18.1. Historia del hijo del carnicero
SC 235Eres ahora como una hoja marchita,
y los mensajeros de la Muerte están cerca;
estás frente a la puerta de la despedida,
pero careces de provisiones para el camino.
SC 236Haz una isla de ti mismo,
esfuérzate rápidamente y hazte un sabio,
libre de manchas y penas,
ve hacia los lugares celestiales.
SC 237Tu espacio vital puede acabarse ahora mismo,
estás en la presencia de la muerte,
en el camino no hay lugar para el descanso,
y careces de provisiones para el camino.
SC 238Haz una isla de ti mismo,
esfuérzate rápidamente y hazte un sabio,
libre de manchas y penas,
no vas a retornar al ciclo de nacimientos y muertes.
18.2. Historia de un brahmán
SC 239Poco a poco, gradual
y sucesivamente, el sabio
elimina todas las contaminaciones
como el fundidor que purifica la plata.
18.3. Historia del Venerable Tissa
SC 240Al igual que el óxido devora aquel hierro
a partir del cual el mismo ha surgido,
así, las propias transgresiones
conducen, a los que las cometen, a los estados lamentables.
18.4. Historia de Kaludayi
SC 241La falta de recitación, es el óxido de los encantamientos,
la falta de reparación, óxido de la casa,
el descuido, es el óxido de la belleza
y la pereza, óxido del vigilante.
18.5. Historia del hombre, cuya mujer cometió adulterio
SC 242La mala conducta es la mancha de la mujer,
para el dador, la mancha es la avaricia,
las malas acciones, manchan
tanto en este mundo como en el venidero.
SC 243Pero la peor de todas estas manchas
es la ignorancia, la mancha más grande,
por eso, monjes, abandonad las manchas,
y morad libres de impurezas.
18.6. Historia de Cula Sari
SC 244Fácil es la vida del hombre desvergonzado,
que avanza descaradamente como un cuervo,
que calumnia y fanfarronea,
con una vida completamente corrompida.
SC 245Pero difícil es la vida de un hombre modesto,
que siempre busca la pureza,
que es jovial y humilde,
con una vida pura y reflexiva.
18.7. Historia de los quinientos discípulos laicos
SC 246Si alguien destruye la vida,
si de cuyas palabras emana mentira,
si toma lo que no le es libremente dado
o visita las mujeres del otros;
SC 247O si es adicto a las bebidas embriagantes,
indulgente con todo esto,
se corta sus propias raíces [de felicidad],
ya aquí, en este mismo mundo.
SC 248Por eso, recuerda, amigo,
es difícil restringir las malas acciones,
no dejes que la codicia y la maldad
te arrastren por el camino de la insatisfacción.
18.8. Historia de Tissa
SC 249La gente da de acuerdo a su fe,
de acuerdo a su propia voluntad.
Por eso, si alguien se turba por lo recibido,
o por la comida y bebida que los demás reciben,
no pacificará su mente,
de día ni de noche.
SC 250Pero el que ha cortado la mente envidiosa,
la ha desarraigado y destruido por completo,
realmente, tanto de día como de noche,
disfrutará de una mente apacible.
18.9. Historia de cinco discípulos laicos
SC 251No hay fuego mayor que la codicia,
no hay atadura más grande que el odio,
la red de la falsa ilusión no tiene iguales
y no hay peor inundación que la avidez.
18.10. Historia del hombre rico Mendaka
SC 252Las fallas de otros, son fáciles de ser detectadas,
pero es difícil ver las de uno mismo,
siendo así, uno avienta como la paja,
las fallas ajenas,
mientras esconde las suyas propias,
como el hábil cazador de aves, se esconde a sí mismo.
18.11. Historia del Venerable Ujjhanasaññi
SC 253Quien siempre mira las faltas de otros,
constantemente los censura y se ofende,
y sin embargo, camufla sus propias fallas,
está muy lejos de destruir sus manchas.
18.12. Historia del asceta mendicante Subhadda
SC 254Así como no hay camino detrás del cielo,
no hay persona detrás de un santo,
la gente se deleita en las atracciones mundanas,
pero los Tathagatas están libres de preocupaciones.
SC 255Así como no hay camino detrás del cielo,
no hay persona detrás de un santo,
lo condicionado nunca dura,
ni el Buda nunca es sacudido.
Goghātakaputtavatthu
Goghātakaputtavatthu
Paṇḍupalāsova dānisi, Yamapurisāpi ca te upaṭṭhitā; *te → taṁ (bj, sya-all, km, pts1ed, pts2ed)Uyyogamukhe ca tiṭṭhasi, Pātheyyampi ca te na vijjati.
Yamapurisāpi ca te upaṭṭhitā; *te → taṁ (bj, sya-all, km, pts1ed, pts2ed)
Pātheyyampi ca te na vijjati.
Paṇḍupalāsova dānisi, Yamapurisāpi ca te upaṭṭhitā; *te → taṁ (bj, sya-all, km, pts1ed, pts2ed)Uyyogamukhe ca tiṭṭhasi, Pātheyyampi ca te na vijjati.
So karohi dīpamattano, Khippaṁ vāyama paṇḍito bhava; Niddhantamalo anaṅgaṇo, Dibbaṁ ariyabhūmiṁ upehisi. *Dibbaṁ ariyabhūmiṁ upehisi → dibbaṁ ariyabhūmimehisi (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed); dibbamariyabhūmiṁ upehisi (?)
Khippaṁ vāyama paṇḍito bhava;
Dibbaṁ ariyabhūmiṁ upehisi. *Dibbaṁ ariyabhūmiṁ upehisi → dibbaṁ ariyabhūmimehisi (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed); dibbamariyabhūmiṁ upehisi (?)
So karohi dīpamattano, Khippaṁ vāyama paṇḍito bhava; Niddhantamalo anaṅgaṇo, Dibbaṁ ariyabhūmiṁ upehisi. *Dibbaṁ ariyabhūmiṁ upehisi → dibbaṁ ariyabhūmimehisi (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed); dibbamariyabhūmiṁ upehisi (?)
Upanītavayo ca dānisi, Sampayātosi yamassa santikaṁ; Vāso te natthi antarā, *Vāso → vāsopi ca (bahūsu)Pātheyyampi ca te na vijjati.
Sampayātosi yamassa santikaṁ;
Vāso te natthi antarā, *Vāso → vāsopi ca (bahūsu)
Pātheyyampi ca te na vijjati.
Upanītavayo ca dānisi, Sampayātosi yamassa santikaṁ; Vāso te natthi antarā, *Vāso → vāsopi ca (bahūsu)Pātheyyampi ca te na vijjati.
So karohi dīpamattano, Khippaṁ vāyama paṇḍito bhava; Niddhantamalo anaṅgaṇo, Na punaṁ jātijaraṁ upehisi. *Na punaṁ jātijaraṁ → na puna jātijaraṁ (bj, sya-all); na puna jātijjaraṁ (mr)
Khippaṁ vāyama paṇḍito bhava;
Na punaṁ jātijaraṁ upehisi. *Na punaṁ jātijaraṁ → na puna jātijaraṁ (bj, sya-all); na puna jātijjaraṁ (mr)
So karohi dīpamattano, Khippaṁ vāyama paṇḍito bhava; Niddhantamalo anaṅgaṇo, Na punaṁ jātijaraṁ upehisi. *Na punaṁ jātijaraṁ → na puna jātijaraṁ (bj, sya-all); na puna jātijjaraṁ (mr)
Aññatarabrāhmaṇavatthu
Aññatarabrāhmaṇavatthu
Anupubbena medhāvī, thokaṁ thokaṁ khaṇe khaṇe; Kammāro rajatasseva, niddhame malamattano.
thokaṁ thokaṁ khaṇe khaṇe;
Anupubbena medhāvī, thokaṁ thokaṁ khaṇe khaṇe; Kammāro rajatasseva, niddhame malamattano.
Tissattheravatthu
Tissattheravatthu
Ayasāva malaṁ samuṭṭhitaṁ, *samuṭṭhitaṁ → samuṭṭhāya (mr)Tatuṭṭhāya tameva khādati; *Tatuṭṭhāya → taduṭṭhāya (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed)Evaṁ atidhonacārinaṁ, Sāni kammāni nayanti duggatiṁ. *kammāni → sakakammāni (bj, pts2ed)
Ayasāva malaṁ samuṭṭhitaṁ, *samuṭṭhitaṁ → samuṭṭhāya (mr)
Tatuṭṭhāya tameva khādati; *Tatuṭṭhāya → taduṭṭhāya (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed)
Sāni kammāni nayanti duggatiṁ. *kammāni → sakakammāni (bj, pts2ed)
Ayasāva malaṁ samuṭṭhitaṁ, *samuṭṭhitaṁ → samuṭṭhāya (mr)Tatuṭṭhāya tameva khādati; *Tatuṭṭhāya → taduṭṭhāya (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed)Evaṁ atidhonacārinaṁ, Sāni kammāni nayanti duggatiṁ. *kammāni → sakakammāni (bj, pts2ed)
Lāḷudāyīvatthu
Lāḷudāyīvatthu
Asajjhāyamalā mantā, anuṭṭhānamalā gharā; Malaṁ vaṇṇassa kosajjaṁ, pamādo rakkhato malaṁ.
Asajjhāyamalā mantā, anuṭṭhānamalā gharā; Malaṁ vaṇṇassa kosajjaṁ, pamādo rakkhato malaṁ.
Aññatarakulaputtavatthu
Aññatarakulaputtavatthu
Malitthiyā duccaritaṁ, maccheraṁ dadato malaṁ; Malā ve pāpakā dhammā, asmiṁ loke paramhi ca.
Malitthiyā duccaritaṁ, maccheraṁ dadato malaṁ; Malā ve pāpakā dhammā, asmiṁ loke paramhi ca.
Tato malā malataraṁ, avijjā paramaṁ malaṁ; Etaṁ malaṁ pahantvāna, nimmalā hotha bhikkhavo.
Tato malā malataraṁ, avijjā paramaṁ malaṁ; Etaṁ malaṁ pahantvāna, nimmalā hotha bhikkhavo.
Cūḷasāribhikkhuvatthu
Cūḷasāribhikkhuvatthu
Sujīvaṁ ahirikena, kākasūrena dhaṁsinā; Pakkhandinā pagabbhena, saṅkiliṭṭhena jīvitaṁ.
Sujīvaṁ ahirikena, kākasūrena dhaṁsinā; Pakkhandinā pagabbhena, saṅkiliṭṭhena jīvitaṁ.
Hirīmatā ca dujjīvaṁ, niccaṁ sucigavesinā; Alīnenāppagabbhena, suddhājīvena passatā.
Hirīmatā ca dujjīvaṁ, niccaṁ sucigavesinā; Alīnenāppagabbhena, suddhājīvena passatā.
Pañcaupāsakavatthu
Pañcaupāsakavatthu
Yo pāṇamatipāteti, musāvādañca bhāsati; Loke adinnamādiyati, paradārañca gacchati.
Yo pāṇamatipāteti, musāvādañca bhāsati; Loke adinnamādiyati, paradārañca gacchati.
Surāmerayapānañca, yo naro anuyuñjati; Idheva meso lokasmiṁ, mūlaṁ khaṇati attano.
Surāmerayapānañca, yo naro anuyuñjati; Idheva meso lokasmiṁ, mūlaṁ khaṇati attano.
Evaṁ bho purisa jānāhi, pāpadhammā asaññatā; Mā taṁ lobho adhammo ca, ciraṁ dukkhāya randhayuṁ.
ciraṁ dukkhāya randhayuṁ.
Evaṁ bho purisa jānāhi, pāpadhammā asaññatā; Mā taṁ lobho adhammo ca, ciraṁ dukkhāya randhayuṁ.
Tissadaharavatthu
Tissadaharavatthu
Dadāti ve yathāsaddhaṁ, yathāpasādanaṁ jano; *yathāpasādanaṁ → yattha pasādanaṁ (katthaci)Tattha yo ca maṅku bhavati, *Tattha yo ca maṅku bhavati → tattha ce maṅku yo hoti (bj); tattha yo maṅkuto hoti (sya-all); tattha yo maṅku hoti (pts1ed); tattha yo maṅku bhavati (pts2ed)paresaṁ pānabhojane; Na so divā vā rattiṁ vā, samādhimadhigacchati.
yathāpasādanaṁ jano; *yathāpasādanaṁ → yattha pasādanaṁ (katthaci)
Tattha yo ca maṅku bhavati, *Tattha yo ca maṅku bhavati → tattha ce maṅku yo hoti (bj); tattha yo maṅkuto hoti (sya-all); tattha yo maṅku hoti (pts1ed); tattha yo maṅku bhavati (pts2ed)
Dadāti ve yathāsaddhaṁ, yathāpasādanaṁ jano; *yathāpasādanaṁ → yattha pasādanaṁ (katthaci)Tattha yo ca maṅku bhavati, *Tattha yo ca maṅku bhavati → tattha ce maṅku yo hoti (bj); tattha yo maṅkuto hoti (sya-all); tattha yo maṅku hoti (pts1ed); tattha yo maṅku bhavati (pts2ed)paresaṁ pānabhojane; Na so divā vā rattiṁ vā, samādhimadhigacchati.
Yassa cetaṁ samucchinnaṁ, mūlaghaccaṁ samūhataṁ; *mūlaghaccaṁ → mulaghaccaṁ (sya-all); mūlaghacchaṁ (mr)Sa ve divā vā rattiṁ vā, samādhimadhigacchati.
Yassa cetaṁ samucchinnaṁ,
mūlaghaccaṁ samūhataṁ; *mūlaghaccaṁ → mulaghaccaṁ (sya-all); mūlaghacchaṁ (mr)
Yassa cetaṁ samucchinnaṁ, mūlaghaccaṁ samūhataṁ; *mūlaghaccaṁ → mulaghaccaṁ (sya-all); mūlaghacchaṁ (mr)Sa ve divā vā rattiṁ vā, samādhimadhigacchati.
Pañcaupāsakavatthu
Pañcaupāsakavatthu
Natthi rāgasamo aggi, natthi dosasamo gaho; Natthi mohasamaṁ jālaṁ, natthi taṇhāsamā nadī.
Natthi rāgasamo aggi, natthi dosasamo gaho; Natthi mohasamaṁ jālaṁ, natthi taṇhāsamā nadī.
Meṇḍakaseṭṭhivatthu
Meṇḍakaseṭṭhivatthu
Sudassaṁ vajjamaññesaṁ, attano pana duddasaṁ; Paresaṁ hi so vajjāni, opunāti yathā bhusaṁ; *opunāti → opuṇāti (bj, pts1ed); ophunāti (mr)Attano pana chādeti, kaliṁva kitavā saṭho.
opunāti yathā bhusaṁ; *opunāti → opuṇāti (bj, pts1ed); ophunāti (mr)
Sudassaṁ vajjamaññesaṁ, attano pana duddasaṁ; Paresaṁ hi so vajjāni, opunāti yathā bhusaṁ; *opunāti → opuṇāti (bj, pts1ed); ophunāti (mr)Attano pana chādeti, kaliṁva kitavā saṭho.
Ujjhānasaññittheravatthu
Ujjhānasaññittheravatthu
Paravajjānupassissa, niccaṁ ujjhānasaññino; Āsavā tassa vaḍḍhanti, ārā so āsavakkhayā.
Paravajjānupassissa, niccaṁ ujjhānasaññino; Āsavā tassa vaḍḍhanti, ārā so āsavakkhayā.
Subhaddaparibbājakavatthu
Subhaddaparibbājakavatthu
Subhaddaparibbājakavatthu
Ākāseva padaṁ natthi, samaṇo natthi bāhire; Papañcābhiratā pajā, nippapañcā tathāgatā.
Ākāseva padaṁ natthi, samaṇo natthi bāhire; Papañcābhiratā pajā, nippapañcā tathāgatā.
Ākāseva padaṁ natthi, samaṇo natthi bāhire; Saṅkhārā sassatā natthi, natthi buddhānamiñjitaṁ.
Ākāseva padaṁ natthi, samaṇo natthi bāhire; Saṅkhārā sassatā natthi, natthi buddhānamiñjitaṁ.
Malavaggo aṭṭhārasamo.
Malavaggo aṭṭhārasamo.