“Monjes, he aquí hay una persona particular que surge en el mundo para el perjuicio de mucha gente, para la infelicidad de mucha gente, para la ruina, perjuicio y sufrimiento de mucha gente, devas y seres humanos. Y, ¿quién es aquella persona? Es uno que mantiene el incorrecto punto de vista y tiene una perspectiva equivocada. Él desvía a mucha gente fuera del buen Dhamma y los establece en un mal Dhamma. Ésa es aquella persona particular que surge en el mundo para el perjuicio de mucha gente, para la infelicidad de mucha gente, para la ruina, perjuicio y sufrimiento de mucha gente, devas y seres humanos.
“Monjes, he aquí hay una persona particular que surge en el mundo para el bienestar de mucha gente, para la felicidad de mucha gente, para el bien, bienestar y felicidad de mucha gente, devas y seres humanos. Y, ¿quién es aquella persona? Es uno que mantiene el correcto punto de vista y tiene una perspectiva correcta. Él saca a mucha gente fuera del mal Dhamma y los establece en un buen Dhamma. Ésa es aquella persona particular que surge en el mundo para el bienestar de mucha gente, para la felicidad de mucha gente, para el bien, bienestar y felicidad de mucha gente, devas y seres humanos.
“Monjes, yo no veo otra cosa particular alguna que sea tan censurable que el incorrecto punto de vista. El incorrecto punto de vista es la peor cosa entre todas las censurables.
“Monjes, yo no veo otra persona particular alguna que actúa tanto para el perjuicio de mucha gente, para la infelicidad de mucha gente, para la ruina, perjuicio y sufrimiento de mucha gente, devas y seres humanos, que el hombre hueco Makkhali. Al igual que una trampa en la desembocadura de un río sólo trae perjuicio, sufrimiento, calamidad y desastre para muchos peces, así también el hombre hueco Makkhali es una verdadera “trampa de la gente”, que surgió en el mundo para perjuicio, sufrimiento, calamidad y desastre para muchos seres.
“Monjes, alguien que alienta a otros en el Dhamma y Disciplina mal expuesto, y él que está alentado así, y el que, alentado así, practica de acuerdo con eso, todos generan un gran demérito. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está mal expuesto.
“Monjes, alguien que alienta a otros en el Dhamma y Disciplina bien expuesto, y él que está alentado así, y el que, alentado así, practica de acuerdo con eso, todos generan un gran mérito. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está bien expuesto.
“Monjes, con el Dhamma y Disciplina mal expuesto, la moderación debe ser conocida por el dador, y no por el que recibe. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está mal expuesto.
“Monjes, con el Dhamma y Disciplina bien expuesto, la moderación debe ser conocida por el que recibe, y no por el dador. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está bien expuesto.
“Monjes, quien hace surgir la energía en el Dhamma y Disciplina mal expuesto mora en el sufrimiento. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está mal expuesto.
“Monjes, quien es perezoso en el Dhamma y Disciplina bien expuesto mora en el sufrimiento. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está bien expuesto.
“Monjes, quien es perezoso en el Dhamma y Disciplina mal expuesto mora en la felicidad. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está mal expuesto.
“Monjes, quien hace surgir la energía en el Dhamma y Disciplina bien expuesto mora en la felicidad. Y, ¿por qué así? Porque aquel Dhamma está bien expuesto.
“Monjes, así como incluso una cantidad insignificante de excremento huele mal, así yo no alabo incluso una cantidad insignificante de existencia, incluso por una fracción de segundo.
“Monjes, así como incluso una cantidad insignificante de orina huele mal… una cantidad insignificante de saliva huele mal… una cantidad insignificante de pus huele mal… una cantidad insignificante de sangre huele mal, así yo no alabo incluso una cantidad insignificante de existencia, incluso por una fracción de segundo”.
26. Tatiyavagga
26. Tatiyavagga
“Ekapuggalo, bhikkhave, loke uppajjamāno uppajjati bahujanaahitāya bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānaṁ. Katamo ekapuggalo? Micchādiṭṭhiko hoti viparītadassano. So bahujanaṁ saddhammā vuṭṭhāpetvā asaddhamme patiṭṭhāpeti. Ayaṁ kho, bhikkhave, ekapuggalo loke uppajjamāno uppajjati bahujanaahitāya bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānan”ti.
“Ekapuggalo, bhikkhave, loke uppajjamāno uppajjati bahujanaahitāya bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānaṁ.
Micchādiṭṭhiko hoti viparītadassano.
So bahujanaṁ saddhammā vuṭṭhāpetvā asaddhamme patiṭṭhāpeti.
Ayaṁ kho, bhikkhave, ekapuggalo loke uppajjamāno uppajjati bahujanaahitāya bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānan”ti.
“Ekapuggalo, bhikkhave, loke uppajjamāno uppajjati bahujanaahitāya bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānaṁ. Katamo ekapuggalo? Micchādiṭṭhiko hoti viparītadassano. So bahujanaṁ saddhammā vuṭṭhāpetvā asaddhamme patiṭṭhāpeti. Ayaṁ kho, bhikkhave, ekapuggalo loke uppajjamāno uppajjati bahujanaahitāya bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānan”ti.
“Ekapuggalo, bhikkhave, loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya, bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya devamanussānaṁ. Katamo ekapuggalo? Sammādiṭṭhiko hoti aviparītadassano. So bahujanaṁ asaddhammā vuṭṭhāpetvā saddhamme patiṭṭhāpeti. Ayaṁ kho, bhikkhave, ekapuggalo loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya, bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya devamanussānan”ti.
“Ekapuggalo, bhikkhave, loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya, bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya devamanussānaṁ.
Sammādiṭṭhiko hoti aviparītadassano.
So bahujanaṁ asaddhammā vuṭṭhāpetvā saddhamme patiṭṭhāpeti.
Ayaṁ kho, bhikkhave, ekapuggalo loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya, bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya devamanussānan”ti.
“Ekapuggalo, bhikkhave, loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya, bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya devamanussānaṁ. Katamo ekapuggalo? Sammādiṭṭhiko hoti aviparītadassano. So bahujanaṁ asaddhammā vuṭṭhāpetvā saddhamme patiṭṭhāpeti. Ayaṁ kho, bhikkhave, ekapuggalo loke uppajjamāno uppajjati bahujanahitāya bahujanasukhāya, bahuno janassa atthāya hitāya sukhāya devamanussānan”ti.
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ mahāsāvajjaṁ yathayidaṁ, bhikkhave, micchādiṭṭhi. Micchādiṭṭhiparamāni, bhikkhave, mahāsāvajjānī”ti. *mahāsāvajjānī”ti → vajjānīti (bj, sya-all, km)
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ mahāsāvajjaṁ yathayidaṁ, bhikkhave, micchādiṭṭhi.
Micchādiṭṭhiparamāni, bhikkhave, mahāsāvajjānī”ti. *mahāsāvajjānī”ti → vajjānīti (bj, sya-all, km)
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekadhammampi samanupassāmi yaṁ evaṁ mahāsāvajjaṁ yathayidaṁ, bhikkhave, micchādiṭṭhi. Micchādiṭṭhiparamāni, bhikkhave, mahāsāvajjānī”ti. *mahāsāvajjānī”ti → vajjānīti (bj, sya-all, km)
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekapuggalampi samanupassāmi yo evaṁ bahujanaahitāya paṭipanno bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānaṁ yathayidaṁ, bhikkhave, makkhali moghapuriso. Seyyathāpi, bhikkhave, nadīmukhe khippaṁ uḍḍeyya bahūnaṁ macchānaṁ ahitāya dukkhāya anayāya byasanāya; *khippaṁ → khipaṁ (bj, sya-all, km, pts1ed) | uḍḍeyya → oḍḍeyya (bj); ujjheyya (mr)evamevaṁ kho, bhikkhave, makkhali moghapuriso manussakhippaṁ maññe loke uppanno bahūnaṁ sattānaṁ ahitāya dukkhāya anayāya byasanāyā”ti.
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekapuggalampi samanupassāmi yo evaṁ bahujanaahitāya paṭipanno bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānaṁ yathayidaṁ, bhikkhave, makkhali moghapuriso.
Seyyathāpi, bhikkhave, nadīmukhe khippaṁ uḍḍeyya bahūnaṁ macchānaṁ ahitāya dukkhāya anayāya byasanāya; *khippaṁ → khipaṁ (bj, sya-all, km, pts1ed) | uḍḍeyya → oḍḍeyya (bj); ujjheyya (mr)
evamevaṁ kho, bhikkhave, makkhali moghapuriso manussakhippaṁ maññe loke uppanno bahūnaṁ sattānaṁ ahitāya dukkhāya anayāya byasanāyā”ti.
“Nāhaṁ, bhikkhave, aññaṁ ekapuggalampi samanupassāmi yo evaṁ bahujanaahitāya paṭipanno bahujanaasukhāya, bahuno janassa anatthāya ahitāya dukkhāya devamanussānaṁ yathayidaṁ, bhikkhave, makkhali moghapuriso. Seyyathāpi, bhikkhave, nadīmukhe khippaṁ uḍḍeyya bahūnaṁ macchānaṁ ahitāya dukkhāya anayāya byasanāya; *khippaṁ → khipaṁ (bj, sya-all, km, pts1ed) | uḍḍeyya → oḍḍeyya (bj); ujjheyya (mr)evamevaṁ kho, bhikkhave, makkhali moghapuriso manussakhippaṁ maññe loke uppanno bahūnaṁ sattānaṁ ahitāya dukkhāya anayāya byasanāyā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo ca samādapeti yañca samādapeti yo ca samādapito tathattāya paṭipajjati sabbe te bahuṁ apuññaṁ pasavanti. *samādapeti → samādāpeti (?)Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo ca samādapeti yañca samādapeti yo ca samādapito tathattāya paṭipajjati sabbe te bahuṁ apuññaṁ pasavanti. *samādapeti → samādāpeti (?)
Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo ca samādapeti yañca samādapeti yo ca samādapito tathattāya paṭipajjati sabbe te bahuṁ apuññaṁ pasavanti. *samādapeti → samādāpeti (?)Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo ca samādapeti yañca samādapeti yo ca samādapito tathattāya paṭipajjati sabbe te bahuṁ puññaṁ pasavanti. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo ca samādapeti yañca samādapeti yo ca samādapito tathattāya paṭipajjati sabbe te bahuṁ puññaṁ pasavanti.
Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo ca samādapeti yañca samādapeti yo ca samādapito tathattāya paṭipajjati sabbe te bahuṁ puññaṁ pasavanti. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye dāyakena mattā jānitabbā, no paṭiggāhakena. Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye dāyakena mattā jānitabbā, no paṭiggāhakena.
Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye dāyakena mattā jānitabbā, no paṭiggāhakena. Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye paṭiggāhakena mattā jānitabbā, no dāyakena. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye paṭiggāhakena mattā jānitabbā, no dāyakena.
Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye paṭiggāhakena mattā jānitabbā, no dāyakena. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo āraddhavīriyo so dukkhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo āraddhavīriyo so dukkhaṁ viharati.
Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo āraddhavīriyo so dukkhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo kusīto so dukkhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo kusīto so dukkhaṁ viharati.
Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo kusīto so dukkhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo kusīto so sukhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo kusīto so sukhaṁ viharati.
Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Durakkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo kusīto so sukhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Durakkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo āraddhavīriyo so sukhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo āraddhavīriyo so sukhaṁ viharati.
Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Svākkhāte, bhikkhave, dhammavinaye yo āraddhavīriyo so sukhaṁ viharati. Taṁ kissa hetu? Svākkhātattā, bhikkhave, dhammassā”ti.
“Seyyathāpi, bhikkhave, appamattakopi gūtho duggandho hoti; evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, appamattakampi bhavaṁ na vaṇṇemi, antamaso accharāsaṅghātamattampi”.
“Seyyathāpi, bhikkhave, appamattakopi gūtho duggandho hoti;
evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, appamattakampi bhavaṁ na vaṇṇemi, antamaso accharāsaṅghātamattampi”.
“Seyyathāpi, bhikkhave, appamattakopi gūtho duggandho hoti; evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, appamattakampi bhavaṁ na vaṇṇemi, antamaso accharāsaṅghātamattampi”.
“Seyyathāpi, bhikkhave, appamattakampi muttaṁ duggandhaṁ hoti … appamattakopi kheḷo duggandho hoti … appamattakopi pubbo duggandho hoti … appamattakampi lohitaṁ duggandhaṁ hoti; evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, appamattakampi bhavaṁ na vaṇṇemi, antamaso accharāsaṅghātamattampi”.
“Seyyathāpi, bhikkhave, appamattakampi muttaṁ duggandhaṁ hoti … appamattakopi kheḷo duggandho hoti … appamattakopi pubbo duggandho hoti … appamattakampi lohitaṁ duggandhaṁ hoti;
evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, appamattakampi bhavaṁ na vaṇṇemi, antamaso accharāsaṅghātamattampi”.
“Seyyathāpi, bhikkhave, appamattakampi muttaṁ duggandhaṁ hoti … appamattakopi kheḷo duggandho hoti … appamattakopi pubbo duggandho hoti … appamattakampi lohitaṁ duggandhaṁ hoti; evamevaṁ kho ahaṁ, bhikkhave, appamattakampi bhavaṁ na vaṇṇemi, antamaso accharāsaṅghātamattampi”.
Vaggo tatiyo.
Vaggo tatiyo.