El sutta empieza con los mismos dos primeros párrafos del sutta anterior.
“¿Qué piensas, monje, consideras el ojo así: ‘eso no es mío, eso no soy yo, ese no es mi ser?’”
“Sí, venerable señor.”
“¡Bien, monje! Y es allí donde deberías ver claramente el ojo tal como realmente es con la correcta sabiduría así: ‘eso no es mío, eso no soy yo, ese no es mi ser’. De esta manera debe ser abandonada por ti esa primera base para el contacto, para la no renovación de futuras existencias.
“¿Consideras el oído… la nariz… la lengua… el cuerpo… la mente así: ‘eso no es mío, eso no soy yo, ese no es mi ser?’”
“Sí, venerable señor.”
“¡Bien, monje! Y es allí donde deberías ver claramente el ojo tal como realmente es con la correcta sabiduría así: ‘eso no es mío, eso no soy yo, ese no es mi ser’. De esta manera debe ser abandonada por ti esa sexta base para el contacto, para la no renovación de futuras existencias”.
“Yo hi koci, bhikkhave, bhikkhu channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāti. Avusitaṁ tena brahmacariyaṁ, ārakā so imasmā dhammavinayā”ti.
“Yo hi koci, bhikkhave, bhikkhu channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāti.
Avusitaṁ tena brahmacariyaṁ, ārakā so imasmā dhammavinayā”ti.
“Yo hi koci, bhikkhave, bhikkhu channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāti. Avusitaṁ tena brahmacariyaṁ, ārakā so imasmā dhammavinayā”ti.
Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca: “etthāhaṁ, bhante, anassasaṁ panassasaṁ. Ahañhi, bhante, channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāmī”ti.
Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
“etthāhaṁ, bhante, anassasaṁ panassasaṁ.
Ahañhi, bhante, channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāmī”ti.
Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca: “etthāhaṁ, bhante, anassasaṁ panassasaṁ. Ahañhi, bhante, channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāmī”ti.
“Taṁ kiṁ maññasi, bhikkhu, cakkhuṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Taṁ kiṁ maññasi, bhikkhu,
cakkhuṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Taṁ kiṁ maññasi, bhikkhu, cakkhuṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Evaṁ, bhante”.
“Evaṁ, bhante”.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, cakkhu ‘netaṁ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ paṭhamaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāya …pe….
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, cakkhu ‘netaṁ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati.
Evaṁ te etaṁ paṭhamaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāya …pe….
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, cakkhu ‘netaṁ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ paṭhamaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāya …pe….
“Jivhaṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Jivhaṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Jivhaṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Evaṁ, bhante”.
“Evaṁ, bhante”.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, jivhā ‘netaṁ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ catutthaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāya …pe….
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, jivhā ‘netaṁ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ catutthaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāya …pe….
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, jivhā ‘netaṁ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ catutthaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāya …pe….
“Manaṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Manaṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Manaṁ ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti samanupassasī”ti?
“Evaṁ, bhante”.
“Evaṁ, bhante”.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, mano ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ chaṭṭhaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāyā”ti.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, mano ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati.
Evaṁ te etaṁ chaṭṭhaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāyā”ti.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, mano ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati. Evaṁ te etaṁ chaṭṭhaṁ phassāyatanaṁ pahīnaṁ bhavissati āyatiṁ apunabbhavāyā”ti.