya-bhūmi.Ver en el glosario marcharon en contra de los devasdevaLiteralmente, «ser resplandeciente»: un habitante de los reinos celestiales (ver sagga y sugati). Los tres términos deva, devatā y devaputta son sinónimos.Ver en el glosario . Entonces Sakka, el señor de los devas se dirigió a Susima, un deva joven de esta manera…”.
El suttasuttaLiteralmente, «hilo»; un discurso o sermón del Buddha o sus discípulos contemporáneos. En los textos tempranos, el término sutta se usa en su sentido familiar como un discurso, pero también se usa en un sentido más restringido para referirse a una sección de los discursos, probablemente refiriéndose a resúmenes o breves exposiciones. En este sentido también se usa del código monástico (pātimokkha). Después de la muerte del Buddha los suttas fueron originalmente transmitidos en tradición oral. (Sánscrito: sūtra)Ver en el glosario es idéntico que el anterior, con la excepción que se trata de Susima.
Sāvatthiyaṁ.
Sāvatthiyaṁ.
Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi: “bhikkhavo”ti.
Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi:
Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi: “bhikkhavo”ti.
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ.
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
“Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, asurā deve abhiyaṁsu.
“Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, asurā deve abhiyaṁsu.
“Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, asurā deve abhiyaṁsu.
Atha kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi:*susīmaṁ → susimaṁ (sya-all, km, mr) ‘ete, tāta susīma, asurā deve abhiyanti. Gaccha, tāta susīma, asure paccuyyāhī’ti.
Atha kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi:*susīmaṁ → susimaṁ (sya-all, km, mr)
‘ete, tāta susīma, asurā deve abhiyanti.
Gaccha, tāta susīma, asure paccuyyāhī’ti.
Atha kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi:*susīmaṁ → susimaṁ (sya-all, km, mr)‘ete, tāta susīma, asurā deve abhiyanti. Gaccha, tāta susīma, asure paccuyyāhī’ti.
‘Evaṁ, bhaddantavā’ti kho, bhikkhave, susīmo devaputto sakkassa devānamindassa paṭissutvā pamādaṁ āpādesi.
‘Evaṁ, bhaddantavā’ti kho, bhikkhave, susīmo devaputto sakkassa devānamindassa paṭissutvā pamādaṁ āpādesi.
‘Evaṁ, bhaddantavā’ti kho, bhikkhave, susīmo devaputto sakkassa devānamindassa paṭissutvā pamādaṁ āpādesi.
Dutiyampi kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi …pe… dutiyampi pamādaṁ āpādesi.
Dutiyampi kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi …pe…
dutiyampi pamādaṁ āpādesi.
Dutiyampi kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi …pe… dutiyampi pamādaṁ āpādesi.
Tatiyampi kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi …pe… tatiyampi pamādaṁ āpādesi.
Tatiyampi kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi …pe…
tatiyampi pamādaṁ āpādesi.
Tatiyampi kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ āmantesi …pe… tatiyampi pamādaṁ āpādesi.
Atha kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ gāthāya ajjhabhāsi:
Atha kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ gāthāya ajjhabhāsi:
Atha kho, bhikkhave, sakko devānamindo susīmaṁ devaputtaṁ gāthāya ajjhabhāsi:
‘Anuṭṭhahaṁ avāyāmaṁ, sukhaṁ yatrādhigacchati; Susīma tattha gacchāhi, mañca tattheva pāpayā’ti.
mañca tattheva pāpayā’ti.
‘Anuṭṭhahaṁ avāyāmaṁ, sukhaṁ yatrādhigacchati; Susīma tattha gacchāhi, mañca tattheva pāpayā’ti.
‘Alasvassa anuṭṭhātā, na ca kiccāni kāraye; Sabbakāmasamiddhassa, taṁ me sakka varaṁ disā’ti.
taṁ me sakka varaṁ disā’ti.
‘Alasvassa anuṭṭhātā, na ca kiccāni kāraye; Sabbakāmasamiddhassa, taṁ me sakka varaṁ disā’ti.
‘Yatthālaso anuṭṭhātā, accantaṁ sukhamedhati; Susīma tattha gacchāhi, mañca tattheva pāpayā’ti.
mañca tattheva pāpayā’ti.
‘Yatthālaso anuṭṭhātā, accantaṁ sukhamedhati; Susīma tattha gacchāhi, mañca tattheva pāpayā’ti.
‘Akammunā devaseṭṭha, sakka vindemu yaṁ sukhaṁ; Asokaṁ anupāyāsaṁ, taṁ me sakka varaṁ disā’ti.
sakka vindemu yaṁ sukhaṁ;
taṁ me sakka varaṁ disā’ti.
‘Akammunā devaseṭṭha, sakka vindemu yaṁ sukhaṁ; Asokaṁ anupāyāsaṁ, taṁ me sakka varaṁ disā’ti.
‘Sace atthi akammena, koci kvaci na jīvati; Nibbānassa hi so maggo, susīma tattha gacchāhi; Mañca tattheva pāpayā’ti.
Mañca tattheva pāpayā’ti.
‘Sace atthi akammena, koci kvaci na jīvati; Nibbānassa hi so maggo, susīma tattha gacchāhi; Mañca tattheva pāpayā’ti.
So hi nāmanāmaOriginalmente se refería a la función psicológica central de conceptualizar y nombrar cosas. Gradualmente evolucionó para abarcar todos los fenómenos mentales. En los suttas a veces se define como vedanā (sensación), saññā (percepción), cetanā (intención, volición), phassa (contacto sensorial), y manasikāra (atención, advertencia). Comparar con rūpa. En el Abhidhamma, nāma pasó a referirse a los componentes mentales de los cinco khandhas.Ver en el glosario, bhikkhave, sakko devānamindo sakaṁ puññaphalaṁ upajīvamāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ issariyādhipaccaṁ rajjaṁ kārento uṭṭhānavīriyassa vaṇṇavādī bhavissati. Idha kho taṁ, bhikkhave, sobhetha, yaṁ tumhe evaṁ svākkhāte dhammavinaye pabbajitā samānā uṭṭhaheyyātha ghaṭeyyātha vāyameyyātha appattassa pattiyā, anadhigatassa adhigamāya, asacchikatassa sacchikiriyāyā”ti.
So hi
nāmanāmaOriginalmente se refería a la función psicológica central de conceptualizar y nombrar cosas. Gradualmente evolucionó para abarcar todos los fenómenos mentales. En los suttas a veces se define como vedanā (sensación), saññā (percepción), cetanā (intención, volición), phassa (contacto sensorial), y manasikāra (atención, advertencia). Comparar con rūpa. En el Abhidhamma, nāma pasó a referirse a los componentes mentales de los cinco khandhas.Ver en el glosario, bhikkhave, sakko devānamindo sakaṁ puññaphalaṁ upajīvamāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ issariyādhipaccaṁ rajjaṁ kārento uṭṭhānavīriyassa vaṇṇavādī bhavissati.
Idha kho taṁ, bhikkhave, sobhetha, yaṁ tumhe evaṁ svākkhāte dhammavinaye pabbajitā samānā uṭṭhaheyyātha ghaṭeyyātha vāyameyyātha appattassa pattiyā, anadhigatassa adhigamāya, asacchikatassa sacchikiriyāyā”ti.
So hi nāmanāmaOriginalmente se refería a la función psicológica central de conceptualizar y nombrar cosas. Gradualmente evolucionó para abarcar todos los fenómenos mentales. En los suttas a veces se define como vedanā (sensación), saññā (percepción), cetanā (intención, volición), phassa (contacto sensorial), y manasikāra (atención, advertencia). Comparar con rūpa. En el Abhidhamma, nāma pasó a referirse a los componentes mentales de los cinco khandhas.Ver en el glosario, bhikkhave, sakko devānamindo sakaṁ puññaphalaṁ upajīvamāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ issariyādhipaccaṁ rajjaṁ kārento uṭṭhānavīriyassa vaṇṇavādī bhavissati. Idha kho taṁ, bhikkhave, sobhetha, yaṁ tumhe evaṁ svākkhāte dhammavinaye pabbajitā samānā uṭṭhaheyyātha ghaṭeyyātha vāyameyyātha appattassa pattiyā, anadhigatassa adhigamāya, asacchikatassa sacchikiriyāyā”ti.