“Monjes, no participan en lo inmortal los que no participan en la contemplación del cuerpo. Los que participan en la contemplación del cuerpo, participan en lo inmortal.
“Monjes, lo inmortal no ha de ser compartido por los que no participan en la contemplación del cuerpo. Lo inmortal ha de ser compartido por los que participan en la contemplación del cuerpo.
“Monjes, caen de lo inmortal los que caen de la contemplación del cuerpo. No caen de lo inmortal los que no caen de la contemplación del cuerpo.
“Monjes, han sido negligentes en lo inmortal los que han sido negligentes en la contemplación del cuerpo. Han sido realizados en lo inmortal los que han sido realizados en la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que son desatentos acerca de lo inmortal, son desatentos acerca de la contemplación del cuerpo. Los que son atentos acerca de lo inmortal son atentos acerca de la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que se han olvidado de lo inmortal, se han olvidado de la contemplación del cuerpo. Los que no se han olvidado de lo inmortal, no se han olvidado de la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que no han perseguido lo inmortal, no han perseguido la contemplación del cuerpo. Los que han perseguido lo inmortal, han perseguido la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que no han desarrollado lo inmortal, no han desarrollado la contemplación del cuerpo. Los que han desarrollado lo inmortal, han desarrollado la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que no han cultivado lo inmortal, no han cultivado la contemplación del cuerpo. Los que han cultivado lo inmortal, han cultivado la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que no han conocido directamente lo inmortal, no han conocido directamente la contemplación del cuerpo. Los que han conocido directamente lo inmortal, han conocido directamente la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que no han comprendido plenamente lo inmortal, no han comprendido plenamente la contemplación del cuerpo. Los que han comprendido plenamente lo inmortal, han comprendido plenamente la contemplación del cuerpo.
“Monjes, los que no han realizado lo inmortal, no han realizado la contemplación del cuerpo. Los que han realizado lo inmortal, han realizado la contemplación del cuerpo”.
31. Amatavagga
31. Amatavagga
“Amataṁ te, bhikkhave, na paribhuñjanti ye kāyagatāsatiṁ na paribhuñjanti. Amataṁ te, bhikkhave, paribhuñjanti ye kāyagatāsatiṁ paribhuñjantī”ti.
“Amataṁ te, bhikkhave, na paribhuñjanti ye kāyagatāsatiṁ na paribhuñjanti.
Amataṁ te, bhikkhave, paribhuñjanti ye kāyagatāsatiṁ paribhuñjantī”ti.
“Amataṁ te, bhikkhave, na paribhuñjanti ye kāyagatāsatiṁ na paribhuñjanti. Amataṁ te, bhikkhave, paribhuñjanti ye kāyagatāsatiṁ paribhuñjantī”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, aparibhuttaṁ yesaṁ kāyagatāsati aparibhuttā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, paribhuttaṁ yesaṁ kāyagatāsati paribhuttā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, aparibhuttaṁ yesaṁ kāyagatāsati aparibhuttā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, paribhuttaṁ yesaṁ kāyagatāsati paribhuttā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, aparibhuttaṁ yesaṁ kāyagatāsati aparibhuttā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, paribhuttaṁ yesaṁ kāyagatāsati paribhuttā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, parihīnaṁ yesaṁ kāyagatāsati parihīnā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, aparihīnaṁ yesaṁ kāyagatāsati aparihīnā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, parihīnaṁ yesaṁ kāyagatāsati parihīnā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, aparihīnaṁ yesaṁ kāyagatāsati aparihīnā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, parihīnaṁ yesaṁ kāyagatāsati parihīnā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, aparihīnaṁ yesaṁ kāyagatāsati aparihīnā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, viraddhaṁ yesaṁ kāyagatāsati viraddhā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, āraddhaṁ yesaṁ kāyagatāsati āraddhā”ti. *āraddhaṁ → aviraddhaṁ (mr)
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, viraddhaṁ yesaṁ kāyagatāsati viraddhā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, āraddhaṁ yesaṁ kāyagatāsati āraddhā”ti. *āraddhaṁ → aviraddhaṁ (mr)
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, viraddhaṁ yesaṁ kāyagatāsati viraddhā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, āraddhaṁ yesaṁ kāyagatāsati āraddhā”ti. *āraddhaṁ → aviraddhaṁ (mr)
“Amataṁ te, bhikkhave, pamādiṁsu ye kāyagatāsatiṁ pamādiṁsu. Amataṁ te, bhikkhave, na pamādiṁsu ye kāyagatāsatiṁ na pamādiṁsu”.
“Amataṁ te, bhikkhave, pamādiṁsu ye kāyagatāsatiṁ pamādiṁsu.
Amataṁ te, bhikkhave, na pamādiṁsu ye kāyagatāsatiṁ na pamādiṁsu”.
“Amataṁ te, bhikkhave, pamādiṁsu ye kāyagatāsatiṁ pamādiṁsu. Amataṁ te, bhikkhave, na pamādiṁsu ye kāyagatāsatiṁ na pamādiṁsu”.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, pamuṭṭhaṁ yesaṁ kāyagatāsati pamuṭṭhā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, appamuṭṭhaṁ yesaṁ kāyagatāsati appamuṭṭhā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, pamuṭṭhaṁ yesaṁ kāyagatāsati pamuṭṭhā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, appamuṭṭhaṁ yesaṁ kāyagatāsati appamuṭṭhā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, pamuṭṭhaṁ yesaṁ kāyagatāsati pamuṭṭhā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, appamuṭṭhaṁ yesaṁ kāyagatāsati appamuṭṭhā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, anāsevitaṁ yesaṁ kāyagatāsati anāsevitā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, āsevitaṁ yesaṁ kāyagatāsati āsevitā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, anāsevitaṁ yesaṁ kāyagatāsati anāsevitā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, āsevitaṁ yesaṁ kāyagatāsati āsevitā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, anāsevitaṁ yesaṁ kāyagatāsati anāsevitā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, āsevitaṁ yesaṁ kāyagatāsati āsevitā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abhāvitaṁ yesaṁ kāyagatāsati abhāvitā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, bhāvitaṁ yesaṁ kāyagatāsati bhāvitā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abhāvitaṁ yesaṁ kāyagatāsati abhāvitā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, bhāvitaṁ yesaṁ kāyagatāsati bhāvitā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abhāvitaṁ yesaṁ kāyagatāsati abhāvitā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, bhāvitaṁ yesaṁ kāyagatāsati bhāvitā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abahulīkataṁ yesaṁ kāyagatāsati abahulīkatā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, bahulīkataṁ yesaṁ kāyagatāsati bahulīkatā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abahulīkataṁ yesaṁ kāyagatāsati abahulīkatā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, bahulīkataṁ yesaṁ kāyagatāsati bahulīkatā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abahulīkataṁ yesaṁ kāyagatāsati abahulīkatā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, bahulīkataṁ yesaṁ kāyagatāsati bahulīkatā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, anabhiññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati anabhiññātā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abhiññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati abhiññātā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, anabhiññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati anabhiññātā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abhiññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati abhiññātā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, anabhiññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati anabhiññātā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, abhiññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati abhiññātā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, apariññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati apariññātā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, pariññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati pariññātā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, apariññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati apariññātā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, pariññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati pariññātā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, apariññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati apariññātā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, pariññātaṁ yesaṁ kāyagatāsati pariññātā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, asacchikataṁ yesaṁ kāyagatāsati asacchikatā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, sacchikataṁ yesaṁ kāyagatāsati sacchikatā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, asacchikataṁ yesaṁ kāyagatāsati asacchikatā.
Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, sacchikataṁ yesaṁ kāyagatāsati sacchikatā”ti.
“Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, asacchikataṁ yesaṁ kāyagatāsati asacchikatā. Amataṁ tesaṁ, bhikkhave, sacchikataṁ yesaṁ kāyagatāsati sacchikatā”ti.
(…) *(…) → (ekakanipātassa suttasahassaṁ samattaṁ.) (bj); (ekanipātassa suttasahassaṁ samattaṁ.) (sya-all, km, pts1ed)
(…) *(…) → (ekakanipātassa suttasahassaṁ samattaṁ.) (bj); (ekanipātassa suttasahassaṁ samattaṁ.) (sya-all, km, pts1ed)
(…) *(…) → (ekakanipātassa suttasahassaṁ samattaṁ.) (bj); (ekanipātassa suttasahassaṁ samattaṁ.) (sya-all, km, pts1ed)
Idamavoca bhagavā. *Idamavoca bhagavā … → etthantare pāṭho si, sya-all, km, pts1ed potthakesu natthiAttamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.
Idamavoca bhagavā. *Idamavoca bhagavā … → etthantare pāṭho si, sya-all, km, pts1ed potthakesu natthi
Attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.
Idamavoca bhagavā. *Idamavoca bhagavā … → etthantare pāṭho si, sya-all, km, pts1ed potthakesu natthiAttamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.
(Amatavaggo.)
(Amatavaggo.)
Ekakanipātapāḷi niṭṭhitā.
Ekakanipātapāḷi niṭṭhitā.
Ekakanipātapāḷi niṭṭhitā.