SC 1 He oído que: en una ocasión, el Bienaventurado estaba recorriendo el país de los magadhanos, para llegar finalmente a Rajagaha. Estando allí, fue junto al ceramista Bhaggava, y al llegar le dijo:
SC 2“Si no es un inconveniente para ti, Bhaggava, me quedaré una noche en tu cobertizo.” “No, no es ningún inconveniente para mí, venerable señor, pero ya un asceta errante ha establecido su residencia allí. Si él está de acuerdo, el venerable señor puede permanecer aquí por el tiempo que le plazca”.
SC 3 En aquel entonces, estaba allí un joven de buena familia de nombre Pukkusati, quien había dejado la casa, para vivir un estilo de vida sin hogar por medio de la fe en el Bienaventurado, quien hubo establecido su residencia en el cobertizo de un alfarero. Por eso, el Bienaventurado se acercó al Venerable Pukkusati y le dijo: “Si no es un inconveniente para ti, monje, me quedaré una noche en este cobertizo”. “En el cobertizo del alfarero hay suficiente espacio, amigo. Así que el venerable señor permanezca aquí por el tiempo que le plazca”.
SC 4 Por lo tanto, el Bienaventurado, entró en el cobertizo del alfarero y preparó en el fondo la hierba esparcida, en la cual se sentó con las piernas cruzadas, sosteniendo su cuerpo erecto, estableciendo la atención consciente enfrente. Así, el Bienaventurado pasó la mayor parte de la noche en la sesión [de meditación]. Y también el Venerable Pukkusati pasó la mayor parte de la noche en la sesión [de meditación]. Entonces, el siguiente pensamiento surgió en el Bienaventurado: “La conducta de este joven de buena familia es inspiradora. ¿Qué tal si le hago una pregunta? Así que se dirigió al Venerable Pukkusati con estas palabras:
SC 5“¿Bajo qué dirección has abandonado la casa, monje? ¿Quién es tu maestro? ¿Qué Dhamma profesas?” “Amigo, es el asceta Gotama, el hijo de los Sakyas, bajo cuya dirección he abandonado la casa. He aquí que este excelente informe se ha divulgado sobre el honorable Gotama: ‘Realmente, el Bienaventurado es un Arahant plenamente Despierto, consumado en el conocimiento y la conducta, el Sublime, conocedor de los mundos, incomparable preparador de los que han de ser amansados, maestro de los devas y los seres humanos, el Despierto, el Bendito’. Así que, he abandonado la casa bajo la dirección del Bienaventurado. El Bienaventurado es mi Maestro. El Dhamma del Bienaventurado es la que profeso”.
“Pero, monje, ¿en qué lugar está viviendo ahora este Bienaventurado, el Arahant plenamente Despierto?”
“Amigo, hay una ciudad en la tierra del norte, llamada Savatthi. Es ahí dónde el Bienaventurado, el Arahant plenamente Despierto está viviendo ahora”.
“Pero, monje, ¿Has visto tú, alguna vez, a este Bienaventurado antes? ¿Podrías, al verle, reconocerlo?”
“No, amigo. Nunca he visto antes al Bienaventurado ni, al verlo, lo hubiese podido reconocer”.
SC 6 Entonces, se le ocurrió el siguiente pensamiento al Bienaventurado: “Este joven de buena familia ha abandonado la casa bajo mi dirección. ¿Qué tal si le enseño el Dhamma?” Así que le dijo al Venerable Pukkusati:
“Monje, voy a enseñarte el Dhamma. Escucha y presta atención, que voy a hablar”.
“Sí, amigo”, respondió el Venerable Pukkusati y el Bienaventurado dijo:
SC 7“Esta persona, monje, consiste en seis elementos, seis órganos de los sentidos del contacto, dieciocho cualidades mentales de investigación y cuatro habilidades de determinación. Las mareas de las concepciones no se precipitan sobre alguien que está establecido [en estos cuatro fundamentos]. Y cuando las mareas de las concepciones cesan de precipitarse sobre él, se le llama ‘sabio apacible’. Entonces, uno no debe ser negligente en sabiduría, debe preservar la verdad, cultivar el cese y entrenarse para la paz. Este es el resumen de la exposición de los seis elementos.
SC 8“Entonces, monje, se ha dicho que ‘esta persona consiste en seis elementos’. ¿En referencia a qué se dijo esto? Elemento de la tierra, elemento del agua, elemento del fuego, elemento del aire, elemento del espacio y elemento de la conciencia. En referencia a esto se ha dicho, monje, que ‘esta persona consiste en seis elementos’.
SC 9“También se ha dicho, monje que ‘esta persona consiste en seis órganos de los sentidos del contacto’. ¿En referencia a qué se dijo esto? El órgano del sentido del contacto del ojo, el órgano del sentido del contacto del oído, el órgano del sentido del contacto de la nariz, el órgano del sentido del contacto de la lengua, el órgano del sentido del contacto del cuerpo y el órgano del sentido del contacto de la mente. En referencia a esto se ha dicho, monje, que ‘esta persona consiste en seis órganos de los sentidos del contacto’.
SC 10“También se ha dicho, monje, que ‘esta persona consiste en dieciocho cualidades mentales de investigación’. ¿En referencia a qué se dijo esto? Habiendo visto las formas con el ojo, uno investiga las formas que producen alegría, investiga las formas que producen aflicción, investiga las formas que producen ecuanimidad. Habiendo escuchado los sonidos con el oído… Habiendo olido los olores con la nariz… Habiendo saboreado los sabores con la lengua… Habiendo tocado las cosas tangibles con el cuerpo… Habiendo conocido los fenómenos con la mente, uno investiga los fenómenos que producen alegría, investiga los fenómenos que producen aflicción, investiga los fenómenos que producen ecuanimidad. En referencia a esto se ha dicho, monje, que ‘esta persona consiste en dieciocho cualidades mentales de investigación’.
SC 11“También se ha dicho, monje, que ‘esta persona consiste en cuatro habilidades de determinación’. ¿En referencia a qué se dijo esto? Determinación de sabiduría, determinación de la verdad, determinación del renunciamiento y determinación de la calma. En referencia a esto se ha dicho, monje, que ‘esta persona consiste en cuatro habilidades de determinación’.
SC 12“También se ha dicho, monje, que ‘uno no debe ser negligente en sabiduría, debe preservar la verdad, cultivar el cese y entrenarse para la paz’. ¿En referencia a qué se dijo esto?
SC 13“Pues, ¿de qué manera, monje, uno no debe ser negligente en sabiduría? He aquí, monje existen estos seis elementos: Elemento de la tierra, elemento del agua, elemento del fuego, elemento del aire, elemento del espacio y elemento de la conciencia.
SC 14“¿Y qué es, monje, el elemento de la tierra? El elemento de la tierra puede ser tanto interno como externo. ¿Y qué es, monje, el elemento interno de la tierra? Todo aquello que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es duro, sólido y sujetable; esto es: los pelos de la cabeza, los pelos del cuerpo, las uñas, los dientes, la piel, la carne, los tendones, los huesos, la médula ósea, los riñones, el corazón, el hígado, las membranas, el bazo, los pulmones, el intestino grueso, el intestino delgado, el contenido del estómago, los heces o cualquier otra cosa que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es dura, sólida y sujetable. Esto es monje, el elemento interno de la tierra. Ahora bien, monje, tanto el elemento interno de la tierra, como el elemento externo de la tierra son simplemente elementos de la tierra. Y así esto debería ser visto, tal como realmente es, con sabiduría: ‘Esto no es mío, este no soy yo, esto no es mi ser’. Cuando uno ve esto así, tal como realmente es, con sabiduría, uno llega a desencantarse con respecto al elemento de la tierra y hace que su mente se vuelva desapasionada hacia el elemento de la tierra.
SC 15“¿Y qué es, monje, el elemento del agua? El elemento del agua puede ser tanto interno como externo. ¿Y qué es, monje, el elemento interno del agua? Todo aquello que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es líquido, acuoso y sujetable; esto es: la bilis, la flema, la pus, la sangre, el sudor, la grasa, las lágrimas, el lubricante, la saliva, la mucosa, el aceite de las articulaciones, la orina o cualquier otra cosa que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es líquida, acuosa y sujetable. Esto es monje, el elemento interno del agua. Ahora bien, monje, tanto el elemento interno del agua, como el elemento externo del agua son simplemente elementos del agua. Y así esto debería ser visto, tal como realmente es, con sabiduría: ‘Esto no es mío, este no soy yo, esto no es mi ser’. Cuando uno ve esto así, tal como realmente es, con sabiduría, uno llega a desencantarse con respecto al elemento del agua y hace que la mente se vuelva desapasionada hacia el elemento del agua.
SC 16“¿Y qué es, monje, el elemento del fuego? El elemento del fuego puede ser tanto interno como externo. ¿Y qué es, monje, el elemento interno del fuego? Todo aquello que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es fuego, ardiente y sujetable; esto es: aquello por lo cual el cuerpo se calienta y se consume, las edades y lo que causa que aquello que se come, bebe, consume y saborea, queda completamente digerido o cualquier otra cosa que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es fuego, ardiente y sujetable. Esto es monje, el elemento interno del fuego. Ahora bien, monje, tanto el elemento interno del fuego, como el elemento externo del fuego son simplemente elementos del fuego. Y así esto debería ser visto, tal como realmente es, con sabiduría: ‘Esto no es mío, este no soy yo, esto no es mi ser’. Cuando uno ve esto así, tal como realmente es, con sabiduría, uno llega a desencantarse con respecto al elemento del fuego y hace que la mente se vuelva desapasionada hacia el elemento del fuego.
SC 17“¿Y qué es, monje, el elemento del aire? El elemento del aire puede ser tanto interno como externo. ¿Y qué es, monje, el elemento interno del aire? Todo aquello que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es aire, ventoso y sujetable; esto es: el curso del aire hacia arriba, el curso del aire hacia abajo, los vientos en el estómago, los vientos en los intestinos, los vientos que naturalmente atraviesan los miembros del cuerpo, la inhalación y la exhalación o cualquier otra cosa que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es aire, ventoso y sujetable. Esto es monje, el elemento interno del aire. Ahora bien, monje, tanto el elemento interno del aire, como el elemento externo del aire son simplemente elementos del aire. Y así esto debería ser visto, tal como realmente es, con sabiduría: ‘Esto no es mío, este no soy yo, esto no es mi ser’. Cuando uno ve esto así, tal como realmente es, con sabiduría, uno llega a desencantarse con respecto al elemento del aire y hace que la mente se vuelveadesapasionada hacia el elemento del aire.
SC 18“¿Y qué es, monje, el elemento del espacio? El elemento del espacio puede ser tanto interno como externo. ¿Y qué es, monje, el elemento interno del espacio? Todo aquello que, internamente, hallándose dentro de uno mismo es espacio, espacial, y sujetable, esto es: las aberturas en las orejas y en la nariz, la abertura de la boca y las aberturas que causan que aquello que se come, bebe, consume y saborea ,queda completamente digerido o cualquier otra cosa que, internamente, hallándose dentro de uno mismo, es espacio, espacial y sujetable. Esto es monje, el elemento interno del espacio. Ahora bien, monje, tanto el elemento interno del espacio, como el elemento externo del espacio son simplemente elementos del espacio. Y así esto debería ser visto, tal como realmente es, con sabiduría: ‘Esto no es mío, este no soy yo, esto no es mi ser’. Cuando uno ve esto así, tal como realmente es, con sabiduría, uno llega a desencantarse con respecto al elemento del espacio y hace que la mente se vuelva desapasionada hacia el elemento del espacio.
SC 19“De esta manera, lo único que queda son los estados de conciencia, puros y brillantes. ¿Y cómo alguien conoce semejantes estados de conciencia? Pues él conoce así: ‘[esto es] placentero’; también conoce que ‘[esto es] doloroso’ y conoce que ‘[esto es] ni placentero ni doloroso’. Dependiendo del contacto sensorial, experimentado como placentero, surge la sensación placentera. Cuando él experimenta una sensación placentera, discierne así: ‘estoy experimentando una sensación placentera’. Y entiende esto: ‘Con el cese de este mismo contacto sensorial experimentado como placentero, su correspondiente sensación -sensación placentera que ha surgido como consecuencia del contacto sensorial experimentado como placentero- cesa y se extingue.’
“Además, dependiendo del contacto sensorial, experimentado como doloroso, surge la sensación dolorosa. Cuando él experimenta una sensación dolorosa, discierne así: ‘estoy experimentando una sensación dolorosa’. Y entiende esto: ‘Con el cese de este mismo contacto sensorial experimentado como doloroso, su correspondiente sensación—sensación dolorosa que ha surgido como consecuencia del contacto sensorial experimentado como doloroso- cesa y se extingue.’
“Y también, dependiendo del contacto sensorial, experimentado como ni placentero ni doloroso, surge la sensación ni placentera ni dolorosa. Cuando él experimenta una sensación ni placentera ni dolorosa, discierne así: ‘estoy experimentando una sensación ni placentera ni dolorosa’. Y entiende esto: ‘Con el cese de este mismo contacto sensorial experimentado como ni placentero ni doloroso, su correspondiente sensación—sensación ni placentera ni dolorosa que ha surgido como consecuencia del contacto sensorial experimentado como ni placentero ni doloroso- cesa y se extingue.’
“Monje, al igual que del contacto friccionado de dos estacas, se genera calor y fuego, y con la separación y desunión de estas dos estacas, el concomitante calor cesa y se extingue, así también, dependiendo del contacto sensorial, experimentado como placentero… experimentado como doloroso… experimentado como ni placentero ni doloroso, surge la sensación ni placentera ni dolorosa. Cuando él experimenta una sensación ni placentera ni dolorosa, discierne así: ‘estoy experimentando una sensación ni placentera ni dolorosa’. Y entiende esto: ‘Con el cese de este mismo contacto sensorial experimentado como ni placentero ni doloroso, su correspondiente sensación—sensación ni placentera ni dolorosa que ha surgido como consecuencia del contacto sensorial experimentado como ni placentero ni doloroso- cesa y se extingue.’
SC 20“De esta manera, lo único que queda es la ecuanimidad, pura y brillante, maleable, flexible y radiante. Imagina, monje, a un orfebre o al aprendiz de un orfebre que prepara el horno, calienta el crisol y, sujetando el oro con un par de pinzas, lo coloca dentro del crisol. De vez en cuando sopla sobre él, de vez en cuando lo rocía con agua y de vez en cuando lo examina, hasta que el oro llega a ser refinado, bien refinado, completamente refinado, impecable, libre de escoria, flexible, maleable y radiante. Después de esto, si él desease producir cualquier clase de adorno que tuviera en su mente—fuera éste un cinturón, una pendiente, un collar o una cadena de oro- fácilmente, podría lograrlo. De la misma manera, monje, lo único que queda es la ecuanimidad, pura y brillante, maleable, flexible y radiante.
SC 21“Y entonces, él discierne esto: ‘Si yo dirigiese esta ecuanimidad, pura y brillante, hacia la base del espacio infinito y desarrollara mi mente adecuadamente, entonces, esta mi ecuanimidad, con el soporte en la base del espacio infinito, ligada a ella, permanecería por el espacio del tiempo muy largo. Y si yo dirigiese esta ecuanimidad, pura y brillante, hacia la base de la conciencia infinita… hacia la base de la nada… hacia la base de la ni percepción ni la no-percepción y desarrollara mi mente adecuadamente, entonces, esta mi ecuanimidad, con el soporte en la base de la ni percepción ni la no-percepción, ligada a ella, permanecería por el espacio del tiempo muy largo.’
SC 22“Además, él discierne esto: ‘Si yo dirigiese esta ecuanimidad, pura y brillante, hacia la base del espacio infinito y desarrollara mi mente adecuadamente, entonces, esto sería algo condicionado. Y si yo dirigiese esta ecuanimidad, pura y brillante, hacia la base de la conciencia infinita… hacia la base de la nada… hacia la base de la ni percepción ni la no-percepción y desarrollara mi mente adecuadamente, entonces, esto sería algo condicionado.’ De modo que él no produce condicionamiento alguno ni tampoco genera ninguna volición, tendiente hacia el ser ni hacia el no-ser. Siendo que él no produce condicionamientos ni genera voliciones tendientes hacia el ser ni hacia el no-ser, él no se apega a nada en este mundo. Y cuando no tiene apego, su corazón no se agita. Y cuando no está agitado, él personalmente alcanza el Nibbana. Entonces, entiende esto: ‘El nacimiento está destruido, la vida santa ha sido vivida, lo que habría que hacer, ha sido realizado, y no hay nada más qué hacer en este mundo’.
SC 23“Entonces, cuando él percibe una sensación placentera, la entiende así: ‘esto es transitorio; no hay nada en esto que pueda ser guardado ni hay deleite alguno en esto’. Y cuando percibe una sensación dolorosa, la entiende así: ‘esto es transitorio; no hay nada en esto que pueda ser guardado ni hay deleite alguno en esto’. Y cuando percibe una sensación ni placentera ni dolorosa, la entiende así: ‘esto es transitorio; no hay nada en esto que pueda ser guardado ni hay deleite alguno en esto’.
SC 24“Cuando percibe una sensación placentera, la percibe como algo disociado; cuando percibe una sensación dolorosa, la percibe como algo disociado y cuando percibe una sensación ni placentera ni dolorosa, la percibe como algo disociado.
“Cuando percibe una sensación limitada al cuerpo, él entiende esto: ‘estoy percibiendo una sensación limitada al cuerpo’. Y cuando percibe una sensación limitada a la vida, entiende esto: ‘estoy percibiendo una sensación limitada a la vida’. Entonces, discierne: ‘con la disolución de este cuerpo, con el fin de la vida, todo aquello que ha sido experimentado, no habiendo más posibilidad de deleitarse en esto, se irá apagando aquí’. Monje, al igual que una lámpara de aceite se quema dependiendo de la mecha y del aceite, y cuando la mecha y el aceite se gastan por completo, y no queda más combustible, el fuego se extingue por falta de combustible, así también, cuando él percibe una sensación limitada al cuerpo, entiende esto: ‘estoy percibiendo una sensación limitada al cuerpo’; y cuando percibe una sensación limitada a la vida, entiende esto: ‘estoy percibiendo una sensación limitada a la vida’ y discierne: ‘con la disolución de este cuerpo, con el fin de la vida, todo aquello que ha sido experimentado, no habiendo más posibilidad de deleitarse en esto, se irá apagando aquí.’
SC 25“Por eso, monje, el monje que posee este discernimiento, posee el fundamento para la más alta sabiduría. De esta manera, monje, esta es la más noble y suprema sabiduría llamada ‘el conocimiento sobre la destrucción de todo sufrimiento’.
SC 26“Su liberación, siendo fundada en la verdad, es inconmovible. Por eso es falso, monje, lo que tiene la naturaleza engañosa y es verdadero, lo que tiene la naturaleza no engañosa, es decir, el Nibbana. Por eso, monje, el monje que posee este discernimiento, posee el fundamento para la más alta sabiduría. De esta manera, monje, esta es la más noble y suprema sabiduría llamada ‘Nibbana’, cuya naturaleza es no engañosa.
SC 27“Anteriormente, cuando él todavía era un ignorante, adquiría las adquisiciones y se comprometía con ellas; ahora, él las ha abandonado, las cortó de raíces, hizo de ellas como si fuera el tocón de una palmera: acabó con ellas de tal manera, que nunca jamás volverán a aparecer en el futuro. Por eso, monje, el monje que posee esto, posee el fundamento de la suprema liberación. De esta manera, monje, esta es la noble y suprema liberación llamada ‘liberación de todas las adquisiciones’.
SC 28“Anteriormente, cuando él todavía era un ignorante, experimentaba la codicia, el deseo y la lujuria; ahora, él los ha abandonado, los cortó de raíces, hizo de ellos como si fuera el tocón de una palmera: acabó con ellos de tal manera, que nunca jamás volverán a aparecer en el futuro.
“Anteriormente, cuando él todavía era un ignorante, experimentaba la ira, la animadversión y el odio; ahora, él los ha abandonado, los cortó de raíces, hizo de ellos como si fuera el tocón de una palmera: acabó con ellos de tal manera, que nunca jamás volverán a aparecer en el futuro.
“Anteriormente, cuando él todavía era un ignorante, experimentaba la ignorancia y la falsa ilusión; ahora, él las ha abandonado, las cortó de raíces, hizo de ellas como si fuera el tocón de una palmera: acabó con ellas de tal manera, que nunca jamás volverán a aparecer en el futuro. Por eso, monje, el monje que posee esto, posee el fundamento de la suprema paz. De esta manera, monje, esta es la noble y suprema paz, llamada ‘apaciguamiento de la avidez, aversión y falsa ilusión’.
SC 29“Monje, fue referente a ésto que se dijo: ‘uno no debe ser negligente en sabiduría, debe preservar la verdad, cultivar el cese y entrenarse para la paz’
SC 30“La marea de concebir no arrastra más a aquel que está establecido en estos fundamentos, y cuando la marea de concebir no lo arrastra más, él es llamado un ‘sabio apacible’. Esto se ha dicho. Y, ¿en referencia a qué se ha dicho esto?
SC 31“Monje, ‘el yo’ es una forma de concebir; ‘yo soy esto’, es una forma de concebir; ‘yo voy a ser’, es una forma de concebir; ‘yo no voy a ser’, es una forma de concebir; ‘yo voy a ser el poseedor de la forma’, es una forma de concebir; ‘yo seré sin forma’, es una forma de concebir; ‘voy a ser perceptor’, es una forma de concebir; ‘voy a ser no-perceptor’, es una forma de concebir; ‘no voy a ser ni perceptor ni no-perceptor’, es una forma de concebir. El hecho de concebir es un dolencia, el hecho de concebir es un tumor, el hecho de concebir es un dardo. Al superar todas las acciones de concebir, uno es llamado el sabio apacible. Y un sabio apacible, no nace, no se deteriora, no muere, no se agita y es inamovible. No hay nada en él, a través de lo cual, podría haber nacido. Al no haber nacido, ¿cómo podría sufrir el deterioro? Al no sufrir deterioro, ¿cómo podría morir? ¿Al no morir, ¿cómo podría ser sacudido? Al no ser sacudido, ¿cómo podría ser conmovido?
SC 32“Monje, fue referente a esto que se dijo: ‘La marea de concebir no arrastra más a aquel que está establecido en estos fundamentos, y cuando la marea de concebir no lo arrastra más, él es llamado un ‘sabio apacible’. Así que, monje, guarda en tu mente esta breve exposición de los seis elementos”.
SC 33 Entonces, el Venerable Pukkusati pensó lo siguiente: “¡Realmente, el Maestro vino junto a mí! ¡El Sublime ha llegado junto a mí! ¡El plenamente Despierto ha venido junto a mí!” Acto seguido, se levantó de su asiento, puso su hábito exterior sobre su hombro y, postrándose frente al Bienaventurado, dijo: “Venerable señor, la transgresión se apoderó de mí; como un tonto, torpe y confundido, me he dirigido al Bienaventurado como ‘amigo’. Venerable señor, que el Bienaventurado perdone mi ofensa y reciba mi promesa de no cometerla nunca más en el futuro”.
“Ciertamente, monje, la transgresión se apoderó de ti y como un tonto, torpe y confundido, te has dirigido a mí como ‘amigo’. Pero, siendo que has visto tu ofensa como tal y la has corregido de acuerdo al Dhamma, aceptamos tu confesión. Cuando alguien ve su transgresión como tal, la corrige de acuerdo al Dhamma y se compromete a no cometerla nunca más en el futuro, entonces para él, hay crecimiento en esta Disciplina de los Nobles”.
SC 34“Venerable señor, quisiera recibir la plena ordenación del Bienaventurado”
“Pero, monje, ¿tienes ya tu cuenco y tus hábitos amarillos completos?”
“No, venerable señor, mi cuenco y mis hábitos amarillos no están completos”.
“Los Tathagatas, monje, no ofrecen plena ordenación a aquellos, cuyos cuencos y hábitos amarillos no están completos”.
SC 35 Entonces, el Venerable Pukkusati, habiéndose deleitado y regocijado en las palabras del Bienaventurado, se levantó de su asiento y, al haber rendido homenaje al Bienaventurado, se retiró de allí—manteniendo siempre al Bienaventurado a su derecha- con el fin de conseguir el cuenco y los hábitos amarillos. Y mientras el Venerable Pukkusati estaba procurando conseguir el cuenco y los hábitos amarillos, una vaca errante lo mató.
SC 36 Entonces, un grupo de monjes se acercó al Bienaventurado y, al rendirle homenaje, se sentó a un lado. Luego, los monjes dijeron: “Venerable señor, el joven de buena familia, Pukkusati, quien recibió breves instrucciones por parte del Bienaventurado, ha muerto. ¿Cuál es su destino? ¿Cuál es su futuro camino?”
“Monjes, Pukkusati, el joven de buena familia, era un hombre sabio. Él ha practicado de acuerdo al Dhamma y no me dificultó la correcta explicación del Dhamma. Con la destrucción de los cinco grillos menores, el joven de buena familia, Pukkusati, ha reaparecido espontáneamente [en la Morada Pura] donde alcanzará el Nibbana final, sin que retorne nunca más a este mundo”.
Esto es lo que dijo el Bienaventurado y los monjes fueron satisfechos y se deleitaron en las palabras del Bienaventurado.
Evaṁ me sutaṁ—ekaṁ samayaṁ bhagavā magadhesu cārikaṁ caramāno yena rājagahaṁ tadavasari; yena bhaggavo kumbhakāro tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhaggavaṁ kumbhakāraṁ etadavoca: “sace te, bhaggava, agaru viharemu āvesane ekarattan”ti. *viharemu āvesane → viharāma āvesane (bj); viharāma nivesane (sya-all, km); viharāmāvesane (pts1ed); viharemu nivesane (mr)
ekaṁ samayaṁ bhagavā magadhesu cārikaṁ caramāno yena rājagahaṁ tadavasari;
yena bhaggavo kumbhakāro tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhaggavaṁ kumbhakāraṁ etadavoca:
“sace te, bhaggava, agaru viharemu āvesane ekarattan”ti. *viharemu āvesane → viharāma āvesane (bj); viharāma nivesane (sya-all, km); viharāmāvesane (pts1ed); viharemu nivesane (mr)
Evaṁ me sutaṁ—ekaṁ samayaṁ bhagavā magadhesu cārikaṁ caramāno yena rājagahaṁ tadavasari; yena bhaggavo kumbhakāro tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhaggavaṁ kumbhakāraṁ etadavoca: “sace te, bhaggava, agaru viharemu āvesane ekarattan”ti. *viharemu āvesane → viharāma āvesane (bj); viharāma nivesane (sya-all, km); viharāmāvesane (pts1ed); viharemu nivesane (mr)
“Na kho me, bhante, garu. Atthi cettha pabbajito paṭhamaṁ vāsūpagato. Sace so anujānāti, viharatha, bhante, yathāsukhan”ti.
“Na kho me, bhante, garu.
Atthi cettha pabbajito paṭhamaṁ vāsūpagato.
Sace so anujānāti, viharatha, bhante, yathāsukhan”ti.
“Na kho me, bhante, garu. Atthi cettha pabbajito paṭhamaṁ vāsūpagato. Sace so anujānāti, viharatha, bhante, yathāsukhan”ti.
Tena kho pana samayena pukkusāti nāma kulaputto bhagavantaṁ uddissa saddhāya agārasmā anagāriyaṁ pabbajito. So tasmiṁ kumbhakārāvesane paṭhamaṁ vāsūpagato hoti. Atha kho bhagavā yenāyasmā pukkusāti tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā āyasmantaṁ pukkusātiṁ etadavoca: “sace te, bhikkhu, agaru viharemu āvesane ekarattan”ti.
Tena kho pana samayena pukkusāti nāma kulaputto bhagavantaṁ uddissa saddhāya agārasmā anagāriyaṁ pabbajito.
So tasmiṁ kumbhakārāvesane paṭhamaṁ vāsūpagato hoti.
Atha kho bhagavā yenāyasmā pukkusāti tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā āyasmantaṁ pukkusātiṁ etadavoca:
“sace te, bhikkhu, agaru viharemu āvesane ekarattan”ti.
Tena kho pana samayena pukkusāti nāma kulaputto bhagavantaṁ uddissa saddhāya agārasmā anagāriyaṁ pabbajito. So tasmiṁ kumbhakārāvesane paṭhamaṁ vāsūpagato hoti. Atha kho bhagavā yenāyasmā pukkusāti tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā āyasmantaṁ pukkusātiṁ etadavoca: “sace te, bhikkhu, agaru viharemu āvesane ekarattan”ti.
“Urundaṁ, āvuso, kumbhakārāvesanaṁ. *Urundaṁ → ūrundaṁ (sya-all, km, pts1ed); uruddhaṁ (mr)Viharatāyasmā yathāsukhan”ti.
“Urundaṁ, āvuso, kumbhakārāvesanaṁ. *Urundaṁ → ūrundaṁ (sya-all, km, pts1ed); uruddhaṁ (mr)
Viharatāyasmā yathāsukhan”ti.
“Urundaṁ, āvuso, kumbhakārāvesanaṁ. *Urundaṁ → ūrundaṁ (sya-all, km, pts1ed); uruddhaṁ (mr)Viharatāyasmā yathāsukhan”ti.
Atha kho bhagavā kumbhakārāvesanaṁ pavisitvā ekamantaṁ tiṇasanthārakaṁ paññāpetvā nisīdi pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā. Atha kho bhagavā bahudeva rattiṁ nisajjāya vītināmesi. Āyasmāpi kho pukkusāti bahudeva rattiṁ nisajjāya vītināmesi.
Atha kho bhagavā kumbhakārāvesanaṁ pavisitvā ekamantaṁ tiṇasanthārakaṁ paññāpetvā nisīdi pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā.
Atha kho bhagavā bahudeva rattiṁ nisajjāya vītināmesi.
Āyasmāpi kho pukkusāti bahudeva rattiṁ nisajjāya vītināmesi.
Atha kho bhagavā kumbhakārāvesanaṁ pavisitvā ekamantaṁ tiṇasanthārakaṁ paññāpetvā nisīdi pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā. Atha kho bhagavā bahudeva rattiṁ nisajjāya vītināmesi. Āyasmāpi kho pukkusāti bahudeva rattiṁ nisajjāya vītināmesi.
Atha kho bhagavato etadahosi: “pāsādikaṁ kho ayaṁ kulaputto iriyati. Yannūnāhaṁ puccheyyan”ti.
Atha kho bhagavato etadahosi:
“pāsādikaṁ kho ayaṁ kulaputto iriyati.
Yannūnāhaṁ puccheyyan”ti.
Atha kho bhagavato etadahosi: “pāsādikaṁ kho ayaṁ kulaputto iriyati. Yannūnāhaṁ puccheyyan”ti.
Atha kho bhagavā āyasmantaṁ pukkusātiṁ etadavoca: “kaṁsi tvaṁ, bhikkhu, uddissa pabbajito? Ko vā te satthā? Kassa vā tvaṁ dhammaṁ rocesī”ti?
Atha kho bhagavā āyasmantaṁ pukkusātiṁ etadavoca:
“kaṁsi tvaṁ, bhikkhu, uddissa pabbajito? Ko vā te satthā? Kassa vā tvaṁ dhammaṁ rocesī”ti?
Atha kho bhagavā āyasmantaṁ pukkusātiṁ etadavoca: “kaṁsi tvaṁ, bhikkhu, uddissa pabbajito? Ko vā te satthā? Kassa vā tvaṁ dhammaṁ rocesī”ti?
“Atthāvuso, samaṇo gotamo sakyaputto sakyakulā pabbajito. Taṁ kho pana bhagavantaṁ gotamaṁ evaṁ kalyāṇo kittisaddo abbhuggato: ‘itipi so bhagavā arahaṁ sammāsambuddho vijjācaraṇasampanno sugato lokavidū anuttaro purisadammasārathi satthā devamanussānaṁ buddho bhagavā’ti. Tāhaṁ bhagavantaṁ uddissa pabbajito. So ca me bhagavā satthā. Tassa cāhaṁ bhagavato dhammaṁ rocemī”ti.
“Atthāvuso, samaṇo gotamo sakyaputto sakyakulā pabbajito.
Taṁ kho pana bhagavantaṁ gotamaṁ evaṁ kalyāṇo kittisaddo abbhuggato:
‘itipi so bhagavā arahaṁ sammāsambuddho vijjācaraṇasampanno sugato lokavidū anuttaro purisadammasārathi satthā devamanussānaṁ buddho bhagavā’ti.
Tāhaṁ bhagavantaṁ uddissa pabbajito.
Tassa cāhaṁ bhagavato dhammaṁ rocemī”ti.
“Atthāvuso, samaṇo gotamo sakyaputto sakyakulā pabbajito. Taṁ kho pana bhagavantaṁ gotamaṁ evaṁ kalyāṇo kittisaddo abbhuggato: ‘itipi so bhagavā arahaṁ sammāsambuddho vijjācaraṇasampanno sugato lokavidū anuttaro purisadammasārathi satthā devamanussānaṁ buddho bhagavā’ti. Tāhaṁ bhagavantaṁ uddissa pabbajito. So ca me bhagavā satthā. Tassa cāhaṁ bhagavato dhammaṁ rocemī”ti.
“Kahaṁ pana, bhikkhu, etarahi so bhagavā viharati arahaṁ sammāsambuddho”ti.
“Kahaṁ pana, bhikkhu, etarahi so bhagavā viharati arahaṁ sammāsambuddho”ti.
“Kahaṁ pana, bhikkhu, etarahi so bhagavā viharati arahaṁ sammāsambuddho”ti.
“Atthāvuso, uttaresu janapadesu sāvatthi nāma nagaraṁ. Tattha so bhagavā etarahi viharati arahaṁ sammāsambuddho”ti.
“Atthāvuso, uttaresu janapadesu sāvatthi nāma nagaraṁ.
Tattha so bhagavā etarahi viharati arahaṁ sammāsambuddho”ti.
“Atthāvuso, uttaresu janapadesu sāvatthi nāma nagaraṁ. Tattha so bhagavā etarahi viharati arahaṁ sammāsambuddho”ti.
“Diṭṭhapubbo pana te, bhikkhu, so bhagavā; disvā ca pana jāneyyāsī”ti?
“Diṭṭhapubbo pana te, bhikkhu, so bhagavā;
disvā ca pana jāneyyāsī”ti?
“Diṭṭhapubbo pana te, bhikkhu, so bhagavā; disvā ca pana jāneyyāsī”ti?
“Na kho me, āvuso, diṭṭhapubbo so bhagavā; disvā cāhaṁ na jāneyyan”ti.
“Na kho me, āvuso, diṭṭhapubbo so bhagavā;
disvā cāhaṁ na jāneyyan”ti.
“Na kho me, āvuso, diṭṭhapubbo so bhagavā; disvā cāhaṁ na jāneyyan”ti.
Atha kho bhagavato etadahosi: “mamañca khvāyaṁ kulaputto uddissa pabbajito. *mamañca khvāyaṁ → mamaṁ khvāyaṁ (bj, sya-all, km); maṁ khvāyaṁ (pts1ed)Yannūnassāhaṁ dhammaṁ deseyyan”ti.
Atha kho bhagavato etadahosi:
“mamañca khvāyaṁ kulaputto uddissa pabbajito. *mamañca khvāyaṁ → mamaṁ khvāyaṁ (bj, sya-all, km); maṁ khvāyaṁ (pts1ed)
Yannūnassāhaṁ dhammaṁ deseyyan”ti.
Atha kho bhagavato etadahosi: “mamañca khvāyaṁ kulaputto uddissa pabbajito. *mamañca khvāyaṁ → mamaṁ khvāyaṁ (bj, sya-all, km); maṁ khvāyaṁ (pts1ed)Yannūnassāhaṁ dhammaṁ deseyyan”ti.
Atha kho bhagavā āyasmantaṁ pukkusātiṁ āmantesi: “dhammaṁ te, bhikkhu, desessāmi. Taṁ suṇāhi, sādhukaṁ manasi karohi; bhāsissāmī”ti.
Atha kho bhagavā āyasmantaṁ pukkusātiṁ āmantesi:
“dhammaṁ te, bhikkhu, desessāmi.
Taṁ suṇāhi, sādhukaṁ manasi karohi; bhāsissāmī”ti.
Atha kho bhagavā āyasmantaṁ pukkusātiṁ āmantesi: “dhammaṁ te, bhikkhu, desessāmi. Taṁ suṇāhi, sādhukaṁ manasi karohi; bhāsissāmī”ti.
“Evamāvuso”ti kho āyasmā pukkusāti bhagavato paccassosi. Bhagavā etadavoca:
“Evamāvuso”ti kho āyasmā pukkusāti bhagavato paccassosi.
“Evamāvuso”ti kho āyasmā pukkusāti bhagavato paccassosi. Bhagavā etadavoca:
“‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso cha phassāyatano aṭṭhārasa manopavicāro caturādhiṭṭhāno; *Cha dhāturo → chaddhāturo (bj)yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccati. Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—ayamuddeso dhātuvibhaṅgassa.
“‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso cha phassāyatano aṭṭhārasa manopavicāro caturādhiṭṭhāno; *Cha dhāturo → chaddhāturo (bj)
yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccati.
Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—
ayamuddeso dhātuvibhaṅgassa.
“‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso cha phassāyatano aṭṭhārasa manopavicāro caturādhiṭṭhāno; *Cha dhāturo → chaddhāturo (bj)yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccati. Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—ayamuddeso dhātuvibhaṅgassa.
‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Chayimā, bhikkhu, dhātuyo—*Chayimā, bhikkhu, dhātuyo → etthantare pāṭho si, pts1ed potthakesupathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu. ‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Chayimā, bhikkhu, dhātuyo—*Chayimā, bhikkhu, dhātuyo → etthantare pāṭho si, pts1ed potthakesu
pathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu.
‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Chayimā, bhikkhu, dhātuyo—*Chayimā, bhikkhu, dhātuyo → etthantare pāṭho si, pts1ed potthakesupathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu. ‘Cha dhāturo ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Cha phassāyatano ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Cakkhusamphassāyatanaṁ, sotasamphassāyatanaṁ, ghānasamphassāyatanaṁ, jivhāsamphassāyatanaṁ, kāyasamphassāyatanaṁ, manosamphassāyatanaṁ. ‘Cha phassāyatano ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Cha phassāyatano ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Cakkhusamphassāyatanaṁ, sotasamphassāyatanaṁ, ghānasamphassāyatanaṁ, jivhāsamphassāyatanaṁ, kāyasamphassāyatanaṁ, manosamphassāyatanaṁ.
‘Cha phassāyatano ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Cha phassāyatano ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Cakkhusamphassāyatanaṁ, sotasamphassāyatanaṁ, ghānasamphassāyatanaṁ, jivhāsamphassāyatanaṁ, kāyasamphassāyatanaṁ, manosamphassāyatanaṁ. ‘Cha phassāyatano ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Aṭṭhārasa manopavicāro ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Cakkhunā rūpaṁ disvā somanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati, domanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati, upekkhāṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati; sotena saddaṁ sutvā …pe… ghānena gandhaṁ ghāyitvā … jivhāya rasaṁ sāyitvā …
‘Aṭṭhārasa manopavicāro ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Cakkhunā rūpaṁ disvā somanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati, domanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati, upekkhāṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati;
ghānena gandhaṁ ghāyitvā …
‘Aṭṭhārasa manopavicāro ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Cakkhunā rūpaṁ disvā somanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati, domanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati, upekkhāṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati; sotena saddaṁ sutvā …pe… ghānena gandhaṁ ghāyitvā … jivhāya rasaṁ sāyitvā …
kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā … manasā dhammaṁ viññāya somanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati, domanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati, upekkhāṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati—iti cha somanassupavicārā, cha domanassupavicārā, cha upekkhupavicārā. ‘Aṭṭhārasa manopavicāro ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā …
manasā dhammaṁ viññāya somanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati, domanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati, upekkhāṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati—
iti cha somanassupavicārā, cha domanassupavicārā, cha upekkhupavicārā.
‘Aṭṭhārasa manopavicāro ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā … manasā dhammaṁ viññāya somanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati, domanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati, upekkhāṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati—iti cha somanassupavicārā, cha domanassupavicārā, cha upekkhupavicārā. ‘Aṭṭhārasa manopavicāro ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Caturādhiṭṭhāno ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Paññādhiṭṭhāno, saccādhiṭṭhāno, cāgādhiṭṭhāno, upasamādhiṭṭhāno. ‘Caturādhiṭṭhāno ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Caturādhiṭṭhāno ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Paññādhiṭṭhāno, saccādhiṭṭhāno, cāgādhiṭṭhāno, upasamādhiṭṭhāno.
‘Caturādhiṭṭhāno ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—
iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Caturādhiṭṭhāno ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ? Paññādhiṭṭhāno, saccādhiṭṭhāno, cāgādhiṭṭhāno, upasamādhiṭṭhāno. ‘Caturādhiṭṭhāno ayaṁ, bhikkhu, puriso’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
‘Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
‘Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
Kathañca, bhikkhu, paññaṁ nappamajjati? Chayimā, bhikkhu, dhātuyo—pathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu.
Kathañca, bhikkhu, paññaṁ nappamajjati?
Chayimā, bhikkhu, dhātuyo—
pathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu.
Kathañca, bhikkhu, paññaṁ nappamajjati? Chayimā, bhikkhu, dhātuyo—pathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu.
Katamā ca, bhikkhu, pathavīdhātu? Pathavīdhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā pathavīdhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ kakkhaḷaṁ kharigataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—*upādinnaṁ → upādiṇṇaṁ (cck, pts1ed, mr)kesā lomā nakhā dantā taco maṁsaṁ nhāru aṭṭhi aṭṭhimiñjaṁ vakkaṁ hadayaṁ yakanaṁ kilomakaṁ pihakaṁ papphāsaṁ antaṁ antaguṇaṁ udariyaṁ karīsaṁ, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ kakkhaḷaṁ kharigataṁ upādinnaṁ—*aṭṭhimiñjaṁ → aṭṭhimiñjā (bj, pts1ed)ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā pathavīdhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā pathavīdhātu yā ca bāhirā pathavīdhātu pathavīdhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama nesohamasmi na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā pathavīdhātuyā nibbindati, pathavīdhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, pathavīdhātu?
Pathavīdhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā.
Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā pathavīdhātu?
Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ kakkhaḷaṁ kharigataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—*upādinnaṁ → upādiṇṇaṁ (cck, pts1ed, mr)
kesā lomā nakhā dantā taco maṁsaṁ nhāru aṭṭhi aṭṭhimiñjaṁ vakkaṁ hadayaṁ yakanaṁ kilomakaṁ pihakaṁ papphāsaṁ antaṁ antaguṇaṁ udariyaṁ karīsaṁ, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ kakkhaḷaṁ kharigataṁ upādinnaṁ—*aṭṭhimiñjaṁ → aṭṭhimiñjā (bj, pts1ed)
ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā pathavīdhātu.
Yā ceva kho pana ajjhattikā pathavīdhātu yā ca bāhirā pathavīdhātu pathavīdhāturevesā.
‘Taṁ netaṁ mama nesohamasmi na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ.
Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā pathavīdhātuyā nibbindati, pathavīdhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, pathavīdhātu? Pathavīdhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā pathavīdhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ kakkhaḷaṁ kharigataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—*upādinnaṁ → upādiṇṇaṁ (cck, pts1ed, mr)kesā lomā nakhā dantā taco maṁsaṁ nhāru aṭṭhi aṭṭhimiñjaṁ vakkaṁ hadayaṁ yakanaṁ kilomakaṁ pihakaṁ papphāsaṁ antaṁ antaguṇaṁ udariyaṁ karīsaṁ, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ kakkhaḷaṁ kharigataṁ upādinnaṁ—*aṭṭhimiñjaṁ → aṭṭhimiñjā (bj, pts1ed)ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā pathavīdhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā pathavīdhātu yā ca bāhirā pathavīdhātu pathavīdhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama nesohamasmi na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā pathavīdhātuyā nibbindati, pathavīdhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, āpodhātu? Āpodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā āpodhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ āpo āpogataṁ upādinnaṁ seyyathidaṁ—pittaṁ semhaṁ pubbo lohitaṁ sedo medo assu vasā kheḷo siṅghāṇikā lasikā muttaṁ, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ āpo āpogataṁ upādinnaṁ—ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā āpodhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā āpodhātu yā ca bāhirā āpodhātu āpodhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā āpodhātuyā nibbindati, āpodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, āpodhātu?
Āpodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā.
Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā āpodhātu?
Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ āpo āpogataṁ upādinnaṁ seyyathidaṁ—
pittaṁ semhaṁ pubbo lohitaṁ sedo medo assu vasā kheḷo siṅghāṇikā lasikā muttaṁ, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ āpo āpogataṁ upādinnaṁ—
ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā āpodhātu.
Yā ceva kho pana ajjhattikā āpodhātu yā ca bāhirā āpodhātu āpodhāturevesā.
‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ.
Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā āpodhātuyā nibbindati, āpodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, āpodhātu? Āpodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā āpodhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ āpo āpogataṁ upādinnaṁ seyyathidaṁ—pittaṁ semhaṁ pubbo lohitaṁ sedo medo assu vasā kheḷo siṅghāṇikā lasikā muttaṁ, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ āpo āpogataṁ upādinnaṁ—ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā āpodhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā āpodhātu yā ca bāhirā āpodhātu āpodhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā āpodhātuyā nibbindati, āpodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, tejodhātu? Tejodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā tejodhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ tejo tejogataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—yena ca santappati, yena ca jīrīyati, yena ca pariḍayhati, yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ sammā pariṇāmaṁ gacchati, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ tejo tejogataṁ upādinnaṁ—ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā tejodhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā tejodhātu yā ca bāhirā tejodhātu tejodhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā tejodhātuyā nibbindati, tejodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, tejodhātu?
Tejodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā.
Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā tejodhātu?
Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ tejo tejogataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—
yena ca santappati, yena ca jīrīyati, yena ca pariḍayhati, yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ sammā pariṇāmaṁ gacchati, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ tejo tejogataṁ upādinnaṁ—
ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā tejodhātu.
Yā ceva kho pana ajjhattikā tejodhātu yā ca bāhirā tejodhātu tejodhāturevesā.
‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ.
Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā tejodhātuyā nibbindati, tejodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, tejodhātu? Tejodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā tejodhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ tejo tejogataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—yena ca santappati, yena ca jīrīyati, yena ca pariḍayhati, yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ sammā pariṇāmaṁ gacchati, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ tejo tejogataṁ upādinnaṁ—ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā tejodhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā tejodhātu yā ca bāhirā tejodhātu tejodhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā tejodhātuyā nibbindati, tejodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, vāyodhātu? Vāyodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā vāyodhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ vāyo vāyogataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—uddhaṅgamā vātā adhogamā vātā kucchisayā vātā koṭṭhāsayā vātā aṅgamaṅgānusārino vātā assāso passāso iti, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ vāyo vāyogataṁ upādinnaṁ—*koṭṭhāsayā → koṭṭhasayā (bj, sya-all, km, pts1ed)ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā vāyodhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā vāyodhātu yā ca bāhirā vāyodhātu vāyodhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā vāyodhātuyā nibbindati, vāyodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, vāyodhātu?
Vāyodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā.
Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā vāyodhātu?
Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ vāyo vāyogataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—
uddhaṅgamā vātā adhogamā vātā kucchisayā vātā koṭṭhāsayā vātā aṅgamaṅgānusārino vātā assāso passāso iti, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ vāyo vāyogataṁ upādinnaṁ—*koṭṭhāsayā → koṭṭhasayā (bj, sya-all, km, pts1ed)
ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā vāyodhātu.
Yā ceva kho pana ajjhattikā vāyodhātu yā ca bāhirā vāyodhātu vāyodhāturevesā.
‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ.
Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā vāyodhātuyā nibbindati, vāyodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, vāyodhātu? Vāyodhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā vāyodhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ vāyo vāyogataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—uddhaṅgamā vātā adhogamā vātā kucchisayā vātā koṭṭhāsayā vātā aṅgamaṅgānusārino vātā assāso passāso iti, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ vāyo vāyogataṁ upādinnaṁ—*koṭṭhāsayā → koṭṭhasayā (bj, sya-all, km, pts1ed)ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā vāyodhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā vāyodhātu yā ca bāhirā vāyodhātu vāyodhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā vāyodhātuyā nibbindati, vāyodhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, ākāsadhātu? Ākāsadhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā ākāsadhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ ākāsaṁ ākāsagataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—kaṇṇacchiddaṁ nāsacchiddaṁ mukhadvāraṁ yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ ajjhoharati, yattha ca asitapītakhāyitasāyitaṁ santiṭṭhati, yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ adhobhāgaṁ nikkhamati, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ ākāsaṁ ākāsagataṁ aghaṁ aghagataṁ vivaraṁ vivaragataṁ asamphuṭṭhaṁ maṁsalohitehi upādinnaṁ—*adhobhāgaṁ → adhobhāgā (bj, sya-all, km, pts1ed)ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā ākāsadhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā ākāsadhātu yā ca bāhirā ākāsadhātu ākāsadhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā ākāsadhātuyā nibbindati, ākāsadhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, ākāsadhātu?
Ākāsadhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā.
Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā ākāsadhātu?
Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ ākāsaṁ ākāsagataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—
kaṇṇacchiddaṁ nāsacchiddaṁ mukhadvāraṁ yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ ajjhoharati, yattha ca asitapītakhāyitasāyitaṁ santiṭṭhati, yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ adhobhāgaṁ nikkhamati, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ ākāsaṁ ākāsagataṁ aghaṁ aghagataṁ vivaraṁ vivaragataṁ asamphuṭṭhaṁ maṁsalohitehi upādinnaṁ—*adhobhāgaṁ → adhobhāgā (bj, sya-all, km, pts1ed)
ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā ākāsadhātu.
Yā ceva kho pana ajjhattikā ākāsadhātu yā ca bāhirā ākāsadhātu ākāsadhāturevesā.
‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ.
Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā ākāsadhātuyā nibbindati, ākāsadhātuyā cittaṁ virājeti.
Katamā ca, bhikkhu, ākāsadhātu? Ākāsadhātu siyā ajjhattikā siyā bāhirā. Katamā ca, bhikkhu, ajjhattikā ākāsadhātu? Yaṁ ajjhattaṁ paccattaṁ ākāsaṁ ākāsagataṁ upādinnaṁ, seyyathidaṁ—kaṇṇacchiddaṁ nāsacchiddaṁ mukhadvāraṁ yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ ajjhoharati, yattha ca asitapītakhāyitasāyitaṁ santiṭṭhati, yena ca asitapītakhāyitasāyitaṁ adhobhāgaṁ nikkhamati, yaṁ vā panaññampi kiñci ajjhattaṁ paccattaṁ ākāsaṁ ākāsagataṁ aghaṁ aghagataṁ vivaraṁ vivaragataṁ asamphuṭṭhaṁ maṁsalohitehi upādinnaṁ—*adhobhāgaṁ → adhobhāgā (bj, sya-all, km, pts1ed)ayaṁ vuccati, bhikkhu, ajjhattikā ākāsadhātu. Yā ceva kho pana ajjhattikā ākāsadhātu yā ca bāhirā ākāsadhātu ākāsadhāturevesā. ‘Taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti—evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya daṭṭhabbaṁ. Evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya disvā ākāsadhātuyā nibbindati, ākāsadhātuyā cittaṁ virājeti.
Athāparaṁ viññāṇaṁyeva avasissati parisuddhaṁ pariyodātaṁ. Tena ca viññāṇena kiṁ vijānāti? *Tena ca viññāṇena kiṁ → tena viññāṇena kiñci (sya-all, pts1ed)‘Sukhan’tipi vijānāti, ‘dukkhan’tipi vijānāti, ‘adukkhamasukhan’tipi vijānāti. Sukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati sukhā vedanā. So sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā sukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Athāparaṁ viññāṇaṁyeva avasissati parisuddhaṁ pariyodātaṁ.
Tena ca viññāṇena kiṁ vijānāti? *Tena ca viññāṇena kiṁ → tena viññāṇena kiñci (sya-all, pts1ed)
‘Sukhan’tipi vijānāti, ‘dukkhan’tipi vijānāti, ‘adukkhamasukhan’tipi vijānāti.
Sukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati sukhā vedanā.
So sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
‘Tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā sukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Athāparaṁ viññāṇaṁyeva avasissati parisuddhaṁ pariyodātaṁ. Tena ca viññāṇena kiṁ vijānāti? *Tena ca viññāṇena kiṁ → tena viññāṇena kiñci (sya-all, pts1ed)‘Sukhan’tipi vijānāti, ‘dukkhan’tipi vijānāti, ‘adukkhamasukhan’tipi vijānāti. Sukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati sukhā vedanā. So sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā sukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Dukkhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati dukkhā vedanā. So dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ dukkhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā dukkhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Dukkhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati dukkhā vedanā.
So dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
‘Tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ dukkhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā dukkhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Dukkhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati dukkhā vedanā. So dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ dukkhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā dukkhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Adukkhamasukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati adukkhamasukhā vedanā. So adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ adukkhamasukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā adukkhamasukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Adukkhamasukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati adukkhamasukhā vedanā.
So adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
‘Tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ adukkhamasukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā adukkhamasukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Adukkhamasukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati adukkhamasukhā vedanā. So adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ adukkhamasukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā adukkhamasukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Seyyathāpi, bhikkhu, dvinnaṁ kaṭṭhānaṁ saṅghaṭṭā samodhānā usmā jāyati, tejo abhinibbattati, tesaṁyeva dvinnaṁ kaṭṭhānaṁ nānābhāvā vinikkhepā yā tajjā usmā sā nirujjhati, sā vūpasammati; *saṅghaṭṭā → samphassa (bj, pts1ed); saṅghaṭā (sya-all, km)evameva kho, bhikkhu, sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppajjati sukhā vedanā. So sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā sukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Seyyathāpi, bhikkhu, dvinnaṁ kaṭṭhānaṁ saṅghaṭṭā samodhānā usmā jāyati, tejo abhinibbattati, tesaṁyeva dvinnaṁ kaṭṭhānaṁ nānābhāvā vinikkhepā yā tajjā usmā sā nirujjhati, sā vūpasammati; *saṅghaṭṭā → samphassa (bj, pts1ed); saṅghaṭā (sya-all, km)
evameva kho, bhikkhu, sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppajjati sukhā vedanā.
So sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
‘Tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā sukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Seyyathāpi, bhikkhu, dvinnaṁ kaṭṭhānaṁ saṅghaṭṭā samodhānā usmā jāyati, tejo abhinibbattati, tesaṁyeva dvinnaṁ kaṭṭhānaṁ nānābhāvā vinikkhepā yā tajjā usmā sā nirujjhati, sā vūpasammati; *saṅghaṭṭā → samphassa (bj, pts1ed); saṅghaṭā (sya-all, km)evameva kho, bhikkhu, sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppajjati sukhā vedanā. So sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ sukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā sukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Dukkhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati dukkhā vedanā. So dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ dukkhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā dukkhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Dukkhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati dukkhā vedanā.
So dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
‘Tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ dukkhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā dukkhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Dukkhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati dukkhā vedanā. So dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ dukkhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā dukkhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Adukkhamasukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati adukkhamasukhā vedanā. So adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ adukkhamasukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā adukkhamasukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Adukkhamasukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati adukkhamasukhā vedanā.
So adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
‘Tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ adukkhamasukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā adukkhamasukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Adukkhamasukhavedaniyaṁ, bhikkhu, phassaṁ paṭicca uppajjati adukkhamasukhā vedanā. So adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. ‘Tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodhā yaṁ tajjaṁ vedayitaṁ adukkhamasukhavedaniyaṁ phassaṁ paṭicca uppannā adukkhamasukhā vedanā sā nirujjhati, sā vūpasammatī’ti pajānāti.
Athāparaṁ upekkhāyeva avasissati parisuddhā pariyodātā mudu ca kammaññā ca pabhassarā ca. Seyyathāpi, bhikkhu, dakkho suvaṇṇakāro vā suvaṇṇakārantevāsī vā ukkaṁ bandheyya, ukkaṁ bandhitvā ukkāmukhaṁ ālimpeyya, ukkāmukhaṁ ālimpetvā saṇḍāsena jātarūpaṁ gahetvā ukkāmukhe pakkhipeyya, tamenaṁ kālena kālaṁ abhidhameyya, kālena kālaṁ udakena paripphoseyya, kālena kālaṁ ajjhupekkheyya, taṁ hoti jātarūpaṁ sudhantaṁ niddhantaṁ nīhaṭaṁ ninnītakasāvaṁ mudu ca kammaññañca pabhassarañca, yassā yassā ca piḷandhanavikatiyā ākaṅkhati—yadi paṭṭikāya yadi kuṇḍalāya yadi gīveyyakāya yadi suvaṇṇamālāya tañcassa atthaṁ anubhoti; *ninnītakasāvaṁ → nihaṭakasāvaṁ (bj); nihatakasāvaṁ (mr) | sudhantaṁ niddhantaṁ → etthantare pāṭho sya-all potthakesu | jātarūpaṁ → jātarūpaṁ dhantaṁ (bj, pts1ed) | nīhaṭaṁ → nihataṁ (si, sya-all, km, mr) | paṭṭikāya → pavaddhikāya (bj); pavaṭṭikāya (sya-all, pts1ed)evameva kho, bhikkhu, athāparaṁ upekkhāyeva avasissati parisuddhā pariyodātā mudu ca kammaññā ca pabhassarā ca.
Athāparaṁ upekkhāyeva avasissati parisuddhā pariyodātā mudu ca kammaññā ca pabhassarā ca.
Seyyathāpi, bhikkhu, dakkho suvaṇṇakāro vā suvaṇṇakārantevāsī vā ukkaṁ bandheyya, ukkaṁ bandhitvā ukkāmukhaṁ ālimpeyya, ukkāmukhaṁ ālimpetvā saṇḍāsena jātarūpaṁ gahetvā ukkāmukhe pakkhipeyya, tamenaṁ kālena kālaṁ abhidhameyya, kālena kālaṁ udakena paripphoseyya, kālena kālaṁ ajjhupekkheyya, taṁ hoti jātarūpaṁ sudhantaṁ niddhantaṁ nīhaṭaṁ ninnītakasāvaṁ mudu ca kammaññañca pabhassarañca, yassā yassā ca piḷandhanavikatiyā ākaṅkhati—yadi paṭṭikāya yadi kuṇḍalāya yadi gīveyyakāya yadi suvaṇṇamālāya tañcassa atthaṁ anubhoti; *ninnītakasāvaṁ → nihaṭakasāvaṁ (bj); nihatakasāvaṁ (mr) | sudhantaṁ niddhantaṁ → etthantare pāṭho sya-all potthakesu | jātarūpaṁ → jātarūpaṁ dhantaṁ (bj, pts1ed) | nīhaṭaṁ → nihataṁ (si, sya-all, km, mr) | paṭṭikāya → pavaddhikāya (bj); pavaṭṭikāya (sya-all, pts1ed)
evameva kho, bhikkhu, athāparaṁ upekkhāyeva avasissati parisuddhā pariyodātā mudu ca kammaññā ca pabhassarā ca.
Athāparaṁ upekkhāyeva avasissati parisuddhā pariyodātā mudu ca kammaññā ca pabhassarā ca. Seyyathāpi, bhikkhu, dakkho suvaṇṇakāro vā suvaṇṇakārantevāsī vā ukkaṁ bandheyya, ukkaṁ bandhitvā ukkāmukhaṁ ālimpeyya, ukkāmukhaṁ ālimpetvā saṇḍāsena jātarūpaṁ gahetvā ukkāmukhe pakkhipeyya, tamenaṁ kālena kālaṁ abhidhameyya, kālena kālaṁ udakena paripphoseyya, kālena kālaṁ ajjhupekkheyya, taṁ hoti jātarūpaṁ sudhantaṁ niddhantaṁ nīhaṭaṁ ninnītakasāvaṁ mudu ca kammaññañca pabhassarañca, yassā yassā ca piḷandhanavikatiyā ākaṅkhati—yadi paṭṭikāya yadi kuṇḍalāya yadi gīveyyakāya yadi suvaṇṇamālāya tañcassa atthaṁ anubhoti; *ninnītakasāvaṁ → nihaṭakasāvaṁ (bj); nihatakasāvaṁ (mr) | sudhantaṁ niddhantaṁ → etthantare pāṭho sya-all potthakesu | jātarūpaṁ → jātarūpaṁ dhantaṁ (bj, pts1ed) | nīhaṭaṁ → nihataṁ (si, sya-all, km, mr) | paṭṭikāya → pavaddhikāya (bj); pavaṭṭikāya (sya-all, pts1ed)evameva kho, bhikkhu, athāparaṁ upekkhāyeva avasissati parisuddhā pariyodātā mudu ca kammaññā ca pabhassarā ca.
So evaṁ pajānāti: ‘imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākāsānañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ viññāṇañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākiñcaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyyā’ti.
‘imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākāsānañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ.
Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya.
Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ viññāṇañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ.
Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya.
Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākiñcaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ.
Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya.
Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ.
Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyyā’ti.
So evaṁ pajānāti: ‘imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākāsānañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ viññāṇañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākiñcaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyya. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ. Evaṁ me ayaṁ upekkhā tannissitā tadupādānā ciraṁ dīghamaddhānaṁ tiṭṭheyyā’ti.
So evaṁ pajānāti: ‘imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākāsānañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametaṁ. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ viññāṇañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametaṁ. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākiñcaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametaṁ. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametan’ti.
‘imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākāsānañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ;
Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ viññāṇañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ;
Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākiñcaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ;
Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ;
So evaṁ pajānāti: ‘imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākāsānañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametaṁ. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ viññāṇañcāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametaṁ. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ ākiñcaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametaṁ. Imañce ahaṁ upekkhaṁ evaṁ parisuddhaṁ evaṁ pariyodātaṁ nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasaṁhareyyaṁ, tadanudhammañca cittaṁ bhāveyyaṁ; saṅkhatametan’ti.
So neva taṁ abhisaṅkharoti, na abhisañcetayati bhavāya vā vibhavāya vā. So anabhisaṅkharonto anabhisañcetayanto bhavāya vā vibhavāya vā na kiñci loke upādiyati, anupādiyaṁ na paritassati, aparitassaṁ paccattaṁyeva parinibbāyati.
So neva taṁ abhisaṅkharoti, na abhisañcetayati bhavāya vā vibhavāya vā.
So anabhisaṅkharonto anabhisañcetayanto bhavāya vā vibhavāya vā na kiñci loke upādiyati,
anupādiyaṁ na paritassati, aparitassaṁ paccattaṁyeva parinibbāyati.
So neva taṁ abhisaṅkharoti, na abhisañcetayati bhavāya vā vibhavāya vā. So anabhisaṅkharonto anabhisañcetayanto bhavāya vā vibhavāya vā na kiñci loke upādiyati, anupādiyaṁ na paritassati, aparitassaṁ paccattaṁyeva parinibbāyati.
‘Khīṇā jāti, vusitaṁ brahmacariyaṁ, kataṁ karaṇīyaṁ, nāparaṁ itthattāyā’ti pajānāti.
‘Khīṇā jāti, vusitaṁ brahmacariyaṁ, kataṁ karaṇīyaṁ, nāparaṁ itthattāyā’ti pajānāti.
‘Khīṇā jāti, vusitaṁ brahmacariyaṁ, kataṁ karaṇīyaṁ, nāparaṁ itthattāyā’ti pajānāti.
So sukhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti. Dukkhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti. Adukkhamasukhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.
So sukhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.
Dukkhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.
Adukkhamasukhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.
So sukhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti. Dukkhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti. Adukkhamasukhañce vedanaṁ vedeti, ‘sā aniccā’ti pajānāti, ‘anajjhositā’ti pajānāti, ‘anabhinanditā’ti pajānāti.
So sukhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti; dukkhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti; adukkhamasukhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti. So kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā paraṁ maraṇā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.
So sukhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti;
dukkhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti;
adukkhamasukhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti.
So kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti,
‘kāyassa bhedā paraṁ maraṇā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.
So sukhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti; dukkhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti; adukkhamasukhañce vedanaṁ vedeti, visaṁyutto naṁ vedeti. So kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā paraṁ maraṇā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.
Seyyathāpi, bhikkhu, telañca paṭicca vaṭṭiñca paṭicca telappadīpo jhāyati; tasseva telassa ca vaṭṭiyā ca pariyādānā aññassa ca anupahārā anāhāro nibbāyati; *anupahārā → anupāhārā (bj, pts1ed); anupādānā (si, mr)evameva kho, bhikkhu, kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā paraṁ maraṇā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.
Seyyathāpi, bhikkhu, telañca paṭicca vaṭṭiñca paṭicca telappadīpo jhāyati;
tasseva telassa ca vaṭṭiyā ca pariyādānā aññassa ca anupahārā anāhāro nibbāyati; *anupahārā → anupāhārā (bj, pts1ed); anupādānā (si, mr)
evameva kho, bhikkhu, kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti,
‘kāyassa bhedā paraṁ maraṇā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.
Seyyathāpi, bhikkhu, telañca paṭicca vaṭṭiñca paṭicca telappadīpo jhāyati; tasseva telassa ca vaṭṭiyā ca pariyādānā aññassa ca anupahārā anāhāro nibbāyati; *anupahārā → anupāhārā (bj, pts1ed); anupādānā (si, mr)evameva kho, bhikkhu, kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘kāyapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘jīvitapariyantikaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti, ‘kāyassa bhedā paraṁ maraṇā uddhaṁ jīvitapariyādānā idheva sabbavedayitāni anabhinanditāni sītībhavissantī’ti pajānāti.
Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena paññādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Esā hi, bhikkhu, paramā ariyā paññā yadidaṁ—sabbadukkhakkhaye ñāṇaṁ.
Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena paññādhiṭṭhānena samannāgato hoti.
Esā hi, bhikkhu, paramā ariyā paññā yadidaṁ—
Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena paññādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Esā hi, bhikkhu, paramā ariyā paññā yadidaṁ—sabbadukkhakkhaye ñāṇaṁ.
Tassa sā vimutti sacce ṭhitā akuppā hoti. Tañhi, bhikkhu, musā yaṁ mosadhammaṁ, taṁ saccaṁ yaṁ amosadhammaṁ nibbānaṁ. Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena saccādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Etañhi, bhikkhu, paramaṁ ariyasaccaṁ yadidaṁ—amosadhammaṁ nibbānaṁ.
Tassa sā vimutti sacce ṭhitā akuppā hoti.
Tañhi, bhikkhu, musā yaṁ mosadhammaṁ, taṁ saccaṁ yaṁ amosadhammaṁ nibbānaṁ.
Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena saccādhiṭṭhānena samannāgato hoti.
Etañhi, bhikkhu, paramaṁ ariyasaccaṁ yadidaṁ—
Tassa sā vimutti sacce ṭhitā akuppā hoti. Tañhi, bhikkhu, musā yaṁ mosadhammaṁ, taṁ saccaṁ yaṁ amosadhammaṁ nibbānaṁ. Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena saccādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Etañhi, bhikkhu, paramaṁ ariyasaccaṁ yadidaṁ—amosadhammaṁ nibbānaṁ.
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno upadhī honti samattā samādinnā. Tyāssa pahīnā honti ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṅkatā āyatiṁ anuppādadhammā. Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena cāgādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Eso hi, bhikkhu, paramo ariyo cāgo yadidaṁ—sabbūpadhipaṭinissaggo.
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno upadhī honti samattā samādinnā.
Tyāssa pahīnā honti ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṅkatā āyatiṁ anuppādadhammā.
Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena cāgādhiṭṭhānena samannāgato hoti.
Eso hi, bhikkhu, paramo ariyo cāgo yadidaṁ—
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno upadhī honti samattā samādinnā. Tyāssa pahīnā honti ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṅkatā āyatiṁ anuppādadhammā. Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena cāgādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Eso hi, bhikkhu, paramo ariyo cāgo yadidaṁ—sabbūpadhipaṭinissaggo.
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno abhijjhā hoti chando sārāgo. Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo. Tasseva kho pana pubbe aviddasuno āghāto hoti byāpādo sampadoso. Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo. Tasseva kho pana pubbe aviddasuno avijjā hoti sammoho. Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo. Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena upasamādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Eso hi, bhikkhu, paramo ariyo upasamo yadidaṁ—rāgadosamohānaṁ upasamo.
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno abhijjhā hoti chando sārāgo.
Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo.
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno āghāto hoti byāpādo sampadoso.
Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo.
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno avijjā hoti sammoho.
Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo.
Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena upasamādhiṭṭhānena samannāgato hoti.
Eso hi, bhikkhu, paramo ariyo upasamo yadidaṁ—
Tasseva kho pana pubbe aviddasuno abhijjhā hoti chando sārāgo. Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo. Tasseva kho pana pubbe aviddasuno āghāto hoti byāpādo sampadoso. Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo. Tasseva kho pana pubbe aviddasuno avijjā hoti sammoho. Svāssa pahīno hoti ucchinnamūlo tālāvatthukato anabhāvaṅkato āyatiṁ anuppādadhammo. Tasmā evaṁ samannāgato bhikkhu iminā paramena upasamādhiṭṭhānena samannāgato hoti. Eso hi, bhikkhu, paramo ariyo upasamo yadidaṁ—rāgadosamohānaṁ upasamo.
‘Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—
iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Paññaṁ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, cāgamanubrūheyya, santimeva so sikkheyyā’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
‘Yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccatī’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
‘Yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccatī’ti—
iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
‘Yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccatī’ti—iti kho panetaṁ vuttaṁ. Kiñcetaṁ paṭicca vuttaṁ?
‘Asmī’ti, bhikkhu, maññitametaṁ, ‘ayamahamasmī’ti maññitametaṁ, ‘bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘na bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘rūpī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘arūpī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘saññī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘asaññī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘nevasaññīnāsaññī bhavissan’ti maññitametaṁ. Maññitaṁ, bhikkhu, rogo maññitaṁ gaṇḍo maññitaṁ sallaṁ. Sabbamaññitānaṁ tveva, bhikkhu, samatikkamā muni santoti vuccati. Muni kho pana, bhikkhu, santo na jāyati, na jīyati, na mīyati, na kuppati, na piheti. Tañhissa, bhikkhu, natthi yena jāyetha, ajāyamāno kiṁ jīyissati, ajīyamāno kiṁ mīyissati, amīyamāno kiṁ kuppissati, akuppamāno kissa pihessati? *kissa → kiṁ (mr)
‘Asmī’ti, bhikkhu, maññitametaṁ, ‘ayamahamasmī’ti maññitametaṁ, ‘bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘na bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘rūpī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘arūpī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘saññī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘asaññī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘nevasaññīnāsaññī bhavissan’ti maññitametaṁ.
Maññitaṁ, bhikkhu, rogo maññitaṁ gaṇḍo maññitaṁ sallaṁ.
Sabbamaññitānaṁ tveva, bhikkhu, samatikkamā muni santoti vuccati.
Muni kho pana, bhikkhu, santo na jāyati, na jīyati, na mīyati, na kuppati, na piheti.
Tañhissa, bhikkhu, natthi yena jāyetha, ajāyamāno kiṁ jīyissati, ajīyamāno kiṁ mīyissati, amīyamāno kiṁ kuppissati, akuppamāno kissa pihessati? *kissa → kiṁ (mr)
‘Asmī’ti, bhikkhu, maññitametaṁ, ‘ayamahamasmī’ti maññitametaṁ, ‘bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘na bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘rūpī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘arūpī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘saññī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘asaññī bhavissan’ti maññitametaṁ, ‘nevasaññīnāsaññī bhavissan’ti maññitametaṁ. Maññitaṁ, bhikkhu, rogo maññitaṁ gaṇḍo maññitaṁ sallaṁ. Sabbamaññitānaṁ tveva, bhikkhu, samatikkamā muni santoti vuccati. Muni kho pana, bhikkhu, santo na jāyati, na jīyati, na mīyati, na kuppati, na piheti. Tañhissa, bhikkhu, natthi yena jāyetha, ajāyamāno kiṁ jīyissati, ajīyamāno kiṁ mīyissati, amīyamāno kiṁ kuppissati, akuppamāno kissa pihessati? *kissa → kiṁ (mr)
‘Yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccatī’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ. Imaṁ kho me tvaṁ, bhikkhu, saṅkhittena chadhātuvibhaṅgaṁ dhārehī”ti.
‘Yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccatī’ti—
iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ.
Imaṁ kho me tvaṁ, bhikkhu, saṅkhittena chadhātuvibhaṅgaṁ dhārehī”ti.
‘Yattha ṭhitaṁ maññassavā nappavattanti, maññassave kho pana nappavattamāne muni santoti vuccatī’ti—iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttaṁ. Imaṁ kho me tvaṁ, bhikkhu, saṅkhittena chadhātuvibhaṅgaṁ dhārehī”ti.
Atha kho āyasmā pukkusāti: “satthā kira me anuppatto, sugato kira me anuppatto, sammāsambuddho kira me anuppatto”ti uṭṭhāyāsanā ekaṁsaṁ cīvaraṁ katvā bhagavato pādesu sirasā nipatitvā bhagavantaṁ etadavoca: “accayo maṁ, bhante, accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yohaṁ bhagavantaṁ āvusovādena samudācaritabbaṁ amaññissaṁ. Tassa me, bhante, bhagavā accayaṁ accayato paṭiggaṇhātu āyatiṁ saṁvarāyā”ti.
Atha kho āyasmā pukkusāti:
“satthā kira me anuppatto, sugato kira me anuppatto, sammāsambuddho kira me anuppatto”ti uṭṭhāyāsanā ekaṁsaṁ cīvaraṁ katvā bhagavato pādesu sirasā nipatitvā bhagavantaṁ etadavoca:
“accayo maṁ, bhante, accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yohaṁ bhagavantaṁ āvusovādena samudācaritabbaṁ amaññissaṁ.
Tassa me, bhante, bhagavā accayaṁ accayato paṭiggaṇhātu āyatiṁ saṁvarāyā”ti.
Atha kho āyasmā pukkusāti: “satthā kira me anuppatto, sugato kira me anuppatto, sammāsambuddho kira me anuppatto”ti uṭṭhāyāsanā ekaṁsaṁ cīvaraṁ katvā bhagavato pādesu sirasā nipatitvā bhagavantaṁ etadavoca: “accayo maṁ, bhante, accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yohaṁ bhagavantaṁ āvusovādena samudācaritabbaṁ amaññissaṁ. Tassa me, bhante, bhagavā accayaṁ accayato paṭiggaṇhātu āyatiṁ saṁvarāyā”ti.
“Taggha tvaṁ, bhikkhu, accayo accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yaṁ maṁ tvaṁ āvusovādena samudācaritabbaṁ amaññittha. Yato ca kho tvaṁ, bhikkhu, accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikarosi, taṁ te mayaṁ paṭiggaṇhāma. Vuddhihesā, bhikkhu, ariyassa vinaye yo accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikaroti, āyatiṁ saṁvaraṁ āpajjatī”ti.
“Taggha tvaṁ, bhikkhu, accayo accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yaṁ maṁ tvaṁ āvusovādena samudācaritabbaṁ amaññittha.
Yato ca kho tvaṁ, bhikkhu, accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikarosi, taṁ te mayaṁ paṭiggaṇhāma.
Vuddhihesā, bhikkhu, ariyassa vinaye yo accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikaroti, āyatiṁ saṁvaraṁ āpajjatī”ti.
“Taggha tvaṁ, bhikkhu, accayo accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yaṁ maṁ tvaṁ āvusovādena samudācaritabbaṁ amaññittha. Yato ca kho tvaṁ, bhikkhu, accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikarosi, taṁ te mayaṁ paṭiggaṇhāma. Vuddhihesā, bhikkhu, ariyassa vinaye yo accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikaroti, āyatiṁ saṁvaraṁ āpajjatī”ti.
“Labheyyāhaṁ, bhante, bhagavato santike upasampadan”ti.
“Labheyyāhaṁ, bhante, bhagavato santike upasampadan”ti.
“Labheyyāhaṁ, bhante, bhagavato santike upasampadan”ti.
“Paripuṇṇaṁ pana te, bhikkhu, pattacīvaran”ti?
“Paripuṇṇaṁ pana te, bhikkhu, pattacīvaran”ti?
“Paripuṇṇaṁ pana te, bhikkhu, pattacīvaran”ti?
“Na kho me, bhante, paripuṇṇaṁ pattacīvaran”ti.
“Na kho me, bhante, paripuṇṇaṁ pattacīvaran”ti.
“Na kho me, bhante, paripuṇṇaṁ pattacīvaran”ti.
“Na kho, bhikkhu, tathāgatā aparipuṇṇapattacīvaraṁ upasampādentī”ti.
“Na kho, bhikkhu, tathāgatā aparipuṇṇapattacīvaraṁ upasampādentī”ti.
“Na kho, bhikkhu, tathāgatā aparipuṇṇapattacīvaraṁ upasampādentī”ti.
Atha kho āyasmā pukkusāti bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā uṭṭhāyāsanā bhagavantaṁ abhivādetvā padakkhiṇaṁ katvā pattacīvarapariyesanaṁ pakkāmi.
Atha kho āyasmā pukkusāti bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā uṭṭhāyāsanā bhagavantaṁ abhivādetvā padakkhiṇaṁ katvā pattacīvarapariyesanaṁ pakkāmi.
Atha kho āyasmā pukkusāti bhagavato bhāsitaṁ abhinanditvā anumoditvā uṭṭhāyāsanā bhagavantaṁ abhivādetvā padakkhiṇaṁ katvā pattacīvarapariyesanaṁ pakkāmi.
Atha kho āyasmantaṁ pukkusātiṁ pattacīvarapariyesanaṁ carantaṁ vibbhantā gāvī jīvitā voropesi. *vibbhantā gāvī → bhantagāvī (si, pts1ed), vibhantagāvī (si), gāvī (sya-all, km)
Atha kho āyasmantaṁ pukkusātiṁ pattacīvarapariyesanaṁ carantaṁ vibbhantā gāvī jīvitā voropesi. *vibbhantā gāvī → bhantagāvī (si, pts1ed), vibhantagāvī (si), gāvī (sya-all, km)
Atha kho āyasmantaṁ pukkusātiṁ pattacīvarapariyesanaṁ carantaṁ vibbhantā gāvī jīvitā voropesi. *vibbhantā gāvī → bhantagāvī (si, pts1ed), vibhantagāvī (si), gāvī (sya-all, km)
Atha kho sambahulā bhikkhū yena bhagavā tenupasaṅkamiṁsu; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdiṁsu. Ekamantaṁ nisinnā kho te bhikkhū bhagavantaṁ etadavocuṁ: “yo so, bhante, pukkusāti nāma kulaputto bhagavatā saṅkhittena ovādena ovadito so kālaṅkato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo”ti?
Atha kho sambahulā bhikkhū yena bhagavā tenupasaṅkamiṁsu; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdiṁsu. Ekamantaṁ nisinnā kho te bhikkhū bhagavantaṁ etadavocuṁ:
“yo so, bhante, pukkusāti nāma kulaputto bhagavatā saṅkhittena ovādena ovadito so kālaṅkato.
Tassa kā gati, ko abhisamparāyo”ti?
Atha kho sambahulā bhikkhū yena bhagavā tenupasaṅkamiṁsu; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdiṁsu. Ekamantaṁ nisinnā kho te bhikkhū bhagavantaṁ etadavocuṁ: “yo so, bhante, pukkusāti nāma kulaputto bhagavatā saṅkhittena ovādena ovadito so kālaṅkato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo”ti?
“Paṇḍito, bhikkhave, pukkusāti kulaputto paccapādi dhammassānudhammaṁ, na ca maṁ dhammādhikaraṇaṁ vihesesi. *vihesesi → viheṭhesi (bj, sya-all, km, pts1ed); viheseti (mr)Pukkusāti, bhikkhave, kulaputto pañcannaṁ orambhāgiyānaṁ saṁyojanānaṁ parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyī anāvattidhammo tasmā lokā”ti.
“Paṇḍito, bhikkhave, pukkusāti kulaputto paccapādi dhammassānudhammaṁ, na ca maṁ dhammādhikaraṇaṁ vihesesi. *vihesesi → viheṭhesi (bj, sya-all, km, pts1ed); viheseti (mr)
Pukkusāti, bhikkhave, kulaputto pañcannaṁ orambhāgiyānaṁ saṁyojanānaṁ parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyī anāvattidhammo tasmā lokā”ti.
“Paṇḍito, bhikkhave, pukkusāti kulaputto paccapādi dhammassānudhammaṁ, na ca maṁ dhammādhikaraṇaṁ vihesesi. *vihesesi → viheṭhesi (bj, sya-all, km, pts1ed); viheseti (mr)Pukkusāti, bhikkhave, kulaputto pañcannaṁ orambhāgiyānaṁ saṁyojanānaṁ parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyī anāvattidhammo tasmā lokā”ti.
Idamavoca bhagavā. Attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.
Attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.
Idamavoca bhagavā. Attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.
Dhātuvibhaṅgasuttaṁ niṭṭhitaṁ dasamaṁ.
Dhātuvibhaṅgasuttaṁ niṭṭhitaṁ dasamaṁ.
Dhātuvibhaṅgasuttaṁ niṭṭhitaṁ dasamaṁ.