KARUNAPURA SUTTA PIṬAKA
KARUNAPURA Biblioteca de suttas

Colección de Suttas

Selecciona un sutta o una sección

La ficha activa reflejará aquí el sutta, sección o mapa seleccionado.

Diagnóstico
Esperando inicialización…
Preparando biblioteca…
Cargando árbol…
Mapa
Discursos Numerados
4. El capítulo sobre los mensajeros divinos

Los Cuatro Reyes

Aṅguttara Nikāya
4. Devadūtavagga
Catumahārājasutta
Discursos Numerados
4. El capítulo sobre los mensajeros divinos
Los Cuatro Reyes
Aṅguttara Nikāya
4. Devadūtavagga
Catumahārājasutta
Los Cuatro Reyes

Los dioses se regocijan cuando ven a la gente practicar bien.

Ruta suttaAN 3.37Sutta Piṭaka › Aṅguttara Nikāya › 3. Tikanipāta › 1. Paṭhamapaṇṇāsaka › 4. Devadūtavagga › Catumahārājasutta
← Suttas
Versiones de traducción
Vista:
Datos de publicación
SuttaCentral
https://suttacentral.net/an3.37/es/isidatta
Título de la publicación
Discursos Numerados
Traductor
Isidatta
Título raíz
Aṅguttaranikāya
Idioma de traducción
Español
Idioma raíz
Pali
Source
https://suttacentral.net/
Número de publicación
sc-es-an-isidatta

“Monjes, el día octavo de la luna creciente, los ministros y los miembros de la asamblea de los Cuatro Grandes Reyes estaban recorriendo este mundo [pensando]: ‘Esperamos que haya mucha gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres, que se comporta apropiadamente con los ascetas y brahmanes, que honra a los ancianos de sus familias, que observa los Uposathas, guarda los otros días de observancia y realiza acciones meritorias’. El día catorce de la luna creciente, monjes, los ministros y los miembros de la asamblea de los Cuatro Grandes Reyes estaban recorriendo este mundo [pensando]: ‘Esperamos que haya mucha gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres… y realiza acciones meritorias’. El día quince, el Uposatha de la luna creciente, los ministros y los miembros de la asamblea de los Cuatro Grandes Reyes estaban recorriendo este mundo [pensando]: ‘Esperamos que haya mucha gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres, que se comporta apropiadamente con los ascetas y brahmanes, que honra a los ancianos de sus familias, que observa los Uposathas, guarda los otros días de observancia y realiza acciones meritorias’.

“Monjes, si hay poca gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres, que se comporta apropiadamente con los ascetas y brahmanes, que honra a los ancianos de sus familias, que observa los Uposathas, guarda los otros días de observancia y realiza acciones meritorias, los Cuatro Grandes Reyes lo reportan en el cielo de los devas de Tavatimsa, cuando se encuentran allí sentados juntos en el vestíbulo del Concilio de Sudhamma: ‘Reverendos Señores, he aquí, hay poca gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres… y realiza acciones meritorias’. Y a causa de eso, los devas de Tavatimsa se disgustan [diciendo]: ‘¡Ay! La compañía celestial va a declinar y la compañía de los asuras florecerá’.

“Pero, monjes, si hay mucha gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres, que se comporta apropiadamente con los ascetas y brahmanes, que honra a los ancianos de sus familias, que observa los Uposathas, guarda los otros días de observancia y realiza acciones meritorias, entonces los Cuatro Grandes Reyes lo reportan en el cielo de los devas de Tavatimsa, cuando se encuentran allí sentados juntos en el vestíbulo del Concilio de Sudhamma: ‘Reverendos Señores, he aquí, hay mucha gente que se comporta apropiadamente con sus madres y padres… y realiza acciones meritorias’. Y a causa de eso, los devas de Tavatimsa se alegran [diciendo]: ‘Ciertamente, la compañía celestial va a florecer y la compañía de los asuras declinará’.

“Monjes, una vez en los tiempos pasados, cuando Sakka, el gobernante de los devas, estaba guiando el cielo de los devas de Tavatimsa, recitó este verso:

’La persona que fuera como yo,
debería observar el Uposatha,
estar completo en los ocho preceptos,
el día catorce y quince,
el octavo de la luna creciente,
y durante los días de observancia especiales’.

“Sin embargo, monjes, el verso fue recitado de manera incorrecta por Sakka, el gobernante de los devas, y no bien recitado. Esto ha sido declarado de manera incorrecta y no bien declarado. Y, ¿por qué así? Porque Sakka, monjes, el gobernante de los devas, no estaba libre de codicia, odio y falsa ilusión. Pero en caso del monje que es un arahant—alguien, cuyas corrupciones mentales han sido destruidas, que ha vivido la vida santa, hizo lo que tenía que hacerse, echó la pesada carga, alcanzó su propia meta, definitivamente destruyó los grilletes de la existencia, alguien completamente liberado mediante el conocimiento final— es conveniente para él decir:

’La persona que fuera como yo…
y durante los días de observancia especiales’.

“Y, ¿por qué así? Porque aquel monje está libre de codicia, odio y falsa ilusión”.

“Aṭṭhamiyaṁ, bhikkhave, pakkhassa catunnaṁ mahārājānaṁ amaccā pārisajjā imaṁ lokaṁ anuvicaranti: ‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

“Aṭṭhamiyaṁ, bhikkhave, pakkhassa catunnaṁ mahārājānaṁ amaccā pārisajjā imaṁ lokaṁ anuvicaranti:
‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

“Aṭṭhamiyaṁ, bhikkhave, pakkhassa catunnaṁ mahārājānaṁ amaccā pārisajjā imaṁ lokaṁ anuvicaranti: ‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Cātuddasiṁ, bhikkhave, pakkhassa catunnaṁ mahārājānaṁ puttā imaṁ lokaṁ anuvicaranti: *Cātuddasiṁ → cātuddisaṁ (bj); cātuddasiyaṁ (sya-all); cātuddasī (pts1ed)‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Cātuddasiṁ, bhikkhave, pakkhassa catunnaṁ mahārājānaṁ puttā imaṁ lokaṁ anuvicaranti: *Cātuddasiṁ → cātuddisaṁ (bj); cātuddasiyaṁ (sya-all); cātuddasī (pts1ed)
‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Cātuddasiṁ, bhikkhave, pakkhassa catunnaṁ mahārājānaṁ puttā imaṁ lokaṁ anuvicaranti: *Cātuddasiṁ → cātuddisaṁ (bj); cātuddasiyaṁ (sya-all); cātuddasī (pts1ed)‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Tadahu, bhikkhave, uposathe pannarase cattāro mahārājāno sāmaññeva imaṁ lokaṁ anuvicaranti: *mahārājāno → mahārājā (bj)‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Tadahu, bhikkhave, uposathe pannarase cattāro mahārājāno sāmaññeva imaṁ lokaṁ anuvicaranti: *mahārājāno → mahārājā (bj)
‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Tadahu, bhikkhave, uposathe pannarase cattāro mahārājāno sāmaññeva imaṁ lokaṁ anuvicaranti: *mahārājāno → mahārājā (bj)‘kacci bahū manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.

Sace, bhikkhave, appakā honti manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karonti. Tamenaṁ, bhikkhave, cattāro mahārājāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ sudhammāya sabhāya sannisinnānaṁ sannipatitānaṁ ārocenti: *mahārājāno → mahārājā (bj) | sudhammāya sabhāya → sudhammāyaṁ sabhāyaṁ (bj, sya-all, pts1ed)‘appakā kho, mārisā, manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti. Tena kho, bhikkhave, devā tāvatiṁsā anattamanā honti: ‘dibbā vata, bho, kāyā parihāyissanti, paripūrissanti asurakāyā’ti. *asurakāyā’ti → asurā kāyāti (bj)

Sace, bhikkhave, appakā honti manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karonti.
Tamenaṁ, bhikkhave, cattāro mahārājāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ sudhammāya sabhāya sannisinnānaṁ sannipatitānaṁ ārocenti: *mahārājāno → mahārājā (bj) | sudhammāya sabhāya → sudhammāyaṁ sabhāyaṁ (bj, sya-all, pts1ed)
‘appakā kho, mārisā, manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.
Tena kho, bhikkhave, devā tāvatiṁsā anattamanā honti:
‘dibbā vata, bho, kāyā parihāyissanti, paripūrissanti asurakāyā’ti. *asurakāyā’ti → asurā kāyāti (bj)

Sace, bhikkhave, appakā honti manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karonti. Tamenaṁ, bhikkhave, cattāro mahārājāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ sudhammāya sabhāya sannisinnānaṁ sannipatitānaṁ ārocenti: *mahārājāno → mahārājā (bj) | sudhammāya sabhāya → sudhammāyaṁ sabhāyaṁ (bj, sya-all, pts1ed)‘appakā kho, mārisā, manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti. Tena kho, bhikkhave, devā tāvatiṁsā anattamanā honti: ‘dibbā vata, bho, kāyā parihāyissanti, paripūrissanti asurakāyā’ti. *asurakāyā’ti → asurā kāyāti (bj)

Sace pana, bhikkhave, bahū honti manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karonti. Tamenaṁ, bhikkhave, cattāro mahārājāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ sudhammāya sabhāya sannisinnānaṁ sannipatitānaṁ ārocenti: ‘bahū kho, mārisā, manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti. Tena, bhikkhave, devā tāvatiṁsā attamanā honti: ‘dibbā vata bho kāyā paripūrissanti, parihāyissanti asurakāyā’ti. *asurakāyā’ti → asurā kāyāti (bj)

Sace pana, bhikkhave, bahū honti manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karonti.
Tamenaṁ, bhikkhave, cattāro mahārājāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ sudhammāya sabhāya sannisinnānaṁ sannipatitānaṁ ārocenti:
‘bahū kho, mārisā, manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti.
Tena, bhikkhave, devā tāvatiṁsā attamanā honti:
‘dibbā vata bho kāyā paripūrissanti, parihāyissanti asurakāyā’ti. *asurakāyā’ti → asurā kāyāti (bj)

Sace pana, bhikkhave, bahū honti manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karonti. Tamenaṁ, bhikkhave, cattāro mahārājāno devānaṁ tāvatiṁsānaṁ sudhammāya sabhāya sannisinnānaṁ sannipatitānaṁ ārocenti: ‘bahū kho, mārisā, manussā manussesu matteyyā petteyyā sāmaññā brahmaññā kule jeṭṭhāpacāyino uposathaṁ upavasanti paṭijāgaronti puññāni karontī’ti. Tena, bhikkhave, devā tāvatiṁsā attamanā honti: ‘dibbā vata bho kāyā paripūrissanti, parihāyissanti asurakāyā’ti. *asurakāyā’ti → asurā kāyāti (bj)

Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, sakko devānamindo deve tāvatiṁse anunayamāno tāyaṁ velāyaṁ imaṁ gāthaṁ abhāsi:

Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, sakko devānamindo deve tāvatiṁse anunayamāno tāyaṁ velāyaṁ imaṁ gāthaṁ abhāsi:

Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, sakko devānamindo deve tāvatiṁse anunayamāno tāyaṁ velāyaṁ imaṁ gāthaṁ abhāsi:

‘Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, *Cātuddasiṁ pañcadasiṁ → cātuddasī pañcadasī (pts1ed)yā ca pakkhassa aṭṭhamī; *aṭṭhamī → aṭṭhamiṁ (si)Pāṭihāriyapakkhañca, aṭṭhaṅgasusamāgataṁ; Uposathaṁ upavaseyya, yopissa mādiso naro’ti. *yopissa → yopassa (bj, sya-all, km, pts1ed)

‘Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, *Cātuddasiṁ pañcadasiṁ → cātuddasī pañcadasī (pts1ed)
yā ca pakkhassa aṭṭhamī; *aṭṭhamī → aṭṭhamiṁ (si)
Pāṭihāriyapakkhañca,
aṭṭhaṅgasusamāgataṁ;
Uposathaṁ upavaseyya,
yopissa mādiso naro’ti. *yopissa → yopassa (bj, sya-all, km, pts1ed)

‘Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, *Cātuddasiṁ pañcadasiṁ → cātuddasī pañcadasī (pts1ed)yā ca pakkhassa aṭṭhamī; *aṭṭhamī → aṭṭhamiṁ (si)Pāṭihāriyapakkhañca, aṭṭhaṅgasusamāgataṁ; Uposathaṁ upavaseyya, yopissa mādiso naro’ti. *yopissa → yopassa (bj, sya-all, km, pts1ed)

Sā kho panesā, bhikkhave, sakkena devānamindena gāthā duggītā na sugītā dubbhāsitā na subhāsitā. Taṁ kissa hetu? Sakko hi, bhikkhave, devānamindo avītarāgo avītadoso avītamoho.

Sā kho panesā, bhikkhave, sakkena devānamindena gāthā duggītā na sugītā dubbhāsitā na subhāsitā.
Taṁ kissa hetu?
Sakko hi, bhikkhave, devānamindo avītarāgo avītadoso avītamoho.

Sā kho panesā, bhikkhave, sakkena devānamindena gāthā duggītā na sugītā dubbhāsitā na subhāsitā. Taṁ kissa hetu? Sakko hi, bhikkhave, devānamindo avītarāgo avītadoso avītamoho.

Yo ca kho so, bhikkhave, bhikkhu arahaṁ khīṇāsavo vusitavā brahmacariyo katakaraṇīyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhīṇabhavasaṁyojano sammadaññāvimutto, tassa kho etaṁ, bhikkhave, bhikkhuno kallaṁ vacanāya: *tassa kho etaṁ, bhikkhave, bhikkhuno → tassa kho etaṁ bhikkhuno (sya-all); tassa kho evaṁ bhikkhave bhikkhuno (mr)

Yo ca kho so, bhikkhave, bhikkhu arahaṁ khīṇāsavo vusitavā brahmacariyo katakaraṇīyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhīṇabhavasaṁyojano sammadaññāvimutto, tassa kho etaṁ, bhikkhave, bhikkhuno kallaṁ vacanāya: *tassa kho etaṁ, bhikkhave, bhikkhuno → tassa kho etaṁ bhikkhuno (sya-all); tassa kho evaṁ bhikkhave bhikkhuno (mr)

Yo ca kho so, bhikkhave, bhikkhu arahaṁ khīṇāsavo vusitavā brahmacariyo katakaraṇīyo ohitabhāro anuppattasadattho parikkhīṇabhavasaṁyojano sammadaññāvimutto, tassa kho etaṁ, bhikkhave, bhikkhuno kallaṁ vacanāya: *tassa kho etaṁ, bhikkhave, bhikkhuno → tassa kho etaṁ bhikkhuno (sya-all); tassa kho evaṁ bhikkhave bhikkhuno (mr)

‘Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, yā ca pakkhassa aṭṭhamī; Pāṭihāriyapakkhañca, aṭṭhaṅgasusamāgataṁ; Uposathaṁ upavaseyya, yopissa mādiso naro’ti.

‘Cātuddasiṁ pañcadasiṁ,
yā ca pakkhassa aṭṭhamī;
Pāṭihāriyapakkhañca,
aṭṭhaṅgasusamāgataṁ;
Uposathaṁ upavaseyya,
yopissa mādiso naro’ti.

‘Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, yā ca pakkhassa aṭṭhamī; Pāṭihāriyapakkhañca, aṭṭhaṅgasusamāgataṁ; Uposathaṁ upavaseyya, yopissa mādiso naro’ti.

Taṁ kissa hetu? So hi, bhikkhave, bhikkhu vītarāgo vītadoso vītamoho”ti.

Taṁ kissa hetu?
So hi, bhikkhave, bhikkhu vītarāgo vītadoso vītamoho”ti.

Taṁ kissa hetu? So hi, bhikkhave, bhikkhu vītarāgo vītadoso vītamoho”ti.

Sattamaṁ.

Sattamaṁ.

Sattamaṁ.

AnteriorMensajeros de los diosesAN 3.36·DevadūtasuttaEl dios de la muerte nos interroga, pero somos castigados por nuestras propias acciones.SiguienteLos cuatro grandes reyes (2.º)AN 3.38·DutiyacatumahārājasuttaUno debería aspirar a ser como un bhikkhu despierto, no como Sakka.
Gestionar consentimiento

🍪 En KarunaPura usamos cookies para ofrecerte una experiencia más consciente y respetuosa.

Funcionales Siempre activo
Estas cookies son esenciales para el funcionamiento básico de la web y no se pueden desactivar.
Permiten recordar tus ajustes y preferencias para que tu experiencia sea más fluida.
El almacenamiento o acceso técnico es necesario para la finalidad legítima de almacenar preferencias no solicitadas por el abonado o usuario.
Estadísticas
El almacenamiento o acceso técnico que es utilizado exclusivamente con fines estadísticos. Nos ayudan a entender cómo se usa el sitio de forma anónima, para seguir mejorando.
Marketing
Se utilizan para ofrecer contenido personalizado y relevante según tu comportamiento de navegación.
  • Administrar opciones
  • Gestionar los servicios
  • Gestionar {vendor_count} proveedores
  • Leer más sobre estos propósitos
Ver preferencias
  • {title}
  • {title}
  • {title}