KARUNAPURA SUTTA PIṬAKA
KARUNAPURA Biblioteca de suttas

Colección de Suttas

Selecciona un sutta o una sección

La ficha activa reflejará aquí el sutta, sección o mapa seleccionado.

Diagnóstico
Esperando inicialización…
Preparando biblioteca…
Cargando árbol…
Mapa
Discursos Numerados
2. El capítulo sobre el carretero

Giro de la rueda

Aṅguttara Nikāya
2. Rathakāravagga
Cakkavattisutta
Discursos Numerados
2. El capítulo sobre el carretero
Giro de la rueda
Aṅguttara Nikāya
2. Rathakāravagga
Cakkavattisutta
Giro de la rueda

Tanto los Monarcas que Giran la Rueda como los Buddhas se apoyan en el principio como autoridad.

Ruta suttaAN 3.14Sutta Piṭaka › Aṅguttara Nikāya › 3. Tikanipāta › 1. Paṭhamapaṇṇāsaka › 2. Rathakāravagga › Cakkavattisutta
← Suttas
Versiones de traducción
Vista:
Datos de publicación
SuttaCentral
https://suttacentral.net/an3.14/es/isidatta
Título de la publicación
Discursos Numerados
Traductor
Isidatta
Título raíz
Aṅguttaranikāya
Idioma de traducción
Español
Idioma raíz
Pali
Source
https://suttacentral.net/
Número de publicación
sc-es-an-isidatta

“Monjes, incluso el monarca que gira la rueda, el recto rey que gobierna con el Dhamma, no ha girado la rueda sin un rey encima de él”.

Cuando esto fue dicho, un cierto monje dijo al Bienaventurado: “Pero, Venerable Señor, ¿quién es aquel rey por encima del monarca que gira la rueda, el recto rey que gobierna con el Dhamma?”.

“Es el Dhamma, monje”, respondió el Bienaventurado [y continuó:]

“He aquí, monje, el monarca que gira la rueda, el recto rey que gobierna con el Dhamma, apoyándose en el Dhamma, honrando, respetando y venerando el Dhamma, tomando el Dhamma como su estandarte, bandera y autoridad, provee al pueblo una recta protección, albergue y guarida. Además, monje, el monarca que gira la rueda, el recto rey que gobierna con el Dhamma, apoyándose en el Dhamma, honrando, respetando y venerando el Dhamma, tomando el Dhamma como su estandarte, bandera y autoridad, provee una recta protección, albergue y guarida también a los vasallos khattiyas, al ejercito, a los brahmanes y hombres hogareños, a la gente del campo y la ciudad, a los ascetas y brahmanes, a los animales y los pájaros. Habiendo proveído al pueblo semejante recta protección, albergue y guarida, el monarca que gira la rueda, el recto rey que gobierna con el Dhamma, gira la rueda solamente a través del Dhamma, rueda que no puede ser girada atrás por ningún ser humano hostil.

“Además, monje, el Tathagata, el Arahant, el Perfectamente Iluminado, el recto rey del Dhamma, apoyándose en el Dhamma, honrando, respetando y venerando el Dhamma, tomando el Dhamma como su estandarte, bandera y autoridad, provee una recta protección, albergue y guarida con respecto a las acciones corporales diciendo: ‘Estas y estas acciones corporales deberían ser cultivadas; estas y estas acciones corporales no deberían ser cultivadas’.

“Además, monje, el Tathagata, el Arahant, el Perfectamente Iluminado, el recto rey del Dhamma, apoyándose en el Dhamma, honrando, respetando y venerando el Dhamma, tomando el Dhamma como su estandarte, bandera y autoridad, provee una recta protección, albergue y guarida con respecto a las acciones verbales diciendo: ‘Estas y estas acciones verbales deberían ser cultivadas; estas y estas acciones verbales no deberían ser cultivadas’.

“Además, monje, el Tathagata, el Arahant, el Perfectamente Iluminado, el recto rey del Dhamma, apoyándose en el Dhamma, honrando, respetando y venerando el Dhamma, tomando el Dhamma como su estandarte, bandera y autoridad, provee una recta protección, albergue y guarida con respecto a las acciones mentales diciendo: ‘Estas y estas acciones mentales deberían ser cultivadas; estas y estas acciones mentales no deberían ser cultivadas’.

“Habiendo proveído semejante recta protección, albergue y guarida en consideración a las acciones corporales, verbales y mentales, el Tathagata, el Arahant, el Perfectamente Iluminado, el recto rey del Dhamma pone en marcha la insuperable rueda del Dhamma solamente a través del Dhamma, rueda que no puede dar marcha atrás por asceta, brahmán, deva, Mara, Brahma ni nadie en el mundo”.

“Yopi so, bhikkhave, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā sopi na arājakaṁ cakkaṁ vattetī”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:

“Yopi so, bhikkhave, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā sopi na arājakaṁ cakkaṁ vattetī”ti.
Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:

“Yopi so, bhikkhave, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā sopi na arājakaṁ cakkaṁ vattetī”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:

“ko pana, bhante, rañño cakkavattissa dhammikassa dhammarañño rājā”ti? *dhammarañño rājā”ti → cakkanti (mr)

“ko pana, bhante, rañño cakkavattissa dhammikassa dhammarañño rājā”ti? *dhammarañño rājā”ti → cakkanti (mr)

“ko pana, bhante, rañño cakkavattissa dhammikassa dhammarañño rājā”ti? *dhammarañño rājā”ti → cakkanti (mr)

“Dhammo, bhikkhū”ti bhagavā avoca:

“Dhammo, bhikkhū”ti bhagavā avoca:

“Dhammo, bhikkhū”ti bhagavā avoca:

“idha, bhikkhu, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati antojanasmiṁ. *garuṁ karonto → garukaronto (bj, sya-all, km, pts1ed)

“idha, bhikkhu, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati antojanasmiṁ. *garuṁ karonto → garukaronto (bj, sya-all, km, pts1ed)

“idha, bhikkhu, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati antojanasmiṁ. *garuṁ karonto → garukaronto (bj, sya-all, km, pts1ed)

Puna caparaṁ, bhikkhu, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati khattiyesu, anuyantesu, balakāyasmiṁ, brāhmaṇagahapatikesu, negamajānapadesu, samaṇabrāhmaṇesu, migapakkhīsu. *anuyantesu → anuyuttesu (bj, pts1ed)Sa kho so bhikkhu rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā antojanasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā khattiyesu …pe… anuyantesu, balakāyasmiṁ, brāhmaṇagahapatikesu, negamajānapadesu, samaṇabrāhmaṇesu, migapakkhīsu, dhammeneva cakkaṁ vatteti. Taṁ hoti cakkaṁ appaṭivattiyaṁ kenaci manussabhūtena paccatthikena pāṇinā.

Puna caparaṁ, bhikkhu, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati khattiyesu, anuyantesu, balakāyasmiṁ, brāhmaṇagahapatikesu, negamajānapadesu, samaṇabrāhmaṇesu, migapakkhīsu. *anuyantesu → anuyuttesu (bj, pts1ed)
Sa kho so bhikkhu rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā antojanasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā khattiyesu …pe… anuyantesu, balakāyasmiṁ, brāhmaṇagahapatikesu, negamajānapadesu, samaṇabrāhmaṇesu, migapakkhīsu, dhammeneva cakkaṁ vatteti.
Taṁ hoti cakkaṁ appaṭivattiyaṁ kenaci manussabhūtena paccatthikena pāṇinā.

Puna caparaṁ, bhikkhu, rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati khattiyesu, anuyantesu, balakāyasmiṁ, brāhmaṇagahapatikesu, negamajānapadesu, samaṇabrāhmaṇesu, migapakkhīsu. *anuyantesu → anuyuttesu (bj, pts1ed)Sa kho so bhikkhu rājā cakkavattī dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā antojanasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā khattiyesu …pe… anuyantesu, balakāyasmiṁ, brāhmaṇagahapatikesu, negamajānapadesu, samaṇabrāhmaṇesu, migapakkhīsu, dhammeneva cakkaṁ vatteti. Taṁ hoti cakkaṁ appaṭivattiyaṁ kenaci manussabhūtena paccatthikena pāṇinā.

Evamevaṁ kho, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati kāyakammasmiṁ: *bhikkhu → bhikkhave (mr)‘evarūpaṁ kāyakammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ kāyakammaṁ na sevitabban’ti.

Evamevaṁ kho, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati kāyakammasmiṁ: *bhikkhu → bhikkhave (mr)
‘evarūpaṁ kāyakammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ kāyakammaṁ na sevitabban’ti.

Evamevaṁ kho, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati kāyakammasmiṁ: *bhikkhu → bhikkhave (mr)‘evarūpaṁ kāyakammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ kāyakammaṁ na sevitabban’ti.

Puna caparaṁ, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati vacīkammasmiṁ: ‘evarūpaṁ vacīkammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ vacīkammaṁ na sevitabban’ti …pe… manokammasmiṁ: ‘evarūpaṁ manokammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ manokammaṁ na sevitabban’ti.

Puna caparaṁ, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati vacīkammasmiṁ:
‘evarūpaṁ vacīkammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ vacīkammaṁ na sevitabban’ti …pe… manokammasmiṁ:
‘evarūpaṁ manokammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ manokammaṁ na sevitabban’ti.

Puna caparaṁ, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahati vacīkammasmiṁ: ‘evarūpaṁ vacīkammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ vacīkammaṁ na sevitabban’ti …pe… manokammasmiṁ: ‘evarūpaṁ manokammaṁ sevitabbaṁ, evarūpaṁ manokammaṁ na sevitabban’ti.

Sa kho so, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā kāyakammasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā vacīkammasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā manokammasmiṁ, dhammeneva anuttaraṁ dhammacakkaṁ pavatteti. Taṁ hoti cakkaṁ appaṭivattiyaṁ samaṇena vā brāhmaṇena vā devena vā mārena vā brahmunā vā kenaci vā lokasmin”ti.

Sa kho so, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā kāyakammasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā vacīkammasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā manokammasmiṁ, dhammeneva anuttaraṁ dhammacakkaṁ pavatteti.
Taṁ hoti cakkaṁ appaṭivattiyaṁ samaṇena vā brāhmaṇena vā devena vā mārena vā brahmunā vā kenaci vā lokasmin”ti.

Sa kho so, bhikkhu, tathāgato arahaṁ sammāsambuddho dhammiko dhammarājā dhammaṁyeva nissāya dhammaṁ sakkaronto dhammaṁ garuṁ karonto dhammaṁ apacāyamāno dhammaddhajo dhammaketu dhammādhipateyyo dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā kāyakammasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā vacīkammasmiṁ, dhammikaṁ rakkhāvaraṇaguttiṁ saṁvidahitvā manokammasmiṁ, dhammeneva anuttaraṁ dhammacakkaṁ pavatteti. Taṁ hoti cakkaṁ appaṭivattiyaṁ samaṇena vā brāhmaṇena vā devena vā mārena vā brahmunā vā kenaci vā lokasmin”ti.

Catutthaṁ.

Catutthaṁ.

Catutthaṁ.

AnteriorEsperanzasAN 3.13·ĀsaṁsasuttaPersonas que no tienen esperanza, que tienen esperanza y que han acabado con la esperanza.SiguienteSobre PacetanaAN 3.15·SacetanasuttaLa calidad toma tiempo: la parábola del fabricante de carros.
Gestionar consentimiento

🍪 En KarunaPura usamos cookies para ofrecerte una experiencia más consciente y respetuosa.

Funcionales Siempre activo
Estas cookies son esenciales para el funcionamiento básico de la web y no se pueden desactivar.
Permiten recordar tus ajustes y preferencias para que tu experiencia sea más fluida.
El almacenamiento o acceso técnico es necesario para la finalidad legítima de almacenar preferencias no solicitadas por el abonado o usuario.
Estadísticas
El almacenamiento o acceso técnico que es utilizado exclusivamente con fines estadísticos. Nos ayudan a entender cómo se usa el sitio de forma anónima, para seguir mejorando.
Marketing
Se utilizan para ofrecer contenido personalizado y relevante según tu comportamiento de navegación.
  • Administrar opciones
  • Gestionar los servicios
  • Gestionar {vendor_count} proveedores
  • Leer más sobre estos propósitos
Ver preferencias
  • {title}
  • {title}
  • {title}